22 juuni, 2015

Jaanipäev (+ film)

Mul on terve hunnik värskeid beebiämblikke kui kellelgi peaks vaja minema. Ei teadnudki varem, et nad sellised sarisigijad on! Hullemad kui jänesed.

Reedel käisin Mariil ja Ermol külas ja see ämblik, kes neil varem vannitoa seinal elas, konutas nüüd prügikastis. Vot minu praktikas pole seda juhtunud, et ämblikud end ise ära viskaks, aga näe, nende peres paistab see nii käivat. Marii oli sipelgaid tõrjunud ja selle käigus kogemata kõik hästihoitud ämblikud kah ära tapnud. Vannitoa oma oligi vist viimane, kel veel hing sees. Ermo pakkus, et kuna kõik sõbrad on surnud, läks ilmselt vabatahtlikult prügikasti, sest ei näinud elul mõtet. Minu omad viljelevad seevastu täpselt vastupidist loogikat - mida rohkem neid laiaks litsuda, seda enam asemele tekib.

Vaatamata sellele, et M&E on selgel eestlaslikul veendumusel, et ämblikud toovad õnne (kanadalased seda seisukohta õnneks ei jaga), on neil ikkagi väga tore külas käia, sest Ermo kostitab mind iga kord uute ja huvitavate grill-lihadega ning Mariil on väike aiamaa, kust saab muuhulgas värskeid herneid.


Eile pidasid Vancouveri eestlased jaanipäeva ja olles juba kolmandat aastat siin, otsustasin lõpuks alla anda ja vaatama minna, mida see endast kujutab. Ja hea on, et läksin, sest igavesti tore jämm oli! Kohe nii eestimaine, et põrsas oli vardasse aetud ja kõrvale pakuti värskeid kartuleid ning praekapsast, ehedast rukkileivast ja kringlist rääkimata. Kuldset Triot kostus ja Kungla rahvast ka. Pooled pidulised olid muidugi rahvariietes.

Iga mõne aja tagant astus mõni uus eestlane juurde ja teatas, et loeb mu blogi. Ajee, ma olen kümme korda kuulsam kui Pantalone! Kusjuures kõik lähemad sõbrad paistavad täpselt sama kuulsad olevat, näiteks kui Matt läks kohvi ostma, küsiti talt, kas ta on see tegelane Anu blogist?!

Kohalikud eestlased on ikka nii toredad!

Ainus pettumust valmistav osa oli see, et seekord õiget jaanituld polnudki, sest viimased kuud on nii soe ja kuiv olnud, et kui korra tikku tõmbad, põleb pool Kanadat maha. Lõkke sisse oli peidetud punane kangas, mida ventilaator lehvima tuulutas, aga tule mõõtu see ikka välja ei andnud. Eestis on häda, et igal Jaanipäeval ladistab sadada, siin on häda, et ei tohi liigse kuivuse tõttu lõkke peale mõeldagi. Jumal tänatud, et on, mille üle hädaldada! Mis Jaanipäev see muidu oleks?!

Matt viskas väikese filmi kah kokku, selle nägemiseks VAJUTA SIIA.

Ja mis eriti tore - kui pidustustelt koju jõudsin, olid naabrid mulle ukse taha suure purgitäie mustsõstraid jätnud, sõbralik kirjake juures. Küll ikka mahub palju häid emotsioone ühte väikesesse nädalavahetusse. Tore, et mul ämblikud nii agaralt sigivad, tõmbavad tasakaalu paika, muidu lähekski elu liiga ilusaks.

8 kommentaari:

  1. Anonüümne22/6/15 09:26

    Kus Kustav on:)? Pole teda kaua mainitud

    VastaKustuta
  2. Täitsa eesti papid ja eesti lapsed ja eriti lahe oli see meestetants õllekannudega. Ja isegi haruldast Rapla seelikut oli näha (sinine ristitriipudega)! Ning veelkord ja jätkuvalt minu komplimendid Matt'ile suurepärase ning sobiva muusikavaliku puhul - Lindpriide esituses "Ukuaru valss" on üks ilusamaid eesti lugusid üldse. Eriti lahe, et ka mõlemad tantsud muusikasse sobitusid.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Matt küsis mult rahvatantsu lugude nimesid. Kirjutasin talle siis Tuljaku ja muud taolised üles, aga guugeldamise käigus oli ta hoopis Ukuaru valsi leidnud ja teatas, et see on kõige ilusam lugu, mida eales kuulnud on. Mina omakorda ei teanud, et see on Arvo Pärdi looming, Pärt kirjutab muidu hulga süngemat muusikat ju.

      Kustuta
    2. Richard Armitage, kes mängis Thorinit "Kääbiku" filmis, on öelnud lausa kaks korda (vbl ka rohkem), et talle Arvo Pärt väga meeldib. Vat nüüd tekib mul küsimus, et milline osa siis Pärdi loomingust? ;P Ja teine küsimus, kuidas britid hääldavad nime Pärt?
      Matt'ile veel pea- ja keelemurdmiseks: kuidas ta hääldab tantsu nime Oige ja vasemba XD. Ja teine, õigemini esimene kõige ilusam eesti lugu on Valdo Randpere ja Urmas Alenderi "Väljas on veebruar". Seda on ka teised esitanud ja ei saa ligilähedalegi, aga just nende esituses, pluss sõnad, see käristab lausa hinge, kui kuulad. Kolmas, veidi Veebruari moodi, on Vennaskonna "Mul oli üks plika".

      Kustuta
    3. Ahjaa, ja teine väga ilus valss on "Loss Taivalkoskis," just instrumentaalselt, kuigi seda laulab ka "Vennaskond". Aga selle autorit ma ei tea - loss on ju Soome oma, äkki siis laulu autor on ka soomlane (pole guugeldanud).

      Kustuta
  3. Väga äge video, kujutan ette, et võõral maal sellised kodumaised koosviibimised on hingele pai :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. On küll jah! See koht, kus üritus toimus (koos kõikide lisadega - toit, muusika, lipud) oli ikka nii Eesti kui olla annab :)

      Kustuta