Mul läks kassi usalduse võitmisega nii mitu kuud, et selle kaotamisega nüüd küll riskida ei taha. Valasin taldrikule piima, kirusin end, et talle ühtki maiust ega konservi pole hankinud ning hakkasin hambaid pesema. Kükitasin, et kiiruga paar paid teha, aga ta ronis ruttu sülle, keeras end mugavalt kerra ja kukkus kõva häälega nurruma.
Püüdsin küll sõbralik olla ja teda nii palju nunnutada kui vähegi aega oli, aga kaua sa ikka hambaid pesed. Kükakil. Kass süles.
Tormasin duši alla… kass istus teisel pool klaasi ja ootas. Natuke etteheitvalt juba. Kogu see aeg, mis riideid kokku otsisin, jälitas mind. Iga natukese aja tagant tegin talle korra pai, näitamaks, et meie sõprus on endiselt jõus. Kui kõigega valmis sain ja tennised jalga tõmbasin, sättis ta end mõnusalt tugitooli nagu üks korralik lembeloom kunagi. "Kiire? Ei, mul pole kuhugi kiire. Nurr."
Miks ta enam õhtuti ei tule? Ma võiks teda tundide kaupa silitada. Tegin südame kõvaks, tõstsin kassi ettevaatlikult põrandale ja ütlesin, et nüüd peame minema. Oleksite te seda pilku näinud! Nüüd on vist sõprus läbi kah…
Piim ei ole kassidele hea, nad ei suuda seda seedida ja see võib kõhu lahti teha. Anna pigem maitsestamata jogurtit või tükike kana või varu endale kassitoitu :)
VastaKustutaMa pean omale kuskile meeldetuletuse panema, et kassile maiust varuda, kogu aeg ununeb ära!
KustutaJah, sul on vastutus selle ees, kelle sa kord oled taltsutanud, ütles Rebane Väikesele Printsile. Aga kui sa räägid kassile, et pead tööle minema ja et sul on kiire, ta saab sellest varsti aru. Varsti hakkab ta sulle midagi vastu ka ütlema - loomad teevad seda, kui nendega vestelda. Gerald Durrell on kirjutanud, et loomad sõbrunevad erinevalt - mõni metsloom on juba paar tundi peale püüdmist nii taltsas, nagu oleks eluaeg koos inimestega olnud, teine kähiseb ja lariseb sulle vastu, kuni ühel päeval - põmm! - lambist enam mitte ja on sõbralik. Eks sinna vahepeale jääb ka variante ja on ka selliseid, kes ei saagi taltsaks, kuitahes sa ka ei püüaks.
VastaKustutaAga kassidele meeldib reeglina ise otsustada, ja kui ta on kord juba otsustanud su sõbraks hakata, siis ega sa temast enam nii kergesti lahti ei saa. Oleks hea, kui sa juhul, kui pead sealt ära kolima, räägiksid talle, et lähed, nii ei kurvasta loomake nii pikalt.
Muide, ei mäleta enam, kas ta oli isane või emane? Emase nägu on muidu. Ja see on hea, et ta on ikka täitsa tavalise, nö Euroopa kassi nägu - need brittide lömmis näod ei meeldi mulle. Üks õige kass peab olema ikka pikema näoga, mitte mingi nösu.
Emane on jah.
KustutaAhjaa, kaks asja veel. Üks on see, et võid proovida torgata oma sõrme tema peopessa - mõned kassid seejärel tõmbavad oma küünised õrnalt ümber su sõrme siis, see on nendepoolne usalduse märk. Ja teine - ära ehmata, kui kass ettevaatlikult sind natuke hammustab või hammastega õrnalt su käest kinni võtab - see on suure armastuse märk. Karistada seda kindlasti ei tohiks.
VastaKustutaHammustanud veel pole, aga sülle tuleb ja ma teda silitan, hakkab kohe küüntega sõtkuma. Ta kohe ei oska teistmoodi! Ma pean mingi pehmenduse enda ja kassi vahele välja mõtlema.
Kustuta