29 märts, 2016

Kuidas Kanadas maja osta

Maja ostmine käib Kanadas valdavalt ainult läbi kinnisvaraagentide. Omanik võib ka ise müüa, aga kuna inimesed on nii harjunud, et asi käib läbi agendi, tekib ise müües palju vähem huvilisi.

Osad müüdavad majad on tühjad, osades elatakse sees. Kui keegi vaatama tuleb, lähevad elanikud kindlasti kodust ära, näidatav maja on alati inimestest tühi. Ostja võib otse loomulikult kõiki kapiuksi avada ja igasse nurgatagusesse piiluda. Kõik majad on näitamise ajal alati väga korras, värsked lilled vaasis, tuled põlema jäetud.

Müügikuulutuses on kirjas, mis kuupäevast alates maja müügis on ja mis kuupäevadel on hinda muudetud (tavaliselt alandatud). Kes põhjendamatult kõrge hinna panevad, peavad paratamatult seda ühel hetkel langetama hakkama ja ostjad näevad, millal ja mis summas seda tehtud on - kõik jääb kuulutusse kirja.

Kui sobiv maja leitud, saab sellele pakkumise teha. Pakkumisega võib seada kindlad tingimused, näiteks nõuda, et garaaži ehitatud riiulid tuleb välja võtta (või sisse jätta). Võib küsida, et omanik vabastaks koha mingil konkreetsel kuupäeval. Kui müüdav maja või selles asuv korter on välja üüritud, saab nõuda, et praegune omanik annaks kindlal kuupäeval üürilistele väljakolimisteate (uus omanik ise saaks seda alles mitu nädalat hiljem teha kui tehing lõplikult kinnitatud).

Pakkumises sisaldub loomulikult ka hind. Vot sellega läheb nüüd huvitavaks, sest pakkuda võib soovi korral nii alla kui üle. Kui maja on pikalt müügis olnud ja suuremat tunglemist ei paista, on mõistlik veidi vähem pakkuda. Aga kui kuulutus läks eile üles ja täna teatab agent, et kõnealusele majale on juba kaks pakkumist tehtud, tasub pigem rohkem pakkuda. Jama on selles, et teiste huviliste pakutud numbreid ei avaldata ja kunagi ei tea, kas nad pakkusid üle või alla ning kui üle, siis kui palju üle?


Kui oled pakkumise teinud, saad tavaliselt sama päeva õhtuks vastuse. Kellaaeg, mil omanik otsuse langetab, on kõigile pakkujatele teada. Iga kord kui uus pakkumine lisandub, annab agent sellest teada, et eelnevad huvilised saaks otsustada, kas tahavad pakkumises midagi muuta (kui oled päev otsa ainus huviline olnud ja pakkusid küsitud hinda, siis uue huvilise lisandudes tasub pakkumist suurendada, sest tema juba teadis, et keegi on eelnevalt pakkunud ning tõenäoliselt püüab hinnaga lüüa).

Omanik vaatab pakkumised läbi ja aktsepteerib neist kõige sobivama või esitab kõige sobivamale omapoolse pakkumise. Kui pakkusid madalamat hinda, aga su tingimused omanikule sobisid, samas kui keegi teine pakkus rohkem, aga esitas tingimused, mida omanik täita ei soovi, saab omanik omalt poolt pakkuda, et saad maja kui maksad näiteks selle summa, mida teine pakkus. Või pakub suuremat summat lubanud ostjale, et saad maja ainult siis kui eemaldad ühe kuni mitu tingimust.

Ostja võib müüja pakkumise kas vastu võtta või tagasi lükata.

Ahjaa, kui ostja on pakkumise teinud, kohustub ta maja ostma. Ei saa hiljem öelda, et kuulge, ma leidsin hoopis ühe teise ja mõtlesin ikkagi ringi. Või noh, teoreetiliselt saab, aga trahvid on suured. Pakkumisega peab muuhulgas ka panga kinnitus kaasas olema, et saad vajalikule summale laenu. Jällegi - teoreetiliselt võib ka ilma, aga kuna kinnituse saamine võtab aega ja pole garanteeritud, et selle saad, ei taha omanik tavaliselt riskida ja küüsi närides ootele jääda. Eriti kui huvilisi peaks rohkem kui üks olema.

Mõned nädalad hiljem kui tehing kinnitatud ja kinnisvaral uus omanik, saab agendilt küsida, mis hinnaga müük toimus? Ehk kui olid üks mitmest pakkujast ja valituks osutus keegi teine, saad nüüd teada, mida ta pakkus. Avalikuks tehakse ainult nn "võitnud" hind.

Kuidas Matt'i tehtud kaks pakkumist lõppesid, saab lugeda järgmisest postitusest…

8 kommentaari:

  1. ma saan aru, et oluline on maja planeering, vannitoa-köögi-põrandate kvaliteet, parkimiskohtade arv ja tänaval parkimise võimalus aga kui oluline on selles kandis kaugus haiglast, keskusest, sinu võimalikust töökohast?
    ja kui põrandaid on võimalik vahetada, samuti köögimööblit, siis maja planeeringut on raskem muuta. või on planeering ka väga sama. kas valimisel on oluline ka see, kuidas on ilmakaared krundil?

    ja siis täitsa teemaväline küsimus... ma ei tea, kas see jooksis kusagilt varem läbi, aga mul on nime Anu hääldusega igal pool maailmas probleeme, olen Annu, Anna, Ano jne jne jne. Kuidas Kanadalased hääldatud saavad ja kas nad aegajalt arvavad, et sa oled mr, mitte ms (ametlikes pöördumistes).

    VastaKustuta
  2. Majade planeering on tavaliselt suhteliselt sama, köök-elutuba-söögituba enamvähem ühes tükis ja samal korrusel veel kaks magamistuba, külaliste vannituba ning master-bedroom koos oma vannitoa ja garderoobiga. Selle alla jääval korrusel garaaž, sviit (välja üürimiseks), laundry room ja kontor. Köögid on ka enam-vähem sarnased välja näinud, põrandad on küll mõnes kohas täispuidust ja mõnes laminaadist. Ilmakaari oleme uurinud ainult nende paari maja puhul, mida päriselt osta plaanisime ja neil juhtus päike suht õigetpidi käima,

    Anu hääldusega on enamasti probleem küll, aga no pusivad kuidagi ära! Anu on muuseas Indias väga levinud naisenimi ja paljud teavad mõnd indialast, kelle nimi on samuti Anu. Siin on ju paras rahvaste paabel, ainult pooltel on sellised nimed, mida teised välja suudavad hääldada. Mr.-ks ei ole veel peetud õnneks :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ahjaa, kaugus haiglast on väga oluline, sest kui Matt on koduvalves, peab ta haiglasse jõudma vähem kui veerandtunniga. Õnneks pole Nanaimos ummikuid ja peaaegu igast linna otsast jõuab kesklinnas asuvasse haiglasse selle ajaga (kuigi me muidugi eelistaksime võimalikult lähedal elada). Minu töökoha asukoht pole hetkeseisuga üldse oluline, sest mul pole veel tööd. Eks ma siis vaatan hiljem selle järgi, et kodust liiga kaugele ei jääks.

      Kustuta
    2. Anuradhapuras oled käinud? See küll SriLankal. Meil oli paariks päevaks autojuht nimega Anura aga tema oli küll mees.
      Soomes on mingi ano-poikka vms tegelane.

      Kustuta
    3. Mu sõbranna nimi on Küllike ja talle tuli kord Soomest mingi reklaamipakkumine nimega hra Kullike N* irwwwww.
      Esiteks on Kyllike soomes üpris levinud naisenimi (kust see vist meilegi tulnud) ja teiseks, et nad temast mehe tegid, aga kolmandaks... Soome keele oskajad saavad aru, aga et soomlased ISE nii tegid, sellest ei saa jälle mina aru. Mida nad küll ise sinna juurde võisid mõtelda? Kas nad üldse mõtlesid?

      Kustuta
    4. Norras on mehenimi Terje, mu sellise nimega kursaõde pidi Norra praktikale minema, päris karm oleks ilmselt olnud.

      Aga noh eks Maria ole ju ka mehenimi olnud ja teada on meesterahvas Janika Kronberg.

      Anu on aga mingi sumeri jumal... huvitav, kas sumeris jagunesid jumalused ka emasteks ja isasteks?

      Kustuta
    5. Ma olen mõelnud omale keskmise nime juurde võtta, midagi kohalikult hääldatavat, et saaks näiteks tööl ja muudes sellistes olukordades kasutada, elu oleks nii palju lihtsam!

      Kustuta
  3. No mehed ja naised ju olid, järelikult olid jumalad ja jumalannad. Aga see sumeri jumal Anu pani Iirimaale ja Tuatha de Danann ehk Jumalanna Anu Rahvas olid vist haldjad seal, võitlesid fomoorlastega ja läksid lõpuks kuhugi ära (küngastesse, varjuriiki või maitia). Siit edasi teemaarendus Tolkieni suunas :)

    VastaKustuta