20 juuli, 2016

Koduse Anu tegus elu

Nädalake tagasi saatsin resümeed (eestikeeli CV-d) teele, aga mitte ükski neljast kohast pole minuga veel ühendust võtnud. Võiks ju natuke haaret laiendada ja vähem huvipakkuvatele kohtadele kah kandideerida, aga… hästi nagu ei taha (tuletage mulle seda arrogantsi meelde kui lõpuks viimases hädas McDonald'sisse burgereid vorpima lähen).

Ma saan aru küll, et osad asutused koguvad suurema hulga huvilisi, enne kui intervjueerima hakkavad ja osad võib-olla juba leidsid kellegi, aga unustasid kuulutuse maha võtta. Ja kodus on ju kah tore, ma väga ei kurda, aga veits igavaks läheb. Matt kurdab veel vähem, sest väga mõnus kui keegi sulle kolm korda päevas sooja söögi teeb, pesu peseb, koristab ja poes käib. Ja sõbrad saavad nädalapäevast sõltumatult külas käia, mul on ju alati aega. Matti kolleegid käivad kah iga natukese aja tagant, sest iga kord saab erinevat kooki.

Ühel arstil on väike koer Sampson. Ideaalne loom - võib sülle võtta, põgeneda ei püüa; võib maha panna, põgeneda ei püüa. Veerand tundi hiljem istub suure tõenäosusega samas kohas, kuhu sa ta panid ja ootab, et mis järgmiseks? Ma juba arvasin, et ta üldse ei liigu kui just keegi ei tõsta, aga siis läksime õue ja ossa raks kus peni pistis leekima! Need ultrakiired jänesed, kes meil siin vahel muru peal ringi kalpsavad, jäävad Sampsonile sulaselgelt alla.


Muide, Deloresel on lõpuks ometi uus kodu! Leidsime toreda noore pere, kellel on mitmes eri vanuses kukki-kanu ja no ilmselgelt tehakse üleliigsed kuked mingil hetkel supiks, aga Delores on nii väike, et ta saab veel kuude kaupa uute sõpradega mööda hoovi joosta ja peenrast ussikesi siblida, enne kui see saatuslik hetk kätte jõuab. Kokkuvõttes on tal ikkagi kõvasti parem elu kui enamikel maailma kukkedel, kellest lõviosa juba esimestel elupäevadel hakklihamasinas lõpetavad. 

No ja siis käisid meil kauaoodatud külalised Eestist, tõid Vana-Tallinnat ning õpetasid Matt'ile uue triki ehk vanakas rõõsa koorega. Oh seda õnne! Sellega seoses meenus, et tegin ükspäev oma lemmiktoitu kana-klimbisuppi ja Matt'ile, kes polnud elus klimpe näinud, väga maitses. Great success!

Ahh ja sõbranna tõi mulle lilli, nii et sain oma ilusa uue vaasi esimest korda kasutusele võtta. Pärast seda kui Matt mind mitu korda aiapoodi viis ja iga kord autotäie lilli-taimi-põõsaid lubas välja valida, arvasin, et ega nende tubaste vaasidega pole mul ilmselt järgneva paari aasta jooksul midagi ette võtta, aga näe, eksisin!


Aed hakkab meil lõpuks ometi vaikselt ilmet võtma, hõisata pole veel midagi, aga vähemalt on suuremad kaevamised ja kivide ladumised tehtud ning varjualuse raam kokku pandud. Kiviplatsi ümber tulevad postid, mille külge riputatakse konksud, mille abil veetakse istumisala kohale väikesed tulukesed ja lilleamplid ning ümberringi istutame puud-põõsad. Ma täpselt veel ei tea, kuidas see kõik välja hakkab näema, aga Matt'il paistab väga selge visioon olevat.

Minu erisooviks on mustsõstrapõõsas, sest ma ei saa muidu värske-hapukurki teha. Lehti pole ju kuskilt võtta! Sel aastal pole mul oma aia kurki ka, aga püüan järgmiseks kevadeks rohenäpluse uuele tasandile viia ja natuke rohkem asju kasvama panna. Seekord on ainult herned, salat, rukkola, basiilik ja üks tomatitaim. Selle väikse tomati leidsin ma kiviklibuselt aluselt, mille peal eelmiste omanike kasvuhoone seisis. Arvasin, et tõenäoliselt ta kaua vastu ei pea, aga pistsin ikkagi mulda ja nüüd on mitu korda suurem ning õitseb! 

Aiapidamise kõige keerukam küsimus on siiani olnud, et kuidas hernekeppe panna? Isegi guugeldamine ei aidanud suurt edasi, ilmselt eeldatakse, et inimesed sünnivad selle oskusega (mina ei sündinud). Vana aiaguru Marii aitas siis jälle välja ja juhendas, mismoodi laduda. Nüüd käin iga päev vaatamas, kuidas taimed ülespoole ronivad ja olen hämmastunud kui osavad nad selles on! 

Saate aru kui palju üleliigset vaba aega mul on, jah?!

4 kommentaari:

  1. Õh, natuke seedin, siis kirjutan pikemalt. Aga esiteks: aprikoospomeran on lahe koer jah, ma olen ise ka nende võlu hiljuti avastanud.
    Lagled on mu lemmikhaned. Kastpeenrad on lahedad! Kas metsast ei anna musta sõstart tuua? Ma sain nagu aru, et teitel neid seal hulgim, muudkui mine ja kaeva mõni välja või võta pistoks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Metsas kasvab meil ainult põldmarja, isegi meie oma aia taga kasvab, aga mustsõstart pole kusagil (istikuid siiski müüakse, nii et olukord pole veel lootusetu).

      Kustuta
  2. Anonüümne20/7/16 10:08

    VanaTallinnat saab ka saarelt, muideks Nanaimost näiteks Lucky Liquor Store'st. Hind vist on kuskil 35 CADi kanti.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nonäe, mida kõike mu blogilugejad ei tea… Nanaimost poleks ma osanud seda otsidagi, aga Vancouveris müüdi küll, nõks alla 40 oli pudel. Lucky Liquor on mu kodust 5 min sõidu kaugusel nagu google väidab :)

      Kustuta