01 juuni, 2017

Sarvedega kasvuhoone

Planeerime siin vaikselt oma juunikuist Eesti reisi ja kui nüüd kristalselt aus olla, on ikka paras kunst kõik asjad seitsme päeva sisse mahutada. Muuhulgas palusin sõbrannal mulle juuksuriaeg panna ja ütlesin, et lisaks lõikusele tahaks järelkasvu värvimist, mispeale sõbrants küsis, et misasi see järelkasvu värvimine on? Väljakasv olevat selle asja nimi.

Kui ma nii hoogsalt taandarenen, jään varsti Matt'ile keele õpetamisega jänni. Ükspäev ta küsis, et "mis lahti on?" Mina imestunult vastu, et midagi ei ole lahti, miks sa arvad, et midagi lahti on? Siis selgus, et ta tahtis küsida "what's up?". Ja kuna kanadalased kasutavad sünonüümina ka "what's new", pakkus ise järgmiseks, et "mis on uut". Ma olin selleks hetkeks juba nii segaduses, et ei osanudki talle head eestikeelset vastet anda, alles tükk aega hiljem mõtlesin välja. Vahel jookseb juhe täiesti kokku. 

Matt räägib lihtsamad asjad juba väga kenasti ära, aga vahel teeb mingeid kummalisi kombosid. Ükspäev palus ennast masseerida ja mina hästi ei viitsinud. Sonkisin siis niisama poolsuvalt, mispeale sain kohe kriitikat, et "puutu minu selg koralikult, palun". 

Eile kurtis, et õues on "sääskad" või "sääskid". Polnud kindel, kumb on õige. Ükspäev rääkis mingit arstijuttu, osutas näpuga ja küsis, et mis luu see on? Mina, et rangluu. Matt vastu, et wrong luu? ("wrong" - vale)

Mäletate, ma kunagi rääkisin, et Nanaimos müüakse ühes alkopoes Vana Tallinna? Täielik müstika! Matt ükspäev näitas rõõmsalt, et vaata - juurde on tellitud! Kes seda siin ometi joob? Matt ostab patriotismist, sest kardab, et muidu kaob müügilt ära. Pakub alati kõigile sõpradele, kes külla juhtuvad tulema, mõnele on isegi maitsenud. Aga kes see teine siin Nanaimos eesti alkot tarbib? Müüjad ei tea - me oleme küsinud.


Nuputasin, et mida võiks Eestist kaasa osta, sest eelmine kord kolisin kogu oma sinnajäänud riided ja träni Kanadasse, mistõttu miskit eriti lisaks ei mahtunud. Mõtlesin, et no eks järgmine kord! Aga nüüd on jälle probleem - kuna tuleme ainult nädalaks, ei ole tegelikult suurt riiete ega jalatsite varu vaja kaasa vedada ja võiks ainult käsipagasi kohvriga tulla (kuigi kui ma selle nüüd siia kirja panin, tuli kohe meelde, et nädal on Eesti heitliku kliima puhul piisav aeg, mille jooksul võib nii parkat kui bikiine vaja minna). Väiksema kohvri kasuks räägib ka see, et meil tuleb mitmel korral oma pagasit kuskile pool päeva kaasa vedada, mis ei ole just hullupööra mugav. 

Nii minnes kui tulles peame Londonis lennujaamu vahetama, nii et igati mõistlik oleks pagas võimalikult kergena hoida. Ma ei tea, mis sellest lõpuks välja tuleb. Tõenäoliselt vaarume lõpuks ikka nagu kaks kaamlit oma pakkide all.

Mul tegelikult ei ole mingeid suuri soove. Tahan oma eluaegse kaisulooma Tondu kaasa tuua ja paar kleiti osta. Eelmisel aastal leidsin Stockmannist ideaalse kleidi - istub hästi ja materjal on selline, mida võib miljon korda pesta ilma, et sellega midagi juhtuks. 

Ahjaa, tatrahelbeid tahan! Ma ei ole neid enam siinsetest vene poodidest leidnud, ilmselt olen ainus veidrik, kes selliseid asju sööb. Vene poed on muidu väga ägedad, justkui astuks läraki Nõukogude Liitu. Pakendid on kõik täpselt samad nagu minu lapsepõlves. Tarhun'i ja Buratino limonaadi müüakse ikka klaaspudelis ja kõik barankad-sefiirid on esindatud. Vahele siis peenemat uuema aja kraami ka nagu näiteks Karumsi kohukesi. 

Ma arvan, et mu vanaemal on siiamaani selline soolapakk kapis (vanasti osteti ju asju korraliku varuga):


Ahhhh ja vahepeal juhtus midagi täiesti kohutavat - naaber installeeris oma kasvuhoonele sarved. SARVED, saate aru! 

Pikemaajalised lugejad ilmselt mäletavad, et see kasvuhoone oli algselt meie aias, aga ostutehingu sõlmimisel seadis müüja tingimuseks, et tahab kasvuhoone kaasa võtta. Noh, tore, sest meile see nagunii eriti ei meeldinud. Hiljem selgus, et maja endise omaniku isa ja vend on meie naabrid ning kasvuhoone tõsteti lihtsalt nende aeda ümber. Nii et kui me söögilaua ääres istume, on aknast ilus vaade mägedele... ja mitte nii ilus nende ees olevale kasvuhoonele. Sarvedega kasvuhoonele.

Maitse üle muidugi ei vaielda... Õnneks on naabrid ise väga toredad.

12 kommentaari:

  1. Oi, tulge Eesti Tervishoiu Muuseumi, meil on siin nii tore ja rangluud ja asjad on ka esindatud!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See on küll hea mõte! Võtame plaani!

      Kustuta
  2. PS: Meil on siin kõik näitusetekstid kolmes keeles - eesti, inglise, vene. Matt saab lugemist harjutada.

    VastaKustuta
  3. Väga õudne kasvuhoone, isegi ilma sarvedeta tundub pigem nagu mingi putka. Selle surnud põdra vaim võib päris pahane olla :P

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma peaks seda vaimu-asja neile mainima, äkki võtavad maha! :)

      Kustuta
  4. Njah, kasvuhooneks seda nüüd tõesti ei peaks - ihv juu sei sou... Pigem mingiks nõukaaegseks kioskiks, kust sai soojaksseisnud limpsi, kivikõvu hernekommem, Aadama-aegseid rääsunud küpsiseid ja sigarette osta. Kui hästi läks, siis ka mingeid rasvapirukaid või hamburgerilaadseid tooteid :)
    Kodune ülesanne: selgita Mattile, mis asi on millegilaadne toode XD XD XD

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui kasvuhoone veel meie aias oli, asetses "näoga" päikese suunas. Oli kole, aga tõenöoliselt funktsionaalne. Naabrite aias on see sellise nurga all, et küljeaknast natuke aega päike piilub iga päev, aga enamasti on täiesti varjus, päike paistab "selja tagant". Taga tal aknaid pole.

      Kustuta
    2. Aga misjaoks ta tal siis üldse on? Lastele mängumajakese eest?

      Kustuta
    3. Ei, ikka kasvuhoonena kasutavad. Meil on siin suviti päris soe, nii et asjad kasvavad ikkagi, aga ma millegipärast arvan, et sel ajal kui kasvuhoone veel meie aias oli ja päikest nägi, kasvasin ilmselt paremini. No ma salamisi loodan, et äkki nad pettuvad selles lõpuks ja müüvad koos sarvedega kellelegi edasi!

      Kustuta
  5. Ehee! Ma mingi kuu aega tagasi kilkasin siinses (Saksamaa) vene poes samasuguse soolapaki peale, et Oh, mis nostalgia! Ja pilti tegin ka! :)

    VastaKustuta