24 september, 2019

Kanadast ja kanadalastest

Eelmise teema all esitas keegi terve portsu küsimusi ja mõtlesin, et vastan hoopis siia, äkki on teistel ka huvitav lugeda. Ütlen igaks juhuks kohe ette, et tegemist on ainult minu kogemusega ning arvesse peab võtma, et Kanada on hiigelsuur ja erinevates piirkondades võivad asjad veidi erinevalt käia.

Väga huvitav, et kanadalased väga ei joo?
Alkohol on vähem kättesaadav kui Eestis. Seda müüakse ainult spets alkopoodides, mitte toidupoes. Restoranides muidugi on, aga kohvikutes näiteks mitte. Avalikus kohas (nt tänaval, rannas) ei ole lubatud juua, ka avatud pudelit/purki ei tohi olla, selle eest saab trahvi (ja päriselt saabki!). Autos ei tohi olla avatud pudelit, ka kaassõitjad ei tohi sõidu ajal juua. Kõik väliüritused on alkovabad. Baarid ja ööklubid pannakse kell 2 kinni, ei ole hommikuni pidutsemist. Joomiskultuur on üldse natuke teistsugune. Ja kui seltskonnas on keegi, kes ei joo, ei tule selle kohta iial ühtegi küsimust ega kommentaari (rääkimata sundimisest, et joo ikka).

Mul endal kangastuvad Kanadaga ainult positiivsed asjad ja tegu on ju heaoluühiskonnaga? Näiteks olen kuulnud, et tervishoid on üks maailma parimaid?

Kanada on ülimalt viisakas, sõbralik ja salliv koht. Kui täiskasvanud inimene keset tänavat dinosauruse kostüümis vastu tuleb, võid mürki võtta, et keegi ei vaata viltu, pigem tehakse komplimente. Eestlasena peab väga mõtlema, mida ütled - meie jaoks tavalised "naine roolis, auto kraavis"-tüüpi naljad kõlavad siin väga halvasti. Immigrantidele on Kanada üks avatumaid kohti, pagulaste kvoodid kõrged, neid võetakse ikka süle ja seljaga vastu ning väga toetatakse nende endi kultuuri ja kommete säilimist (mis hakkab ilmselt ühel hetkel kätte maksma). Näiteks turbani kandjad on vabastatud kiivri kasutamisest. WTF!

Heaoluühiskond kindlasti, jah. Sellepärast pole ka oma "rikkuse" tõestamine nii oluline kui näiteks eestlastele, ehteid kantakse vähem, kaubamärk pole tähtis ja kindlasti pole see nähtav (kui kellelgi on rinnale kirjutatud ARMANI, on see raudselt venelane). Riietusele pannakse üldse vähe rõhku, suvel on enamikel lihtsalt varbavaheplätud jalas, sest suva noh. Aga elatustase on kõrgem, asjad on kättesaadavamad (ja asjadesse suhtutakse seetõttu hooletumalt). Kütus, vesi ja elekter on palkadega võrreldes odavad, Matt ikka naerab kui ma käin tühjadest tubadest tulesid ära kustutamas... Kasutatud auto ostmine on ka miinimumpalgalisele jõukohane (Eestis ju kaugeltki mitte). Ja mida vaesem oled, seda enam saad toetusi ja soodustusi, kõik on astmeline, maksud kaasa arvatud.


Palju on riigi poolt pakutavaid taskukohaseid teenuseid, näiteks hästi palju veekeskuseid, mille pilet on umbes pool miinimumtunnipalgast (Eestis ei käi eur viiekümnega kuskil ujumas/saunas/mullivannis), nende juurde kuulub tavaliselt ka jõusaal koos erinevate masinate ja kangidega, kõik sama pileti sees. Tasuta tenniseväljakuid on igas linna(osa)s, pallid ja reketid peavad muidugi endal olema.

Tervishoiusüsteem on hästi üles ehitatud, näiteks hooldekodud on väga korralikud, palliatiivne ravi (surevatele haigetele) äärmiselt tasemel. Mingit valude käes piinlemist nagu Eestis vähihaigete puhul kombeks, ei ole, sest valu saab ju ometigi ära võtta! Mul oli keisrilõige ja valust ei tea ma isegi taastumisperioodil mitte midagi, selleks olid rohud! Kanüül pandi nii, et alustuseks läks käe ümber soojakapist tulnud rätik, et sooned laieneksid ja ma alguses arvasin, et sain "tutvuste" tõttu erikohtlemist, aga hiljem selgus, et nii tehaksegi. Nii palju kui minul on siin tervishoiusüsteemiga kokkupuudet olnud, võin küll ainult kiitust avaldada. Ka meditsiiniliselt assisteeritud suitsiid on võimalik.

Kas töökultuur on sama nagu USAs, näiteks et puhkusi ei anta?

Puhkus on enamikel inimestel kaks nädalat aastas, mis tundub vähe. Samas võib enamikes kohtades nii palju aega vabaks küsida kui vaja on ja seda tavaliselt võimaldatakse. Mul endal ega kellelgi sõpradest pole sellega probleemi olnud. Kahes ettevõttes olen juhatajana töötanud ja seal käis täpselt samamoodi, et kel iganes vaja, lihtsalt küsis ning alati andis korraldada. Seda peab küll ütlema, et eestlased on kindlasti usinamad ja kohusetundlikumad töötajad kui kanadalased või muu-maalased.

Emapalk on 55% endisest palgast ja seda makstakse aasta aega (või 33% ja poolteist aastat - kuidas ise soovid). USAs näiteks pole kas üldse emapalka või on ainult mõni kuu. Sellist uhket süsteemi nagu Eestis pole vist küll kuskil mujal.

Mida kanadalased ise arvavad heaoluriigiks olemisest, kas nad on rahul?

Kanadalased on oma riigi üle üldiselt väga uhked, aga eks sellega ole nii nagu iga muu asjaga, et virisejaid leidub kah alati. Ma olen aru saanud, et meie "elu on raske" ja nende "elu on raske" kontseptsioon erinevad üsna suuresti. Sellel tasemel, kus neil omaarust raske on, oleme meie omaarust juba heaolutasemel. Aga see tuleb suuresti ka lapsepõlvest ja erinevatest ootustest, nemad kasvasid üles teadmisega, et sa võid saada kelleks tahad, maailma vallutada, blablaa, aga kui täiskasvanuks said, tuli välja, et see kõik ei kukugi iseenesest sülle, on konkurents ja pingutama peab... Spordivõistlusel saavad siin kõik lapsed medali ja sünnipäevalt lahkuvad külalised kingitusega (goody bag - kotike väikeseid mänguasju ja maiustusi).

Soomegi peaks olema heaoluriik, aga kui vaadata foorumeid ja artiklite all olevaid kommentaare, siis pean küll ütlema, et ma pole vist nii üksteist vihkavat ja negatiivset rahvast näinudki, kes ei oska muud teha kui kiruda poliitikat ja kurta kui hirmus on elada selles vaesuses.

Siin ei saagi enamikku artikleid kommenteerida, seega ma ei tea, mida nad seal kirjutaks. Aga igasugu foorumites ja beebigruppides ajab mind siin hoopis see närvi, et keegi ei ütle halvasti, kuigi vahel oleks vaja! Toon näite: ema kirjutab, et laps on arsti sõnul tugevas ülekaalus ja ämm pahandab, et peaks last tervislikumalt toitma. Järgneb kirjeldus, kuidas söödab lapsele friikaid ja joodab mahla, aga sellest ju ometi ei tule ülekaal, sest vahel sööb õuna ka. Eesti grupis öeldaks, et maga kaineks ja vaata toidulaud üle, ise oled süüdi! Kanada/USA grupis tuleb alustuseks mingi lohutus, et ära võta südamesse, su laps on nii tubli ja armas ja sa oled väga hea ema ning lõpetuseks võib-olla hääästi pehmelt, et proovi võib-olla mahla natukese veega lahjendada vms. Ma lähen nii närvi! :)

Ma teen Soome mõistes madalama palgaga tööd, maksan üüri ja muud vältimatud väljaminekud ning käin reisimas ka, seega ma tõsiselt ei kujuta ette, et kas neil enda sõnul vaesuses virelevatel sommidel on lihtsalt prioriteedid paigast ära või läheb raha valesse kohta?

Jap, sama siin. Selles mõttes on hea, et meie ei kasvanud heaoluühiskonnas üles ja oskame vähemat hinnata. Ei pea loss ja viis teenijat olema, et hakkaks tunduma, et sul on midagi.

37 kommentaari:

  1. Anonüümne24/9/19 10:46

    Meil siin alles oli beebigrupis draama kus emale saadeti lastekaitse peale, sest laps oli 6 kuu vanune ja kaalus 10kg. Iseenesest ei midagi hullu aga hiljem tuli välja, et ema toidab oma lapsele lisatoitu (püreed, kohupiim jms) 1.2kg päevas. Samas kommentaarium ise oli heakskiitu täis. Hoopis need said verbaalset sõimu kes julgesid lisatoidu koguse kohta oma arvamust avaldada :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Täpselt nii see käib, jah.

      Aa, aga vastukaaluks Eesti beebigrupi eripärad - keegi ei anna lapsele d-vitamiini, levib mingi müüt, et see tekitab gaase. Ja no kui KÕIGIL teistel tekitab ja oma lapsele ka ühe tilga annad ja laps siis nutma juhtub, siis muidugi lõpetad selle nalja kohe ära. USA/Kanada grupis annavad kõik ja kellelgi pole probleemi. D-vitamiin on tegelikult ülioluline luude ja hammaste arengus.

      Kustuta
  2. Oi, nii põnev lugemine!

    Mul tekkis küsimus puhkuse kohta - kui ametlikult on see kaks nädalat aastas, kas see "alati antakse rohkem, kui vaja on" tähendab siis, et kõik, mis aastas üle kahe nädala, on palgata puhkus?

    Sa võiks kirjutada kunagi ka asjadest, mis sulle Kanadas EI meeldi, seda prof sama põnev lugeda :P

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oleneb, kas saad tunnipalka (hourly paid) või fikseeritud kuupalka (salary). Tunnipalga puhul saad täpselt nii palju kui täpselt töötad ehk vaba päeva eest ei saa midagi. Fikseeritud tunnipalga puhul oleneb ülemusest, üldiselt saab paari päeva kaupa ikka tasustatult, ei võta keegi midagi vähemaks. Kui tervet nädalat vabaks vaja, siis võib juhtuda, et selle aja eest ei maksta. Aga jällegi oleneb - kui on selline töö, kus tihtipeale peab vabast ajast midagi tegema või telefoni teel saadaval olema (grupikodude juhatajana mul see nii oli - seal võib tööaja väliselt mida iganes juhtuda, lapsega õnnetus või ei ilmu töötaja kohale või hakkab katus läbi laskma vms, see oli kõik minu töö koordineerida ja lahendada). Kui töö iseloom sellist paindlikkust nõuab, siis pigem on kokkulepe, et võta vabu päevi, millal tahad või tule vahel hiljem või lahku varem. Et ongi igatepidi paindlik.

      Ja tegelikult on ju nii, et enamasti polegi vaja rohkem kui üks-kaks lisa vaba päeva, palju sa siis ikka mitmenädalastel reisidel käid. Kanadas on igas kuus üks riigipüha, mis on alati esmaspäeval ja kui sellisele pikale nädalavahetusele kaks päeva otsa liita, võib juba viieks päevaks kuskile minna.

      Võiks, jah, kirjutada nendest asjadest ka, mis EI meeldi, aga siiani pole veel midagi avastanud! Võib-olla see, et ma ei julge üksi või lapsega kahekesi kuskil metsarajal jalutada, sest siin on megapalju karusid. Jällegi - seda juhtub harva, et nad kallale tuleks, aga no tõesti ei taha karuga tõtt vahtida! Muidu ma käiks seenel, meie saarel on kõvasti kukeseeni näiteks, aga keegi teine seenevaimustust ei jaga (kanadalased pole üldse korilase tüüpi) ja üksi ma ei julge.

      Kustuta
    2. Lisaks siia juurde at peale 5 aastat samas kohas töötamist saab 3 nädalat puhkust aastas. See on siis puhkus mis tööandja PEAB andma (vôib anda rohkem). Mul paljud tuttavad saavad kohe alguses 3 nädalat ja siis hiljem nädala juurde.

      Kustuta
    3. Dagne, kas seal oli veel ka see klausel, et kui töötaja tahab, võib ta need kaks (või kolm) nädalat JÄRJEST puhata? Kui ma õigesti mäletan.

      Kustuta
    4. Ei ole minu teada. Tööandja võib vabalt öelda et tohib ainult 1 nädala (või 2) järjest puhata. Lõplik otsus et millal ja kui kaua töötaja puhkab, on tööandjal. Noh et ära ikka lennupileteid ära osta enne kui puhkuseavaldus on rahuldatud :)
      Oleneb muidugi ettevõttest, kas tehakse aasta alguses puhkusegraafikud ära või peab vähemalt 3 kuud enne puhkust avalduse sisse andma jne. Ma arvan et kontoritöö puhul on lihtsam puhkust just siis saada kui seda tahad, võrreldes töökohtadega kus on graafikud ja peab mingi kindel arv inimesi alati kohal olema.

      Kustuta
  3. Tore postitus.
    Muide ka siin USAs on osariike, kus alkot toidupoes ei müüda.
    Aga muidu, jah, ei anna Kanadaga võrreldagi. Teil Trudeau, meil Trump, need I say more? =)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Me ükspäev just arutasime, et ei oskagi öelda, kumb hullem on... Trump on selles mõttes ausam, et ütlebki lihtsalt, mis sülg suhu toob. Meie tüüp on kahepalgelisuse musternäidis.

      Kustuta
  4. Aitähh vastuste eest :) Ma olin see kes kirjutas selle küsimusi täis kommentaari. Mind ajaks ka kindlasti närvi siuke ninnu-nännutamine foorumis, et ei saa otse öelda asju nii nagu on ja mida peaks muutma :D Kuid see, et lausa seadused on kohandatud sisserändajatele, vau see on küll tase omaette ja negatiivses mõttes! Ei teadnud et asja on nii...äärmuslikud. Kuigi jah, olen siit sealt kuulnud, et selline tolerantne riik. See alkoholi teema on väga hea, eks tegelikult ju ühiskond ja kultuur määrabki selle kui palju inimesed joovad ja kui kättesaadav on jne. Minu jaoks oli see nii veider ja samas naljakas ka, et mu kallima seltskond on mitte alkoholi tarbijad ja see oli küll elus vist esimene kord kogeda, et on sõprade seltskond kes mingil tähtpäeval ei joo alkoholi ja mina kes ma küsisin, et kas rohkem ei võta šhampust, tundsin ennast veidrikuna, sest vastus oli loomulikult ei:D Ja see kõik on ju Eestis ja Soomes väga haruldane.

    VastaKustuta
  5. Anonüümne24/9/19 21:47

    Calgarys mingil festivali kontsertil oli alko ala eraldi tsoonis,kus võis seda osta ning seal ära tarbida. Selle eest kanepi hais oli igal pool :)
    M

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kanepit tunneb siin suviti küll vist igas pargis, jah.

      Kustuta
  6. Anonüümne25/9/19 00:01

    Kahju kukeseentest. Nii hea talvel purgike marineeritud kukeseni süüa või sügavkülmast kastet teha. Kas Matt üldse metsaseeni on söönud? Tal ka ju eesti juured. Kusjuures kui neid tavalisi poe shampinjone marineerida/ soolata saab üpris sarnase variandi kui metsaseene oma. Kui isu peaks tulema.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kukeseeni olen ostnud poest ja turult, aga no jube kallid on ja poe omad pole just kõige maitsvamad. Paljud käivad korjamas ja müüvad soovijatele, ma mõtlesin tegelikult osta selle varuga, et saaks talveks ka, aga ainult mõtteks see jäigi. Nüüd on vist hooaeg läbi juba.

      Kustuta
  7. Lugesin ja rohkem kui 20 aastat Canadas elanuna ei saa kommenteerimata jätta. Esiteks kinnitan, et Canada on suur ja lai ning eri paigus vägagi erinev. Kommentaari paluks võtta täienduse mitte kriitikana.

    Alko müük provintsi haldus, vähemalt Quebeckis ja Ontarios müüakse toidupoes. Kanepit müüakse mõnuainena legaalselt.

    Nõustun, et siinmaal peab väga jälgima mida ütled et kogemata mõnda vähemust ei solvaks. Sõnavabaduse koha pealt meenutab enesetsensuuriga nõukaaega.

    Pagulusprobleemi veel pole, aga kardetavasti mingi moment ületatakse kriitiline piir. Rassiprobleemi pole kui välja arvata "visible minorities" ametlik eelistamine (eestlased on invisible😜)

    Riietus mugav ja lohakavõitu, maitse asi muidugi, aga mulle meeldib euroopa stiil rohkem. Teismelistel siiski bränd tähtis nagu igal pool.

    Elatustase keskeltläbi kõrgem kui Eestis, samas kui osad hinnad soodsad siis teised hullult kallid (üür, kindlustus, kinnisvara, telecom, ...)

    Ujulad tenniseväljakud soodsad, samas tasuta linna tenniseväljakud hooldamata betoon või asfaltplatsid. Ratta või kergliiklusteed haruldus.

    Tervishoiust rääkides: Nii vähe kui mina või pere oleme kokku puutunud eelistan iga kell Eestit. Samas tehnoloogia suurtes haiglates tõepoolest tasemel.

    Puhkusega siiski enamasti suuremates firmades paindlikkust minimaalselt. 2 nädalat mõttetult vähe. Isiklikult töötan riigiametis ja suudan ligi 3 kuud nipitada aga see on haruldus.

    Kanadalased ise üldiselt uhked oma maa üle. Minu jaoks siinne ühiskond liiga lapsik, liiga palju kontrolli. USA jälle teine äärmus. Kokkuvõttes pole paha koht elada kui startreki sarnane rahvuste ja rasside paabel meeldib.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Käivad kuuldused, et tulevikus hakatakse igal pool Kanadas alkot toidupoes müüma, eks näis, millal see juhtub.

      Sul on kolm kuud puhkust? Mul oli Eestis 6 nädalat, ma arvasin, et see on pikk, hahaa!

      Aga rattateed, kergliiklusteed ja "õige" kattega tenniseväljakud on nii Vancouveris kui Nanaimos laialt saadaval.

      Kustuta
    2. Ametlikku puhkust on 4 nädalat, kaks kuud juurdeteenitud vaba aega, mida kasutan puhkusena.
      No siis on BC's parem olukord, Torontos tõmmati poliitikute initsiatiivil valge joon sõiduteele ja oligi mitusada kilti "rattateid" "ehitatud". Nii autojuhid kui ratturid vandusid sellist ohtlikku lollust.

      Kustuta
  8. Olen absoluutselt nous korgete telecom hindadega. Kuu arve kahele telefonile on yle 150$, koige odavama paketiga ning seda ilma jarelmaksudeta. Nett ca 100$, kaabel umbes sama palju ehk. Yyrid on ka vaikelinnades kohati arusaamatult korged, nn starter home on isegi motekam. Vesi ja kanalisatsioon arvestatakse vahemalt Pohja-Ontarios tubade arvu jargi, olenemata palju majas inimesi elab voi milline tegelik kulu on, meil 5 tuba ja ca 1300$ aastas. Lisaks maamaks ca 3500$. Kindlustustest ei hakka raakimagi. Nii et jah, lisades koik kulutused kokku on yldine elatustase kyll kordades parem, kuid jatkusuutlik elamine nouab ikka teatavat majanduslikku motlemist.
    Kuid raakides elust endast, siis kuigi pidev keeldehammustamine, et mitte monda kohatut nalja teha on vahel tyytu, eelistan ma avatumat ning naeratavat yhiskonda iga kell.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Öeldakse, et eluasemekulud ei tohiks ületada 30% sissetulekust (max 50%) ja mul oli selles mõttes Eesti üürikorter ja Kanada üürikorter proportsioonis, et kumbki ei ületanud seda 30%, sest eks Kanadas on palgad ju ka kõrgemad. Samas riided, jalanõud, aksessuaarid, väljas söömine ja muu taoline on Eestiga võrreldes odavam (kui panna palgaga proportsiooni); auto ostmine, kütus, sellised asjad ka. Aga autokindlustus on kõrgem jällegi. See muidugi oleneb ka sellest, kus elada - kui ma Vancouverist Nanaimosse kolisin, läks autokindlustus poole odavamaks. Kinnisvara on siin kordades odavam kui Vancouveris, aga palgad on täpselt samad.

      Mul on ka täiega see kohatute naljade vältimise teema päevakorras. 6,5 aastat olen siin elanud ja ikka peab ennast taltsutama veel, ei tule automaatselt. Aga sama siin - eelistan seda heatahtlikku suhtumist ja naeratavaid inimesi. Iga päev üllatab mind miski positiivselt, kas teeb keegi komplimendi, tuleb niisama juttu rääkima või aitab millegagi.

      Aaa, üks asi tuli meelde, mis mulle siin ei meeldi - manööverdaval autol ei ole eesõigust! Eestis on ju lausa seadusega? Hakkad parkimiskohalt välja tagurdama ja kõik sõidavad muudkui mööda. Sellest ei saa ma üldse aru, muidu on kõik nii kenad üksteise vastu, aga vot parkimiskohalt normaalselt välja ei pääse.

      Kustuta
    2. Mnjaa, ma usun, et eluaseme kulud on mul ilmselgelt piiripeal, majas on neid jooksvaid kulusid ka ikka pidevalt. Suuremates kohtades on ehk konkurentsieelis paljudes asjades ja seetottu ka hinnad veidi paremad. Meie sellises ca 40000 inimesega pohja pool asuvas linnas on paljud asjad tunduvalt kallimad kui 3,5 tunni kaugusel asuvas 100000 elanikuga linnas. Ja mida edasi louna poole, seda odavamaks lahevad teatud teenused. Kinnisvara on kyll kallim, aga maksud vaidetavalt tunduvalt odavamad. Koigel oma head ja vead.
      Autokindlustus votab pohja pool ikka pisara silma:) aga kas Eestis pole ka ikka sama, et tagurdaja peab ikka ise vaatama, et keegi ei tule ning teed antakse yldjuhul siis kui on plaan parkimiskohale kapp peale panna? Liikluskultuur muidu on kyll imeline, suvalises kohas teeyletust oodates peetakse auto kinni, ma olen parast Kreekas elamist ikka harjunud sellise rohkem "tugevam jaab ellu" suhtumisega.
      Aa, kui miskit valja tuua, siis helkurid, oigemini nende puudumine. Jube nome komme on kuskil pimedas tee aares koperdada ja siis potentsiaalselt eluohtlikke olukordi tekitada.
      Mis puutub naljadesse, siis mul jookseb 9 aasta ja sarkasmisoolikas on ikka tugev. Voibolla on asi selles, et ka abikaasa jagab taolist huumorisoont, kuid avalikult tasub jah taktitundelisem olla. Samas on ka ikka inimesi kellega lahemalt suheldes saab suhteliselt vabalt oelda mis keelel.
      Pole olemas ju taiuslikku maailma, ka kuskil paradiisisaarel voib kellelgi olla hoopis teistsugune arusaam kuidas on parem kookospahklit purustada voi banaani syya (praetud plantaanid, vakk), aga loppeks on vahemalt Eesti passiga igayhe suhteliselt vaba valik kus kanda kinnitada.
      Kanada on naiteks lapsekasvatamiseks kyll taiesti suureparane koht, ma vist jaangi harjuma sellega, et taiskasvanud mehed ja teismelised poisid kaivad titte plutitamas, teistest inimestest raakimata, aga see on ilmselgelt ainult minu jaoks harjumatu.

      Kustuta
    3. HELKURID! Jaa! Meil on siin vihmahooajal veel eriti nõme kui inimesed helkureid ei kanna, pime ja ähmane, ma kogu aeg kardan, et ajan kellegi veel niimoodi alla... Keegi peab selle helkuribisnesi siin käima lööma, saaks kohe rikkaks ka.

      Meeste suhtumine lastesse on tõesti erinev Eestiga võrreldes. Matt ikka naerab, et eestlastel ei ole ju isasid. Aga siin paistavad isad oma lastega sama palju tegelevat kui emad. Mul kohe silm puhkab!

      Ja üle tee saab siin tõesti otsekohe, natuke isegi piinlik kui käbedalt nad kinni peavad, mul poleks midagi selle vastu, et need paar autot läbi lasta ja siis üle jalutada kui nagunii liikluses "auk" tuleb. Aga siin pole mingit ootamist.

      Kustuta
    4. Jaa, minu vanker on ka nagu juudi joulupuu. Helkuritele oleks pigem mingit suuremat kampaaniat vaja, lihtsalt nurgas putkat pysti lyyes ostetakse viisakuse parast voibolla paar tykki ja jaetakse kuskile taskupohja.
      Siin muuseas pagulasprobleemi kui sellist vaga pole, suurem enamus maandub ilmselt Torontosse voi vahemalt sinnakanti. Suur elevant toas on aga natives ja nendega seostuvad probleemid, sel teemal ei taha kyll keegi kovasti sona votta.

      Kustuta
    5. Tagurdades ega üldse manööverdades pole küll eesõigust. Manöövrit sooritades ei tohi tõkestada teisi liiklejaid ega sundida neid suunda muutma. Ehk siis parkimiskohalt välja tagurdades annab tagurdaja kõikidele teistele liiklejatele teed. Kehtib muidugi ka edaspidi sõites.

      Kustuta
  9. Anonüümne25/9/19 19:02

    Kummaline on mõne inimese arusaam nn avatud ühiskonnast: selline ühiskond, kus sõnavabadus puudub, aga vähemalt kõik naeratavad.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Arvamust avaldada voib ikka, nii et sonavabadus kui selline on taiesti olemas. Kuid teravamad ja sarkastilisemad naljad ei too kaasa mitte naerupahvakut vaid pigem kulmukergituse. Nii et tegelikult on asi pigem viisakuses.

      Kustuta
    2. Mina rääkisin pagulastele avatusest, sest nende vastuvõtmise koodid on väga kõrged ja Kanada ongi immigrantide maa, suurem osa elanikke on mingil hetkel kuskilt mujalt sisse rännanud.

      Sõnavabadus on siin kindlasti olemas, aga tahtlik mõnitamine ei ole tolereeritud. Katrina on tegelikult juba kõik ära öelnud.

      Kustuta
  10. See, et isad lastega ei tegele, on viimastel aastatel Eestis vägagi muutunud. Kui kevadel Tallinnas käisin nägin umbes nii 7 isa päeval lastega kärutamas ja emasid ei näinudki. Nüüd, Eestisse tagasi kolides, näen jätkuvalt isasid lastega väljas, isegi üht vanaisa nägin! :)
    Ja abivalmis ning sõbralikke võõraid kohtab ka.

    Rassiline kooslus on viimase 4 aastaga ka (vähemalt Tallinnas) muutunud.

    Mis puutub helkuritesse, siis USAs mu mees mõtles, et peakski helkureid müüma hakkama, aga siis tõdesime, et meie linnas ju keegi jala ei käi ja sinna see jäi, aga eks Kanadas (ja nii mõneski muus USA linnas) on jalutajaid rohkem.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Seda on ainult rõõm kuulda!

      Ja helkuritest - eelmisel talvel kleepisin ma Oscari vankri helkurribadega üle, sest isegi toidupoodi minnes oli parklas vahel selline tunne, et mõni võib kogemata otsa sõita. Aga see on tõsi, et jala käiakse vähem kui Eestis. Kuigi siiski käiakse. Näiteks koerajalutajad! Meil naabruskonnas käib üks koeraomanik vihmaperioodil kui hämaram on helkurvestiga. Ma olen mitu korda mõelnud kinni pidada ja teda kiita, aga kuna ma olen eestlane ja võõrastega ei räägi ja small talki ei valda, siis ei saa, hahaa :)

      Kustuta
    2. Mina küll üiaks juba mitme meetri pealt, et issand kui tubli inimene, kiidaks teist ette ja taha! See pole smooltook, see on täitsa asjakohane jutt! Aga ma olen ka muidugi puhastverd poluvernik ja räägin võõrastega küll XD
      Meil siin ühed käivad nii, et isegi koeral on tuled ja viled külges, ma esimese hooga pimedas saand arugine, mõtlesin, et mingi uhvu või muidu poltergeist, aga selgub, et peni! No tiblu, nagu ütles Muhv :D

      Kustuta
    3. Pean ennast kokku võtma, jah!

      Kustuta
  11. Anu, Sa tee helkurite tutvustamiseks algust lasteaias, kus Sul poiss käib. Helkureid ju Eestist saada ja need on lausa imelised. Meil lasteaias kohe jälle tulemas helkuripuu, kuhu siis vanemad koos lastega toovad helkurid külge ja sealt võib võtta igaüks, kellel kaduma läinud või polegi. Lapsed ise väga uhked selle algatuse üle! Tee ka Kanada laste seas selgitustööd, nii levib ka täiskasvanuteni!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Võiks midagi sellist teha küll. Kuigi Oscari hoius on muidugi ainult 8 last, aga alustuseks midagi ikka.

      Kustuta
  12. Ma hakkasin just mõtlema - helkurid on Eesti Nokia! XD

    VastaKustuta
  13. No näed, täna oleks olnud just juhus võõrastega smooltooki aada. Käisime tädi juures Mustamäel ja seal just nende ukse ees kaks tõmmut, eksootilist daami seletasid kõva häälega midagi omas keeles. Mõtlesin just, et astun ligi, naeratan ja küsin, et "kaugelt mehi ka olete", aga kuna meid oli palju ja kõik läbisegi sebisid, siis jähi see tegemata. Kuid selgus, et vend oli seda siiski teinud ja daamid olid Indiast, need täpid kõik otsaees ja puha. Keele ja osariigi suhtes jäi siiski asi lahtiseks, aga kuna nad olid suht tumedad, siis arvan, et kusagilt lõuna poolt. Keelgi tundus olevat mitte hindi, äkki siis tamili, või mis need lõunapoolsed seal on?

    VastaKustuta
  14. Aa, ja isa ütles selle peale, et ta (st ma) räägingi kõikidega, koertega ja puha, mispeale ma vastasin, et justnimelt - koertega ja kassidega ja varestega ja puudega ja üldse kõikidega, nagut haldjas. Asi see siis nüüd hindudega rääkida :)

    VastaKustuta