02 september, 2021

Kultuurilised eripärad - rohelised ja mustad

Kunagi ammu küsis Matt, et mis arm mul õlavarrel on? Ma ei teadnud. Igal eestlasel on selline arm, mõnel suurem, teisel väiksem. Uurisin ja guugeldasin, blogis kah kurtsin - mitmed kohe teadsid, mis värk sellega on, sain kõvasti targemaks ja... nüüd jälle ei mäleta. Mingi vaktsiin või asi, mis tekitas punni ja see punn läks katki, jättes armi vms. 

Viimasel ajal olen hakanud tuulerõugete peale mõtlema. Mina ei põdenud lapsena ühtki klassikalist lastehaigust, lasin kunagi oma arstil lausa toonastest paberitest üle kontrollida ja tõesti-tõesti, kuidagi õnnestus kõigest populaarsest pääseda, kuigi lasteaias käisin küll. Täiskasvanuna, kui sõprade lapsed hakkasid tuulerõugetesse jääma, soovitas arst selle vastu vaktsiini teha, sest täiskasvanud pidavat väga raskelt põdema. Tegin siis.

Igatahes on nüüd mul endal tuulerõugete-ealine laps ja sellest tulenevalt suhtlen paljude inimestega, kellel kah väikesed lapsed ning ühel hetkel panin tähele, et samal ajal kui eesti sõprade põnnid lasteaiaealisena kõik raudselt rohelisetäpilised on, ei ole ma siin kordagi kuulnud, et keegi tuulerõugeid põeks. Enda oma pole kah põdenud. Küsisin Matt'i käest, et mis värk sellega on? Selgus, et üks vaktsiinidest, mida lapsed siin saavad, on vöötohatise-tuulerõugete-jne vastu, nii et siin neid haiguseid eriti ei esine tõesti. 

Selgitasin, kuidas eesti tuttavad panevad aegajalt oma rohelisetäpilistest lastest pilte üles ja samas Kanadas keegi ei haigestu... mispeale imestas Matt, et oot, mis rohelisetäpilised?

Briljantroheline. See käib tuulerõuge täppide peale. Matt vastu, et eee... ja mida see tegema peaks? 


Ma ei tea, noh! Nagu selle õlavarre armiga oli. Nii lihtsalt käib! Kõigil on. See õla arm ja rohelised täpid. Kusjuures armi tänapäeva lastel ju enam ei ole? See oli ikkagi mingi nõukaaegne muusika?

Siis hakkas juba ennast kah huvitama, et mis asi on briljantroheline? Ma pole elu sees kuulnud, et sel mingi teaduslikum nimi esineks. Otsisin välja infolehe, leidsin nn ametliku nime ja ühtlasi selgituse, et koosneb briljantrohelisest ja etüülalkoholist. Ehk toiduvärvist ja viinast. Segu on mõeldud desinfitseerimiseks. Matt väidab, et tuulerõuged ei kao alkoholiga määrimisest kiiremini ära ega hakka vähem sügelema. Aga hobi korras võib omale muidugi mida iganes peale joonistada. 

Jälle targem.

Sarnane arutelu oli meil hiljuti ka söetablettide üle. Kanadas on eesti toodete pood, kust saab tellida maiustusi, toidukraami, suveniire jne. Matti töökaaslasel oli vaja Põltsamaa sinepit (ma siiamaani ei tea, kust ta esimese sai, aga ilma ei oskavat enam elada) ja saatsin Mattile lingi, et näe, las tellib siitsamast Kanadast. Matt sirvis muid tooteid ka ja korraga küsis, et hmm, söetabletid

Seletan siis, et jaa, need on kõhulahtisuse jaoks. Iga eestlane sööb söetablette kui kõht lahti läheb. Matt imestunult vastu, et mida see süsi siis kõhulahtisusega tegema peaks? Jäin mõtlema, et tõesti - Eestis elades olen ma söetablette tarbinud küll, aga et nad midagi muud teeks kui väljaheite tumedamaks muudaks, tõesti ei täheldanud. Me lihtsalt võtame neid, sest... alati on võetud ja teised ka võtavad...

Nii lihtsalt on.

37 kommentaari:

  1. eestis ei määrita briljantrohelisega mitte ravi pärast, vaid sellega on aru saada, millal enam ville juurde ei tule, st pole enam nakkusohtlik. jube raske on neid ville meeles pidada, ma alguses ei teinud aga lõpuks ikkagi märgistasin villid, et oleks teada, kas võib lapsega juba rahva sekka minna. muidu kasutasin vist saialilletinktuuri, tänapäeval on villide sügeluse leevendamiseks vist leebemaid vahendeid kui piiritus. ahjaa, desinfitseerimine vist on ka teemaks?
    iseenesest väga kerge haigus, vahel on natuke palavikku, vahel pole üldse.
    söetabletid on mürgituste pärast, mitte lihtsalt kõhulahtisuse ju? gaaside puhul ka.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hmm, mürgistuste jaoks? Ma ei teadnudki. Mis mürgistuse jaoks näiteks? Gaaside puhul ma kahtlen, kas süsi midagi reaalselt teeb, aga jällegi - proovinud pole.

      Selle peale, et birljantrohelisega selle jaoks kõik täpid katta, et näha, kas neid juurde tuleb, poleks ma elu sees tulnud. Tundub töömahukas ettevõtmine. Ma vist hoiaks lihtsalt lapse paar lisapäeva kodus :D

      Kustuta
  2. Anonüümne3/9/21 01:10

    Õlal on rõugevaktsiini arm. Terviseameti infot uskudes Eestis lõpetati rõugete vastane vaktsineerimine 1980.a., nii et noorematel armi ega kaitset ei ole. Kindlasti on vanematel isikutel Kanadas samad armid olemas. Kõiki ju poogiti rõugete vastu. Imelik, et su abikaasa sellest kuulnud pole!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mina olen 1982 lõpus sündinud ja mul on see veel olemas. Aga sellest ajast kui me omal ajal arutasime, et huvitav, mis arm jne, olen ma kõrgendatud huviga inimeste õlavarsi vaadanud ja siinsetest inimestest pole tõesti mitte kellelgi seda armi näinud. Võib-olla kasutati Kanadas mingit teistsugust vaktsiini, mis armi ei jätnud või ma ei tea. Ja ilmselt sellepärast pole ka Matt sellega kursis.

      Küll aga teadis ta aastaid tagasi mulle seda rääkida, et kui töö jaoks tuberkuloositesti läksin tegema (see on kõikidel ametikohtadel kohustuslik, kus vähegi inimeste eest hoolitsemisega tegeletakse), et kuna ma olen ida-euroopast, siis on mulle ilmselt lapsena tehtud tuberkuloosivaktsiin (ma ei mäleta enam spetsiifilist nime) ja see võib anda mu testis valepositiivse tulemuse. Mu testitulemus mahtus õnneks ikkagi normi piiresse, aga no väga napilt. Ma ei tea, mis oleks saanud kui poleks mahtunud, ilmselt oleks pidanud Eestist need igivanad vaktsiiniandmed hankima ja tõestama hakkama, et mu test sel põhjusel positiivne on. Samas, ma ei tea, kas selliseid andmeid, mis minu lapsepõlve ulatuvad, üldse kusagil enam olemas on.

      Kustuta
    2. Vaktsiinipassis oleks kirjas, seal on kõik sünnist saati saadud vaktsiinid. Kooliajal oli see kooliarsti käes, peale lõpetamist anti koos tunnistusega tagasi.
      Selle armi jätabki tuberkuloosivaktsiin paljudele, mitte küll päris kõigile. Mul ühel lapsel polnud reaktsiooni, beebil samas parajasti just käsi paraneb. Selle vaktsiini saab väike idaeurooplane juba sünnitusmajas.

      Tuulerõugetele pandi vanasti briljantrohelist sest see oli parim mida saada oli. Tänapäeval olen kuulnud mõnelt et 2€ on ju parem kui 25€ mis poxclin maksab. Ise maksin 35€ et laps hoopis vaktsineeritud saaks ja ei peakski põdema. Ja osad vist värvivad lapsi suure õhinaga et sarnane väikese marslase foto saada nagu endastki lapsena oli, nagu milestone. Või milleks muidu neid pilte sotsiaalmeediasse pannakse ma ei tea, palavikus last ju ei pildista.

      Söetablette ei ole ise söönud aga need on tõesti mürgituse jaoks. Ja siis võetakse ikka terve leht või rohkemgi korraga mitte moe pärast üks klaasi veega :D

      Kustuta
    3. Marslase foto :D

      Mul pole aimugi, kas sain vaktsiinipassi koolist kaasa, ema ilmselt oskab öelda. Täiskasvanuna sain kunagi uue kui mingi reisi jaoks oli vaja mitu vaktsiini teha, hilisemad paar tükki pandi ka sinna sisse, see on mul isegi alles. Aga vaja pole läinud.

      Söetabletid lähevad ikka päris mitmekaupa, jah, seda ma isegi teadsin. Aga ma ei kujuta ette, mis mürgistuse korral ma ise neid võtma hakkaks. Kui on ikka mingi kemikaal või mürgine seen vms sisse sattunud, läheks otseteed haiglasse, ei julgeks söele lootma jääda. Ja mingi nii leebe asja puhul, mida ma kodus ravida julgeks, ei hakkaks vist sütt võtma. Mina teadsin ainult kõhulahtisuse kohta, aga sellele ei tee süsi midagi. Minu näitel vähemalt.

      Kustuta
    4. Anonüümne3/9/21 14:13

      Mina 96 sündinud ja ka arm olemas, samamoodi eakaaslastel. Sellisel juhul huvitav, millest siis meil see :D

      Kustuta
    5. Olen sündinud 1994 ja minul on samuti see armi koht käel. Õhupallisüstiks nimetati seda ...

      Kustuta
  3. Anonüümne3/9/21 05:39

    Õlal on tuberkuloosivaktsiini arm ja tehakse seda meil õlale tänapäeval ka :) tuulerõugete vaktsiin on Eestis olemas, aga ei kuulu kohustuslikku nimekirja. Süsi on tõesti mürgistuste puhul kasutatav, nimelt imab endasse igasugu mürkaineid jne :)

    VastaKustuta
  4. Anonüümne3/9/21 06:17

    Kõhulahtisus ju ka niisama inimesele ei teki, ikka on toimunud mingisugune mürgistus kehas, selle vastu võetaksegi sütt. Seenemürgistuse puhul loomulikult tuleb haiglasse pöörduda, sest sütt tuleks tuhandeid tablette võtta, et see aitaks :D

    VastaKustuta
  5. Süsi jah, teatavasti absorbeerib endasse kahjulikke aineid, seepärast seda kasutataksegi. Kui oled maal nt ja muud pole, siis võta kasvõi pliidi alt sütt, aga peaks olema lehtpuusüsi, sest okaspuusüsi on vaigune ja ei ima.

    VastaKustuta
  6. Ma olen aastate jooksul õppinud, et õudselt kasulik on blogi pidada, kogu aeg saab targemaks! Ja noh, kasulik on teisele poole maakera kah kolida, et üldse tekiks selliseid küsimusi, mida blogisse riputada :D

    VastaKustuta
  7. Jällegit "Leopoldi" tsiteerides: Elus on nii, et ühel juhtub ja teisel ei juhtu. Pauliga juhtub tihtipeale (see oli see tema klassivend siis). Tuli tema ükspäev Leopoldi poole, ise näost jall ja morn, tuiutas nasama, ja siis teatas, et temal on nüüd tiisikus. Neile oli eelmisel päeval tehtud käe peale kriipse (küünarvarrele, mitte õlavarrele - mäletan isegi neid - õlavarrel on jah rõugepookimise märk). Kes noid teab - vahel nad pidid üles ajama, vahel mitte. Leopoldil polnud midagi, aga Paulil suur punane lapp käe peal ja paistes. Teisel päeval lapsed "ehmasid endid surma", kui seda nägid. Velsker viis poisi siis kantseleisse ja pärast Paul ütles, et muud põld miskit, kuiet küüneviha oli sisse läinud. No et ta oli seda kriipsukohta ikka nokitsenud ja nii ... Poisikese asi, kui puhtad tal need käed siis olid.

    VastaKustuta
  8. Anonüümne3/9/21 10:20

    Mina sündisin Soomes oma 50a tagasi ja see õla vaktsiin tehti hoopis reie peale, arst oli öelnud et tüdrukul pole ju kena õla peal armi omada.

    VastaKustuta
  9. Süsi on ju ingliskeelses maailmas ka olemas, activated charcoal, https://en.wikipedia.org/wiki/Activated_charcoal_(medication)

    Aga seda vist jah niimoodi suvaliselt koduse loodusravimina teie kandis ei kasutata.

    VastaKustuta
  10. Soomes tehti seda röugete vaktsiini hoopis tagumikku. Et arm valja ei paistaks vms.
    Praegu tupsutstakse neid tuuleröugete punne mingi valge möginaga, aitab umbes sama palju kui briljantroheline( aga maha tuleb kergemalt)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Anonüümne3/9/21 12:58

      No eks ma olen siis erand. Tagumikku mul küll seda ei tehtud ja arm reie peal olemas. Räägin isiklikust kogemusest eks ole ega mingist kuulujutust.

      Kustuta
    2. Ma arvan, et teil mõlemal on õigus, sest tagumik ja reis on mõlemad kvalitatiivselt samaväärsed kohad lihase- ja rasvasisalduse poolest.

      Kustuta
  11. Anonüümne3/9/21 11:29

    Õlavarre peal on tuberkuloosivaktsiini arm jah, aga kõigil sellest armi ei jää. Mu noorimale lapsele ei ole seda tehtud, sest ta ei sündinud Eestis ning tol hetkel ei kuulnud Eesti enam nii nakkusohtlikku piirkonda, et see oleks näidustatud. Kaks aastat varem sai keskmine laps aga küll selle vaktsiini, kuigi sündis samas kohas kui noorim.
    Tuulerõugete vaktsiini plaanisin vanimale lapsele teha, aga ta jäi enne tuulerõugetesse (ja riburada pidi muidugi teised lapsed ka). Eestis on vaktsineerimise piiriks vist 12 aastat, aga ma ise plaanisin 7 aasta täitumisel teha ja oli isegi perearstiga räägitud juba. Briljantrohelist ma ei kasutanud, sest see on mõttetu mögistamine ja määrimine. Panin sügelust leevendavat vahtu ning kui väga hulluks läks, andsin antihistamiinikumi (Zyrtec) suu kaudu.
    Sütt ei ole samuti kasutanud koduses ravis, sest see on koduses kasutuses üsna mõttetu kraam, rääkimata sellest, mis koguses seda võtta tuleks, et midagi mõikaks.
    Aga ma olen ka viimase 10 aasta jooksul diplomi kätte saanud arst, nii et suhtun kõigesse by default allikakriitiliselt :)

    VastaKustuta
  12. No süsi on täiesti puhas ja looduslik absorbent, seda võib küll ilma kartuseta süüa, erinevalt nii mõnedestki firmarohtudest, kus kaastüsistuste nimekiri on paks nagut piibel. Ühest küljest ravid, kümnest küljest rikud oma tervise veelgi hullemini ära.
    Siia juurde väike naljajutt Aapelilt, Soome kirjanikult; lühidalt refereerituna: Mees kiidab sõbrale, et nii kui hommikul ärkab,manustab tableti, et erksamaks muutuda, aga siis kohe ka üliärrituvuse vastu teise. Ja nii iga asjaga, no ikka südamest. Sõber imestab, et kuidas sa siis sellise asja peale vastu ka pead? Mees, et ega ma ise ei peakski, aga ma söödan neid tablette kassile. - No aga kuidas kass vastu peab? - No ikke läheb jah teisi, nädalas mitu tükki.
    Julmad naljad ... aga paraku illustreerivad hästi ja eriti just kaasaegset korporatiivset ravimitööstust, mille eesmärk on inimesed veelgi haigemaks teha ja tablettidest sõltuvaks teha.

    VastaKustuta
  13. Sünniaasta 1967 ja õlavarrel on rõugevaktsiini arm.

    Oponeerin väitele, et ravimitööstuse eesmärk on inimesed haigemaks ning sõltlasteks teha. Kui me ise läheme tööle, siis kas võtame kokku koosooleku, et arutada, kuidas kõike halvasti teha. Ülikoolid ning tootjad ei tee kindlasti arendusi eesmärgiga inimesi ära tappa. Kas me ise tarvitame ravimeid kergekäeliselt või mitte, see on juba teine teema.

    VastaKustuta
  14. Noh, see kõlab nii, nagu üks "tark" mulle kunagi vastas, et ega siis pangad pole omakasu peal väljas ja ei taha inimestelt nende raha ära võtta. Nojah ... Muidugi, ega altruistlikumat instantsi kui pangad polegit olemas, irw.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Pank on finantsasutus ja panga eesmärk on muidugi raha teenida. Aga päris samasse patta seda ravimitööstusega ei saa kah panna.

      Kustuta
  15. Arendusi tehakse ainsa eesmärgiga - RAHA, RAHA, ja veelkord RAHA. Raiuge see omale pealuu sisse. Mitte kedagi ei koti, kas inimesed surevad või tervenevad. Ravimikorporatsioonid, niisama kui relvakorporatsioonid kirjutavad valitsustele ette, ja sellepärast tehakse sõdu ja söödetakse inimestele GMO-d ja muid sipelgamürke nagu aspartaam ja fluoriid, millega koonduslaagrites inimesi tapeti ja kiidetakse, kui kasulik see kõik on. Need on needsamad IG-Farben ja Co, kes surmalaagritele mürkgaase tootsid, tänapäeval aga "ravimeid" teevad. Mis kergekäeliselt rohuvõtmisest sa räägid, see pole üldse mingi keiss. Kas sa ka tead, mida elutähtsad rohud maksavad, ja milliseid kõrvaltoimed nendel on? Kui sa pole neid ravimiinfolehti lugenud, siis ei maksa küll sinisilmselt väita, nagu oleks korporatsioonid inimeste tervise parendamise peal väljas. Haige inimene tarbib ravimeid ja sellepärast on vaja teda haigena hoida, sest muidu ei tule sissetulekut. Sellepärast topitakse igale poole seda napakat maisisiirupit, mis tekitab sõltuvust, sellepärast on Ameerikas ka piimad ja vorstid ja singid magusad. Ökotoit on kallis, aga suva kanad ja tapaloomad on samuti silmini antibiootikume ja kasvuhormoone täis topitud, et see pole enam toit.

    VastaKustuta
  16. Selle valingu ees...tõstan käed üles. Jäägu nii.

    VastaKustuta
  17. Sellega ma küll nõus ei ole, et meditsiini eesmärgiks oleks inimesi haigeks teha. Kui ravimil on toime, on tal paratamatult ka kõrvaltoimed. Mind isiklikult on meditsiin küll ainult aidanud, samuti ei tea tutvusringkonnast juhtumeid, kus ravimid oleksid kellegi haigemaks teinud, küll aga näen, kuidas need inimesi hädade korral aitavad.

    Seda, et toiduainetööstuse eesmärgiks on lihtsalt toodet võimalikult odavalt toota ja võimalikult suures hulgas müüa, usun ma küll. Aga ravimitööstus ja toiduainetööstus ei ole üks ja seesama asi.

    VastaKustuta
  18. Konkreetselt mind on küll osad rohud aidanud, aga osad haigemaks teinud. Ainsad, millele võib - veel - kindlalt loota, ongi taimsed droogid, kui neid mõistlikult tarvitada, kuid muidugi jäävad nad natuke lahjaks, keemilised analoogid on kordi kangemad. Ja jah - kui mul on valida, kas lõputud silmirebestavad valud ja nende leevendamiseks võetud rohud, millede kaastoime on kehakaalu tõus, öised jalakrambid ning tasakaalu- ja mäluhäired, siis loomulikult valin ma rohud, sest ilma nendeta ei saaks ma üldse elada. Kuid selmet ilma kõrvaltoimeteta ravikanepit välja kirjutada, eelistavad arstid kangeid rikkalike ja fantaasiarohkete kõrvaltoimetega ülikalleid tablette sulle sööta. Ja kui ma aaaaaastaid räägin, et asendusravitabletid, mida ma pean eluaeg võtma, ei sobi, ja ometi on olemas alternatiivid, ja nad ei vaevu neid proovimagi - no kuidas seda siis nimetada. Krt ma ei ole konditsioonis, et minna ja rusikas lauale panna ja nõuda - ja olekski absurd ju, eksole. Uut perearsti valida ka ei ole, sest teised on siin veelgi hullemad.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kanadas on muide kanep legaliseeritud, võib tarbida ja võib kasvatada ka. USA-s näiteks ei ole legaliseeritud, seega on piiripunktides ja lennujaamades igal pool suured sildid, et kallid kanadalased, ärge unustage oma savu koju maha jätta.

      Kustuta
    2. Kanepeid on palju sorte - ravikanep, mida tarbitakse õlitilkadena, savukanep, söögikanep (kanepiterad leiva sees on väga head), köiekanep, õlikanep, mille õliga poleeritakse mööblit ja segatakse maalimisvärve, söödakanep kanadele ja loomadele ... Aga ikka, nii kui ütled kanep, heiastub kohe kõikidele savu ja magus kanepisuits.

      Kustuta
    3. Meil siin on spetsiaalsed poed, kus suures valikus kõikvõimalikke erinevaid sorte ja erineva THC sisaldusega ja igasugu piibud-tarvikud ka müügil. Ma ise ei ole kunagi kanepit suitsetanud, aga kui omal ajal Kanadasse kolisin, käisin huvi pärast paaris sellises poes sees. Tundus nii sürr, sest Eestis on ju täiesti keelatud. Siin oli toona mingis väikses koguses lubatud, nö omaks tarbeks vms. Aga kasvatamine oli keelatud. Nüüdseks on kanep täiesti legaliseeritud. Kusjuures selle suitsetamine ei ole minu meelest üldse populaarsem kui Eestis. Seal ma tean vist isegi rohkem neid, kes kanepit teevad kui oma siinses tutvusringkonnas.

      Kustuta
    4. Suitsetamisest ei ole nende valude puhul vähimatki kasu. Mitte, et ma ise proovinud oleks, tuginen kirjandusele, vaid kasu on nimelt õlist. Ja ravikanepi puhul on see raviaine selles õlis kordi suurem kui savuks minevas kanepis. Niiet jätaks narko-värgi täiesti kõrvale. Aga jah, kui ma sellest oma arstile rääkisin, sa jeerum küll, pidi teine peagut toolilt lendu panema. Ja ometi noor inimene, minust hulga noorem, et võiks arvata, et nagu lahtisema mõtteviisiga on. Tutkit Vanja.

      Kustuta
  19. Rõuged ja tuulerõuged on ikka kaks väga erinevat asja. Mul igatahes on käevarrel rõugevaktsiini jäljed. Täpsem selgitus ja pilt järgneval lingil: https://www.healthline.com/health/smallpox-vaccine-scar Meie plikadest üks kindlasti põdes alla kahesena tuulerõugeid siin Canadas ehkki siin sündinud ja elanud. Tegime kõik vaktsiinid nagu ette nähtud aga ju siis sel ajal tuulerõugete oma veel polnud.

    Meditsiini ja arstide koha pealt ma parem ei hakka kommenteerima. Igaühel on õigus mitte pöörduda arstide poole ja mitte osta kalleid rohtusid vaid süüa just seda, mis pähe tuleb kui med süsteemi ja arste ei usaldata.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Google teab rääkida, et tuulerõugete vaktsiin sai USA-s litsentsi 1995 ja Kanadas 1998.

      Vaatasin just Eesti vaktsineerimiskava ja täitsa huvitav, et seal seda endiselt sees ei ole. Mulle on jäänud mulje, et pea kõik väikelapsed põevad Eestis tuulerõugeid, seega iseenesest võiks olla. Oma raha eest vist saab vaktsineerida, keegi siin ennist mainis, et lasi oma lapsele teha. Äkki on riigile liiga kallis seda riiklikusse kavasse lisada? Täitsa huvitav, et mis see põhjus võiks olla.

      Kustuta
    2. Eks neid vaktsiine lisatakse riiklukku kavasse järgemööda. Kuna tuulerõugeid põevad väikelapsed üldiselt kergelt siis võimalik, et selle vastu vaktsineerimine tõesti ei ole prioriteetne. Aga soovitatakse ka, et kui koolieaks ei ole tuulerõugeid läbi põetud siis võiks vaktsineerida. Rotavaktsiin lisati ka kavasse nii, et meie tegime 2013 sügisel selle oma lapsele tasuliselt (kuna rotat tõesti kellelegi ei sooviks) ja 2014 alguses pandi see riiklikku kavasse. Ju pigem kaalutakse lisaks rahalisele poolele ka ohte, mis teatud haiguste põdemisega kaasneda võivad.

      Kustuta
    3. Ma võin eksida, aga minu meelest on tuulerõuged samas kompotis herpesviirustega, nt vöötohatisega ja need, kes on lapsena vaktsineeritud, saavad täiskasvanuna palju väiksema tõenäosusega ka sellega pihta. Mattiga just rääkisime sellest ükspäev, midagi ta mainis, aga ma nüüd täpselt ei mäleta jälle.

      Ma pole tuulerõugeid küll omal nahal tunda saanud, aga kõrvalt vaadates on küll selline mulje jäänud, et need on üsna ebamugavad. Sügelevad ja tihtipeale kaasneb palavik jne. Eks igaühel veidi erinevalt muidugi.

      Kustuta
  20. Mina oma lastel ei teinud briljantrohelisega vaid saialilletinktuuriga. Kuivatab samuti ville ja ei ole roheline.

    VastaKustuta
  21. Mu lapsed (9 ja 7a) on ka selle ölavarrearmiga. Tuberkuloosivaktsiinist jah, mis juba sünnitusmajas said. Mäletan, et mingi megasuureks mädavilliks läks see süst ja oli keelatud torkida teda. Aga Hispaanias nt seda vaktsineerimiskavas ei ole, puhtalt mingi Eesti värk, siinsed arstid imestavad, et milleks see küll. Kusjuures teise lapsega mõtlesingi juba enne sünnitust ette ära, et ei tee seda (sest nagunii Hispaanias ei ole vaja), aga sünnitusmajas sain sellise surve ja õiendamise endale kaela, kui tahtsin keelduda, nii et andsin alla ja mõtlesin, et pohh, las ta siis teeb, ei ole tõesti jõudu vaielda.

    VastaKustuta