25 aprill, 2022

Ei mõista inimesi!

Mul on aegajalt raskusi inimeste mõistmisega. Vahel müün midagi FB Marketplace'i kaudu ja no peab selleks alles kannatust olema! Kõigepealt küsib 15 inimest automaatküsimuse, et "on see veel saadaval"? Panen kõigile vastuseks, et jah. Seepeale kaob 13 neist jäljetult ega ilmu enam kunagi tagasi. Nad tahtsid lihtsalt teoreetiliselt teada, kas see on veel saadaval. Alles jäänud kahest kirjutab üks, et "kuskandis sa elad?" Liiga suur pingutus oli kolmest lausest koosnev kuulutus läbi lugeda, et see info sealt ise leida. Pika dialoogi lõpetuseks jõuame lõpuks kokkuleppele, et millal ta läbi saab astuda.

Kolm tundi hiljem aktiveerub teine alles jäänud huviline (kes algselt justkui kadus ära, aga tegelikult ikka ei kadunud). Kirjutab ühe sõna: "Huvitatud". Kui mul juba poleks ostjat, hakkaksin nüüd temalt tangidega välja kiskuma, et "tore, et sa huvitatud oled, aga millal saaksid läbi astuda?" Aga kuna mul on kellegagi juba kokkulepe olemas (aga ta pole veel saabunud ja kunagi ei või teada, kas saabub), kirjutan vastuseks, et keegi on juba tulemas, aga juhul kui ta välja ei ilmu, annan teada. 

Vastu saan pahase: "Aga sa ütlesid, et see on saadaval! Mis mõttes sa selle kellelegi teisele müüd?"

Alati mõtlen, et mida inimesed eeldavad? Et ütlen esimesele, et on saadaval ja siis ootan 24h, et kas ta kostab midagi vastu või mitte? Ja alles siis ütlen järjekorras teisele, et on saadaval ning ootan jälle ühe ööpäeva? Kuniks kaks nädalat hiljem jõuan lõpuks selle ostjani, kes päriselt huvitatud on?

Täna viskasin kanade sööginõud (tibude ja täiskasvanute omad) mingi sümboolse hinnaga müüki. Üks tädi küsis, et "kas see töötab hästi?" Eeee... Ma ei tea. Mis mõttes? See on söögianum. Paned terad sisse, kana nokib need sealt välja. Selles mõttes nagu töötab! Kauss saab tühjaks, kanaproua kõht kenasti täis. 

Sama hästi võiks taldriku kohta küsida, et kas on muidu hästi töötav taldrik? 

Tükk aega mõtlesin, et mida vastata? Lõpuks otsustasin, et las jääb sinnapaika. Ei vastagi. Nii palju huvilisi oli, et võtsin lihtsalt ainsa, kes oli kirjutanud konkreetselt "saan kohe läbi tulla, palun anna aadress" ja müüsingi talle. Ülejäänud miljon tükki oma "on see veel saadaval" automaatküsimusega said vastuse asemel automaatteavituse, et "toode on müüdud" kui sellest lahti olin saanud.

Ja siis on veel need ekstra madalate pakkumiste tegijad. Ma müün nagunii alati odavalt, sest ma ei viitsi nädal aega võõraste inimestega vastastikku "on see saadaval"-palli põrgatada. Ma tahan üleliigsetest asjadest kohe lahti saada. Matt ostis omale uue kontoritooli (mingi spetsjomm peene) ning eelmine, mis oli kah sisuliselt uus, jäi lihtsalt üle. Väga mugav, kvaliteetne, pärisnahast, nägi tuliuus välja. Panin müüki võileivahinnaga. Ma ei mahtunud garaažis liikuma, tahtsin kohe lahti saada. Mingi tüüp kirjutas, et õu, teen hoopis sellise pakkumise. Võileivahinnast pakkus poolt.  


Hingasin paar korda sügavalt sisse ja välja ning lükkasin pakkumise viisakalt tagasi. Seepeale kukkus tingima, et mis hinnaga ma müüks? Kirjutasin, et selle hinnaga, millega müügis on. Tema vastu, et "aga äkki näiteks..." Noh, jälle mingi naeruväärne pakkumine. Ja niimoodi lõputult. Ma rohkem ei viitsinud vastata.

Vahepeal kirjutas kõigi nende "on see veel saadaval?" (kolm minutit tagasi postitasin, tõenäoliselt on saadaval, why don't you try your luck) vahele üks tore vanaproua, et tema on juba ammu just sellist tooli otsinud ja kuulutustel silma peal hoidnud ning millal oleks sobilik läbi astuda ja palun ja aitäh ja veelkord palun ja aitäh. Aga niimoodi meeldivalt. Andsin aadressi ja ütlesin, et pangu raha mati alla, tool ootab ukse kõrval. Tädi kirjutas veel ilusti vastu, et "muide, meie nimed on see ja see (abikaasa tuli ka kaasa) ja me sõidame sellist marki autoga, et sa siis lihtsalt tead, et need oleme meie kui su maja ette tooli peale võtma tuleme". Tulidki niimoodi kahekesi. Väga sossud. Said oma tooli kätte, jätsid raha mati alla ja kirjutasid hiljem pika kiidulaulu, et kui mugav tool ja kui õnnelikud nad selle ostu üle on ja olgu ma ikka tänatud ette ja taha ja pikali maha.

Samal ajal kirjutas see esimene jorss midagi stiilis, et "see ei ole ju ideaalses seisukorras nagu sa kuulutuses väidad, kui seal metallosa peal on väike kriips". Miniatuurne kriips! Tegin eraldi pildi, et ostja oleks teadlik ega hakkaks hiljem oigama, et oioi, siin mingi luubiga leitav kriipsukene, kas saaks hinnast pool alla? Sest kogemus näitab, et mõni kasutab sellist tehnikat. 

Väga vabastav oli jorsile kirjutada, et sorri, müüdud. 

Ja siis on veel need, kes tahavad ülekande teha. Tavaliselt sellised, kel pole lihtsalt mahti kohe tulla. Kirjutavad, et "hei, kas sobib, saadan täna raha ja tulen homme õhtul läbi?" See ülekande värk käib nii, et mina pean meiliaadressi andma ja kui nad raha saadavad, tuleb meilile link, kustkaudu selle panka saan hoiustada. Aga selleks, et raha kätte saada, peab salasõna teadma. Enamik ostjaid panevad midagi loogilist. Näiteks, et "mida ma ostan?" ja vastus on "tool". Aga on eraldi sektsioon inimesi, kes panevad sinna näiteks "minu tütre nimi".

WTF?!

Üks kunagi ostis midagi suht kallist (ma ei mäleta, mis see oli) ja kirjutas, et teeb ülekande kohale jõudes (fair enough). Asi kadus ukse tagant ära, ülekannet ei tulnud. Tunnike hiljem kirjutasin, et "hei, sa unustasid maksta". Seepeale ülekanne tuli. Salasõnaks "minu tütre nimi". Sõnumitele ta ei vastanud. Kammisin ta profiili, üritasin leida, kuskil polnud. Tütar ise oli küll piltidel, aga nime polnud paraku otsaette maalitud. Proovisin siis ta enda nime, mõtlesin, et mine sa tea. Miski ei töötanud. Olin juba kindel, et sain tüssata. Igaks juhuks kirjutasin uuesti suhteliselt viisakalt, et ootan siiski kauba eest ka tasu ja mis su tütre nimi on? Mingi viiendat korda.

Millalgi õhtul hilja vastas, et "Lennon" ja pani sinna otsa selle silmapöörituse emotikoni. Umbes, et kuidas sa nii tumbajumba oled, et ei tea, et mu tütar on Lennon?!

Ja töötaski. Raha sain kätte.

Täna juhtus sama asi - keegi saatis ülekande, järele tuleb homme, aga salasõnaks on "minu tütre nimi". Täiesti teine inimene muidu. Ja nii palju oli tal rohkem oidu, et oli mulle kohe sõnumitesse kirjutanud, et vastus on "Lennon".

Nüüd siis tean, et kui keegi juba nii absurdse salasõna paneb ja vastuse unustab saata, siis "Lennon" on fifty-fifty tõenäosusega hea variant, mida proovida.

32 kommentaari:

  1. Olen paaril korral kasutanud FB Marketplace ja avastasin üllatusega, et seal tunneb huvi "robot", st saadab küsimusi, on saadaval ja siis vigases (tõenäoliselt google translate) eesti keeles ostu soovi, kus on kirjas, et tuleb asjale järgi miski kuller või muu asjapulk, tuleb allkiri anda ... ma seda raha osa ei mäleta, see oli üsna jabur. Teavitasin sellest jamast FB'd.

    Igal asjal on hind. Kui müüja on kirjutanud müügihinna - mul ei tule mõttessegi hakata tingima või veel vähem pakkuma, et äkki müüb (kui ei ole juures märget, et võib ka omapoolse pakkumise teha). Kui originaal poes on 100 raha ja müüja küsib 50 raha - fair enough, mis mõttes pakun 25 raha? Mina olen sellistel soovitanud edasi FB Marketplace kammida või turule minna. Ei viitsi jännata, õiglane hind ja kui mulle sobib - ostan, kui ei - otsin edasi.

    Mäletan kui müüsin murutraktorit, panin hinna õiglase hinna. Tekkis otsekohe nõudlus ja pidin tekitama ostjatest järjekorra. Õnneks esimene ostja kohe ostis ära, käis vaatas üle, rentis järelkäru ja tuli järele. Teatasin seepeale 6 järjekorras oodanule, et müüdud ja kaks neist pahandas minuga, et miks ma nii odavalt müüsin, nemad oleksid 100 või 200 raha rohkem maksnud. Vastasin, et ei olnud oksjoni pidamisest huvitatud. Eesmärk oli ese müüa. Sellised viljatud vestlused on tõesti väsitavad. (kommentaar läks pikaks ;)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mõnel juhul ma isegi tolereerin hinna üle tingimist, nt kui olen üsna õige hinnaga müüki pannud ja keegi peaks sealt väikest juppi alla küsima, no ütleme mitte rohkem kui 10%, siis annan hea meelega, sest lihtsam on nõks odavamalt müüa kui pikalt oodata, et keegi õige hinnaga ostaks. Aga kui ma juba niigi naeruväärselt odavalt olen asja müüki pannud ja sealt omakorda 50% alla küsitakse, on juba liig.

      PS! Mulle just meeldivad pikad kommentaarid!

      Kustuta
  2. Ma ilmselt oleks ammu müümisega alla andnud. On ikka inimesi :D

    VastaKustuta
  3. Poisid on armsad, loovad silmsidet ja varsti mängivad koos - üks näitab ette ja teine matkib. Süda sulab.
    Ei saanud FB ja poisse ühte kommentaari panna.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul kah süda sulas, et kuidas nad nii armasalt otsa vaatama jäid.

      Kustuta
  4. Mina andsin müümisega alla peale vaid paari eseme müümist. Kui ikka hakatakse küsima miskeid kummalisi mõõte ja broneerima ja siis vii asjad pakiautomaati või katsu kohtumisaeg klappia saada... Lähtun põhimõttest, et kui olen asja endale ostnud ja see on mind (mu peret) teeninud siis on ta ennast tasa teeninud ning kui enam vaja ei ole siis viin lihtsalt niisama uuskasutusse. Mind ei sega, et mina annan asja niisama ära aga seal müüakse see raha eest edasi. See raha läheb heategevuseks ja las nad siis teenivad.
    Päris sadu eurosid maksvate asjadega see meetod muidugi päris jätkusuutlik ei ole aga laiemas plaanis on minu elu näidanud, et müümine ei tasu aja- ja närvikulu ära.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mina viin samuti suurema osa asju taaskasutusse, aga näiteks mingeid suuremamõõdulisi asju on lihtsam müüa, et ei peaks ise transpordi pärast muretsema. Kananõud panin tegelikult esimese hooga üldse prügikasti, aga kuna kuuri koristamise käigus tekkis veel palju asju, mis prügikastis olevale ruumile pretendeerisid, siis mõtlesin, et ahh, proovin hoopis müüa. Ja üllatavalt palju huvilisi oli!

      Kustuta
  5. Räägin omapoolse nalja ka. Kunagi ammustel aegadel, kui alles tulid arvutid ja internet ja olid Yahoo grupid (ei tea, kas need on veel alles), siis sai messengeri kaudu suheldud ikka IGAsugustega. Noh, uus ja huvitav asi, eksole, ja toredaid inimesi üle terve maailma oli ikka ka. Aga vat siis hindud. Sorry, aga neil oli justkui kõigil ühekorraga jooksuaeg, ja nad käitusid nagu hüdrad - pane üks tšatiaken kinni, avaneb kolm teist, pane need kinni, tuleb kümme ja nii ikka aina geomeetrilises progressioonis. Ja enamik küsis a/s/l ehk age, sex, location. Krt mul oli suur põhjalik profiil, kus kõik ilusti kirjas, aga nad ei vaevunud seda vaatama. Selle asemel, et see kümme minutit minuga vaielda, oleks kulunud täpselt viis sekundit, et mu profiil üle vaadata. Ühele ma siis ükskord ütlesingi, et olen mees, 54 ja istun tema naabermajas. Siis ta kadus ise ära, ainult selleks, et tulla minuti pärast tagasi ja karjuda: MISSAVALETAD! No jolki palki, võind seda siis enne teha! Või maitia kah, äkki käis koputas naabrimehe uksele ja küsis, et Raj, sina või?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. "...neil oli justkui kõigil ühekorraga jooksuaeg, ja nad käitusid nagu hüdrad..." :D

      Kustuta
    2. No nagu sel Heraklese hüdral oli, et löö üks pea maha, kasvab kolm asemele jne.

      Kustuta
  6. Teine nali. Tuleb jälle miskisugune selline "teatud mõttes noormees" ja hakkab aga aina küsimusi tulistama, justkui miskine gestaapo. Aga kuidagi juhtus nii, et ta formuleeris küsimused sedasi, et neile sai vastata kas jah või ei - ja juhtumisi veel nii, et vastus oli igal juhul eitav. Selmet küsida, kas ma MUID sõnu ka tean, ta küsis, et kas ei on AINUKE sõna, mida ma tean. Loomulikult oli vastus taas EI. Seepeale kutt kadus ära.

    VastaKustuta
  7. Eestis ka sellised, kes tahavad tingida, kuigi kuulutused kirjas et hind ei ole tingitav. Ja et kas müüja maksaks ikka postitasu ise... Muidugi, ma tahangi asjadele peale maksta! Jne jne...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Meil siin pole postiautomaate, nii et vähemalt selles mõttes lihtne. Igaüks tuleb ise järele.

      Kustuta
  8. No mul on küll mitmeid kordi olnud, et kirjutan et oleksin tootest huvitatud, ja siis tuleb vastus, et kahjuks juba müüdud. Seega on ju loogiline küsida, et oleksin huvitatud, kas see on veel saadaval. Minu meelest üsna viisakas küsimus. Ja korra ka sain vastuse et kui kuulutus üleval, järelikult on siis saadaval. Kus see loogika on? Arusaadav, et mitu inimest võivad suht korraga kirjutada ja kui eelmisele juba müüdud, siis võibolla müüja ei jõudnud vahepeal müügikuulutust eemaldada. Samamoodi mina ostjana võiks vihastuda, et miks siis kuulutus üleval veel on, kui toode juba müüdud. Minu jaoks ongi seetõttu lihtsam poest oma asi osta kui hiljem kuulda ja lugeda parastavalt, kuidas ma ostjana rumalaid küsimusi esitan.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Küsimusel endal pole midagi viga, aga kui korraga tuleb 10 täpselt ühesugust küsimust, et kas on veel saadaval, siis ei oska ma sealt ka kedagi eelistada. Ise kasutan ostes seda tehnikat, et kirjutangi konkreetselt midagi sellist, et: "Saan kell see-ja-see järele tulla, palun saada aadress". Ja kui vastatakse, et juba müüdud, siis on müüdud.

      Kui mulle müüjana on tulnud üks selline vastus ja ülejäänud "on-see-veel-saadaval", siis ma neile ülejäänutele üldse ei reageerigi, võtan selle, kes selgelt märku andis, et kohale tahtis ilmuda.

      Müüja tahab ju võimalikult kiiresti ja vähese vaevaga oma kaubast lahti saada. Muud eesmärki polegi.

      Kustuta
    2. Aga mina olen just allergiline neile, kes alustavad vestlust nt sõnaga "Address?" Ise ostjana saadan alati vähemalt kohandatud kui mitte äiesti personaalse sõnumi, et kontrollida, kas asi on veel saadaval ja pakun välja, kuidas kaupa teha, kui mind valitakse. Minu meelest on loogiline, et müüja valib, kellele müüb. Ma ei soovi, et mingid jorsid mulle ilma tere ega kokkuleppeta ootamatult ukse taha ilmuvad.

      Kustuta
    3. Elementaarne viisakus on muidugi samuti hea suhtluse eeldus ja ühesõnaline tagasiside vormis: "Aadress?" läheb minu jaoks samasse kategooriasse, et ma pean hakkama ostjalt tangidega infot välja kiskuma. Et millal sa siis tulla plaanid jne, ma ei saada suvalisele inimesele oma aadressi. Minu jaoks müüjana on kõige olulisem info see, et millal asjale järele tullakse, sest ma valin alati sellise ostja, kes saab võimalikult varsti tulla. Sellepärast alustan ka ostjana just selle info pakkumisest.

      Kustuta
  9. Vot nende triibuliste pluuside juurde kuluks nüid täpselt ära McPunni firma triibulised sokid :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kusjuures need triibulised pluusid oli täielik kokkusattumus. Ja kunagi päris alguses kui Oliver alles sündis, juhtus mitu pilti niimoodi, et neil mõlemal oli tumesinine pluus väikeste valgete triipudega - lihtsalt juhtus nii, ma polnud isegi mõelnud, et neil mingid riided nii sarnased on. Hiljem pildi pealt vaatasin, et oi kui vahva, nagu oleks plaanitud niimoodi.

      Kustuta
  10. Mul täpselt sama mis Nellil. Olen müümisest loobunud, annan niisama ära. Aeg ja närvid on mulle olulisemad. Mind küsimused niivõrd ei ärritagi, kuivõrd kokkusaamise logistiline klapitamine, et asja üle anda/raha vastu võtta, meil siin käib müük enamjaolt sularahas.
    Aga jah, kui ma kasvõi käesoleva aasta annetuste rahalise väärtuse kokku arvestan, siis majanduslikult mõistlik tegu see küll pole. Samas, paari suuremat, mitusada dollarit maksvat asja olen siiski Craigslistis müünud, nende tehingutega pole jama olnud. Craigslistis ei tingita ka, vähemasti minu kogemuse põhjal. hind on paigas, võta või jäta. https://en.wikipedia.org/wiki/Craigslist

    Poisid on sul lihtsalt imearmsad. Mismoodi väiksem suuremat vaatab… nii uurivalt, pilk justkui laser!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. P.S. Me leidsime oma praeguse kodu kah Craigslisti kaudu muide :)

      Kustuta
    2. Osa asju annan näiteks tasuta ära FB kaudu lihtsalt selleks, et ei peaks suuremõõtmelise prügi vedamiseks mingit eraldi teenust tellima (ja selle eest peale maksma!). Näiteks kunagi oli meil suur lõkkealus (fire pit). Igavene vana ja üleni roostes, lausa selle piirini, et augud sees. Aga enne kui jõudsin prügimehega kokku leppida, et kui palju ta selle äraveo eest tahab, mõtlesin FB-i proovida. Panin tasuta üles ja mitu vanemat meest tundis kohe huvi. Üks viiski pool tundi hiljem selle ära! Mida inimene roostes lõkkealusega teeb, pole mul aimugi! Aga mina sain ilma peale maksmata lahti!

      Kustuta
    3. Issand jumal, kui ta seda roostes lõkkealust ei saa, siis ta varastab selle. Täpselt nii juhtus meil suvilas ühe igiammuse vana pajaga, läbi ja läbi roostes. Isa tegi seal sees jaanilõket ja vend pani mingid traadid peale, no et saab seal siis üksiti grillida ka. Ja nüüd helistas isa mõni päev tagasi ja ütles, et see pada, mis 40 aastat seal oja ääres roostetas, oli ära viidud, söed ja tukid ja traadid kõrvale maha kallatud. Du meine Güte, on ikka tõesti inimesi olemas, miskaudu sellised küll mõtlevad!

      Kustuta
    4. Mul läks kogu söe ja tukkidega kaubaks :D

      Kustuta
  11. Anonüümne25/4/22 20:58

    Mul senini inimesed häirima pole hakanud ning ega väga tingitud pole. Ise olen selle enda jaoks mõtestanud selliselt,et inimesed on erinevad: tingijad, küsijad või lihtsalt ostjad. Tingijad on yks käitumistyyp,et nad alati kysivad alet,mõtlemata asja konteksti ning nad ei solvu kui ütled ei. Küsijatest teine kord selgub,et ongi mingi oluline info kuulutusest puudu ning saab siis koheselt kuulutuse ära parandada.
    Aga ühel korral olen ma nipsakalt( enda meelest) vastanud,et kui tuli ukse taha tüüp turvahälli ostma(eelnevalt suheldudja kysimustele vastatud) ning hakkas ikka hälli eluea koht kysima. (Aastate järgi oli häll ok ning muidu ka korras)Ning siis vastasin,et kui see ikka nii muret teeb ,et siis ei ole mõttet kasutatud turvahälli osta vms.

    Pigem ônnestunud müügid on asjad kui riided.
    M

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Siin ei lähe riided üldse müügiks, need olen ma kõik taaskasutusse viinud.

      Kustuta
  12. Anonüümne25/4/22 22:34

    Jorss? Tädi?

    VastaKustuta
  13. Anonüümne26/4/22 13:05

    aju on Vancouveri korteri tühjaks müümise mälestused ära blokkinud, aga nüüd tulid tänu sinu postitusele jälle meelde. oeh, kui väsitav see kõik oli. kõige hullemad ostjad olid kaks noormeest, kes juba korterisse kohale tulid, taskulambiga ostetava mööblitüki üle vaatasid, ÜRITASID leida mingit viga, et siis juba niigi võileivahinnas tingida ja kui ma neil viisakalt lahkuda palusin, öeldes, et mul on juba teine ostja, siis oli neil jultumust istuda maja ees autos ja messengeris edasi kaubelda?!? tuli lausa natuke hirm peale, et ei lähegi kunagi ära ja nüüd veel teavad kus ma elan ka.. teistega läks üsna libedalt, aga see suhtlemise ja suhtumise pool pani tõesti kahe käega peast kinni hoidma ja osad asjad läksid lõpuks ikkagi Value Village'i kasti, sest jaks sai otsa :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma müüsin kunagi mingit väga kvaliteetset vihmajopet, mis oli äärmiselt vähe kasutust leidnud ja igati heas olukorras. Hinna panin pigem odavamapoolse, tahtsin lihtsalt lahti saada. Ostja tuli kohale, veepudel oli kaasas, uuris ikka pikalt ja põhjalikult igatepidi, valas vett peale, no mitte millestki polnud kinni võtta. Lõpuks küsis, et kas olen seda mingi spets goretex vahendiga töödelnud kohe pärast ostmist ja ütlesin, et ei ole. Seepeale ohkas demonstratiivselt ja ütles, et no siis on täielikku vihmakindlust siiski täiesti võimatu saavutada (ma ei nõustu, olen selles jopes täielikus paduvihmas matkanud ja täiesti kuivaks jäänud, numbrite põhjal oli samuti täiesti veekindel) ja lõpetuseks muidugi küsis korralikku allahindlust, sest see goretexi vahend, mille ma ära olin jätnud, eksole... Ütlesin rahulikult, et hind on see, mida küsisin ja kui ta jopet ei soovi, on see igati okei, läheb siis järgmisele. Seepeale tuli veel viis minutit näitemängu ja igakülgset uurimist (no tõesti oli ideaalne jope, polnud millestki kinni hakata), lõpuks muidugi ostis ära.

      Kustuta
  14. Oi, mul tuleb meelde, kui siin oma airbnb mööblit ja sisustust müüsime. Õhh, juuubeee! Hispaanlased on muidu ka sõbralik ja heatahtlik rahvas, aga no kellaaegadest ja kokkulepetest ei teata siin küll midagi :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma ei taha mõeldagi! Pool elu läheb müügiprotsessile niimoodi.

      Kustuta