Eile juhtus imelik asi. Meil on terrassi peal herilaselõks ja märkasin, et selle peal ronib mingi tundmatu putukas. Muidu nagu herilane, aga kolm korda suurem, süsimust ja valgete triipudega.
Kes mind paremini tunneb, teab, et minu suhted herilastega pole kunagi ülemäära soojad olnud. Ja eriti kriitiliseks muutusid need siis, kui kaheaastane Oscar kuskil kraavis tatsates maa all oleva herilasepesa peale astus ja mõne sekundi jooksul 7 korda nõelata sai.
Nii et jah, mul on terrassi peal herilaselõks. Ja kuni eilseni nägin nii lõksu sees kui selle läheduses ainult tavalisi herilasi, aga eile saabusid need suured mustad. Mingid vapsikud. Jube sõjakad.
Guugeldasin ja sain palju teada.
Esiteks seda, et nende nõelamine on palju rohkem valus ja paraneb kauem kui tavalise herilase puhul, sest nad on mürgised! Et nõelata suudab vapsik nii palju kordi järjest kui ainult tahab. Ja et on väga agressiivne.
Siis klikkisin edasi nende automaatküsimuste peale, mis guugeldades ette hüppavad. Näiteks, et "kas nad suudavad nägusid meelde jätta"? Tuleb välja, et jah.
Mind huvitab, et kas see, et nad mu nägu tihti näevad, on hea või halb? Kas nad aktsepteerivad, et kodulaenu maksan mina, mitte nemad ning kui nad siin tasuta resideeruda kavatsevad, tasuks majarahvaga viisakaid suhteid hoida? Või on parem kui ma oma nägu eriti ei näitaks, et me liiga tuttavaks ei saaks?
Veel sain teada, et kui seda tüüpi vapsik sind taga ajama hakkab, tuleb joosta sirges suunas 15-30 meetrit. Et nad üle 30 meetri tavaliselt ei jälita. Naabrinaine ütles selle peale, et kui keegi teist mind kunagi jooksmas peaks nägema, siis võtke teadmiseks, et põgenen putukate eest. Ta nimelt vihkab jooksmist.
Lisaks soovitati tähelepanu pöörata vapsiku näo värvile. Mida mustem, seda vihasem. Aga soovitus oli selles stiilis, et "nende läheduses tuleb liikuda aeglaselt, aga juhul kui ta on ründamas, jookse nii kiiresti kui suudad". Ehk enne elu kiireima spurdi alustamist võtad rahulikult hetke, et detailselt uurida sinu suunas kihutava tikutopsisuuruse nõelaja nägu ning analüüsida musta-valge tasakaalu. Kõlab loogiliselt.
Nii veetsin ma pool päeva akna peal olukorda hinnates, sest olin eelmisel päeval ostnud terrassituled, mida tahtsin üles riputada, aga vapsikuteparves ei riskinud vehkida.
Lõpuks hakkas hämarduma ja normaalsed herilased on selle aja peale ammu kuskile ära kadunud, aga need uued elukad püsisid endiselt vaateväljas. Guugeldasin veel ja sain teada, et see liik on ka öösel aktiivne. Tule taevas appi! Päikesetõusu paiku olevat selline aeg, mil nad üsna kindlasti kadunud on.
Hiljem neid siiski vähenes ja sain tööga alustada; hommikul andsin veel viimase lihvi (taevale tänu, et mu lapsed just päikesetõusu ja kukelauluga ärkavad, varem ma ei teadnudki, et see millekski kasulik võiks olla). Ja näe, täna on projekt valmis! Võiks mõnusalt tuledesärasse istuma minna kui pimeduse saabumise ja vapsikute kadumisega nahkhiired välja ei ilmuks ja mu hoovi Transilvaaniaks ei muudaks. Nagu loomaaias elaks...
Eks ma siis talvel vihmaga istun seal. Naudin külma veini asemel kuuma teed ja olen rõõmus, et ainult vihma pähe kallab, mitte mürgiseid putukaid ja marutõbiseid nahkhiiri. Igas olukorras tuleb midagi head näha, eksole?!
Saan aru, et sulle stressirohke olukord, aga põnev lugemine :)! Suudavad nägusid meelde jätta, vau!
VastaKustutaArvan, et ikka vapsikud, mitte vaablased. Vaablane on süütu tegelane. https://maaelu.postimees.ee/4188939/tunne-vaablase-ja-vapsiku-erinevust
Ja ka herilased suudavad mitu korda järjest nõelata ning on mürgised. Mesilane on see õnnetu, kes pärast nõelamist sureb, sest ta astel jääb nõelatava kehasse kinni.
Ritsik
Sul on täiesti õigus! Ma otsisin google-translate abil sellele vastet ja sain ainult vaablase, mis nagu päris õige ei tundnud, aga mõtlesin, et ju siis on. Parandasin tekstis ka ära. Bald-faced hornets on need minu omad täpsemalt.
KustutaMuuseas, nende lõksudega on huvitav, et mesilane ei satu sellesse lõksu, ainult herilasi ja mõni üksik kärbes. Ja vapsikud läksid ka kohe lahkelt sisse. Aga aias on mesilasi omajagu. Mesilane on tore, ajab omi asju, ei tekita kellelegi probleeme.
Eestlane minus küsib seda pilti nähes muidugi kohe, et vabandust, kas teil sealpool maakera on elekter tasuta :) :)
VastaKustutaAga vaablaste osas. Eile just oli uudis, et "sõltumatud teadlased" hakkavad koostama loomade intelligentsuse-perioodilisusetabelit ( ei olnud nali) Nii, et ma usun, et vaablaste nägude meeldejätmise oskust tuleks võtta tõsiselt. Kui sa oled nende vastu hea, jätad neile suhkrut jne, siis nad lubavad sul edasi (selle) oma maja üüri maksta. Kõlab kui suuremeelne ja õiglane tehing :) :)
Kui ma siia kolisin, imestasin, kuidas vesi ja elekter on sisuliselt tasuta. Tolleaegse Eestiga võrreldes siis. Siiamaani on mõlemad vägagi taskukohased ja keegi ei paista nende kahe pealt kokku hoidvat. Need terrassituled on muidugi eriti soodsad, ei tarbi midagi. Ja taimeri peale panin, seega ainult õhtul mingid tunnid põlevad.
KustutaMina ostaks kohe putukatõrje geeli ja paneks seda oma maja räästa alla. Peaks olema piisav, et juba järgmisel päeval on õhk puhas. Ma saan aru, et see on mõeldud esmajoones herilasepesade jne vastu, aga miskipärast usun, et töötab ka niisama tõrjena. Kardan igasuguseid nõelaga lendureid nagu tuld.
VastaKustutaTerrass tundub väga õdus :)
kristallkuul
Ma nägin vapsikuid kaks päeva, aga nüüd on justkui kadunud jälle. Ei tea, kas proovisid kodukohana, aga ei leidnud sooja vastuvõttu ja otsustasid edasi liikuda? Või ilmuvad uuesti välja. Loodan, et mitte. Aga igasugused tõrjevahendid mõtlesin juba läbi, ma ei suudaks elu sees nõelajatega koos elada. Isegi tavalised herilased on vastikud, täiesti häbitult ründavad ilma põhjuseta.
KustutaHerilased on toredad, intelligentsed ja väegade kasulikud loomakesed. Muidugi, kui mul oleks lapsed, siis ma kuidagi kas katsuks nendega heanaaberlikke suhteid hoida (jah, söödaks neid või nii) või vaikselt suunaks nad naaberkrundile või muidu kuskile kaugemale. Kui kasepuud said aru ja lõpetasid minu allergitamise, miks siis herilane ei saa :) Mul tegi mitu aastat tagasi üks pirakas herilane (siiski veel mitte vapsik) magamistuppa kardinapuu peale pesa. Ma vist olen sellest siin rääkinud ka. Tol suvel ei olnud mul mitte ainsatki sääske ega kärbest toas. Aga nüüd ma võtaks kõik need Anu murjanid endale, sest ma olen nii kohutavalt ära näritud selliste jäledate elukate poolt nagu pistekärbsed. Need lontrused on nagu kärbsed, kes augustis endale londi asemele noka kasvatavad nagu parmud, ja kui siis paneb, siis on 5-mm auk järel. Ja valus on niiet kasvõi karju. Terve mu parem käsivars on nagut perforeeritud - eriti peen broderiipits - ja mõlemad jalad ka, elangi vaid allergiarohtude ja valuvaigistite toel.
VastaKustutaPistekärbseid pole ma siin veel kohanud, aga ei või välistada, et tulevad. Üllatusi on siiani jagunud, nagu näed. Eestis olid parmud kõige hullemad, vot parm võtab tõesti lausa tüki nahast välja, rets!
KustutaOots, mis marutõbised nahkhiired? Kas mul on midagi kõrvust-silmist mööda läinud? Ma sain aru, et puumad teil seal ringi kolistavad ja vahel mõni karu või pesukaru (opossumeid vist nii kaugel põhjas ei ole).
VastaKustutaKõik nahkhiired ei ole tegelikult marutõbised, marutõbe esineb ainult 1%-l või vähemal. Aga marutõbi ei ole ravitav. Meil paar aastat tagasi suri üks noormees siin kõrvallinnas pärast seda kui nahkhiir teda korraks riivas. See koht läks hiljem põletikku ja osutus marutõveks ja ta suri. Siis oli uudistes pidevalt juttu nahkhiirtest ja sellest, et otseselt pole võimalik ka kuidagi ettevaatlik olla, aga et võtke teadmiseks, et nii võib juhtuda. Nii et see marutõbise nahkhiire osa on muidugi veidi naljaga, aga samas on väike tõetera ka sees. Oot, kohe otsin artikli selle poisi kohta...
Kustutahttps://www.cbc.ca/news/canada/british-columbia/rabies-death-bc-vancouver-island-bat-1.5213460
Meil maal elavad maja läheduses vapsikud. Aja jooksul oleme harjunud. Herilasi pole, ju peletavad ära. Aga vapsikutele meeldivad õunad ja sügisel peab õunapuu juures õunu korjates valvas olema. Sel suvel oli üks vapsik valguse peale õhtul tuppa lennanud ja nõelas last une pealt.
VastaKustutaEriti õel! Oii, ma kohe ei salli neid nõelajaid. Kusjuures meil oli täna vaikus, ühtegi ei näinud. Eelnevad kaks päeva oli katkematult mõni pildis. Ma loodan, et nad liikusid mujale edasi. Ei tahaks selliseid oma hoovi.
KustutaAhjaa, meenus veel selline asi, et meil suvilas ka üks vapsikumammi siiberdas ringi ja kuna kojauks oli pidevalt lahti, siis üritas kotta endale asupaika tekitada. Selline asi jälle meile ei meeldinud - vapsikud otse käigutee peal, kamoon, eksole! Seega me järjekindlalt lõhkusime tema pesaalged ära. Kui ta oleks kuuri taha läind ja sinna omale pesa teinud, sellest poleks midagi olnud, aga no mitte kohe esiukse kohale!
VastaKustutaKas neid herilase püüdureid ei peaks paigutama pigem aia tagumisse nurka. Nad ju meelitavad neid ligi enne, kui nad kinni püüavad. Siis ehk püsiks vapsikud ka terrassist kaugemal.
VastaKustutaMa olen igatepidi katsetanud ja leidnud, et kui eemale panna, siis jagub neid terrassile ikkagi ja eemal erilist vahet ei ole. Hoovis nad üldjuhul väga ei tülita millegipärast. Aga vahel istume niisama terrassi peal ja siis on tüütu kui ringi tiirutavad ja selle vastu see lõks aitab. Herilasteaeg on ka suhteliselt piiratud, augustis ilmuvad ja septembris juba hakkavad ära kaduma. Õnneks!
KustutaAga mis suure erinevuse andis, oli see, kui liigutasin lilleamplid terrassilt ära. Siis jäi küll nähtavalt vähemaks.
see on hea mõte. tegelikult peaks neid siis olema mitmes kohas - mõned ümberringi aia piirdel ja terrassi ligidal ka
VastaKustutaTegelikult on praegu see aeg, kui noored herilased otsivad talvitumiskohti ja akkavad nö iseseisva elu peale. Seepärast, kuna sa ilmselgelt ei taha neid enda naabrusse, siis on mõttekas ka maja ja terve krunt selle mõttega üle vaadata, et ei oleks igasugu mikropragusid ja lõhesid ja servakesi, kuhu herilasesuurune loom sisse mahub, ning need kinni toppida või mingit ehitusvahtu täis lasta. Ja kevadel seda korrata.
VastaKustutaMeil on siin suured puud ümberringi, neil on ilmselt pesad seal. Maja küljes on üks pesa olnud ja selle võtsime maha. Naabrid leidsid enda maja küljest viis!!!
KustutaKolleegi isa sai keset Pärnu linna jalutades vaablaselt hammustuse ja suri. Guugelda. Peale seda kardan kõiki neid tegelasi.
VastaKustutaVaablaselt hammustuse? Nii selline valeinfo levibki. Herilased hammustavad tõesti ja neil on selleks vägevad lõuad - võtavad tüki välja kohe. Olen ise saanud hammustada, mis on roppvalus ja näinud neid laua peal võileivavorstist tükke välja närimas. Aga hammustus EI OLE mürgine. Ja see ei saanud ilmselt olla ka pisike vaablane. Mürgine on nõelamine ja nõel asub herilasel-mesilasel taguotsas, mitte peas nagu nt sääsel ja kärbsel ja parmul. Seega ma arvan, et tegemist oli ikkagi vapsikuga, kes on suur nagut ani. Lisaks võis su tuttava isal tekkida anafülaktiline šokk, st kas sai teatud punkti või oli allergiline, ja rohkem polnud tarviski. Asukoht ei oma mingit tähtsust, herilased, sh ka vapsikud elavad edukalt ka linnas sees.
VastaKustutaMurka, kui nii tarka siin pidevalt paned, võiksid aru saada mis põhjusel sõna Pärnu rõhutati! Aastaid pole siin blogis kommentaare avanud sinu romaanide pärast ja vaatan, et ikka miskit pole muuutunud.
VastaKustutaEi, ma ei saa aru, miks rõhutati just Pärnut. Äkki valgustad mind?
VastaKustutahttps://www.ohtuleht.ee/160374/vaablane-noelas-mehe-surnuks
VastaKustutahttps://www.err.ee/421768/parnu-mees-suri-vaablasenoelamisse
https://www.delfi.ee/artikkel/8271506/vaablane-noelas-mehe-surnuks
Kõigis kolmes täpselt sama ebateaduslik jama - vaablasehammustusest anafülaktiline šokk. Kordan veelkord - herilase HAMMUSTUS ei ole mürgine. Ründel kasutavad herilased nõela ja sealt tuleb mürk. Vaablane on pisike ja inimesed sageli ajavad nad miskipärast segi vapsikuga, kes on suur. Ok, kes seda teab, kumb seal parajasti tegev oli, anafülaktiline šokk võis ilmneda ka väikese koguse mürgi tagajärjel, seda enam, et südameprobleemid olid ja mürk läks kohe vereringesse.
VastaKustutaÜldse, ei Delfi ega ÕL pole siiani hiilanud teadusliku täpsusega - esimest ma nii ei tea, kuna ei käi seal, aga ÕL ja isegi Postimees kirjutavad pidevalt grisli ja grisli, kui samas pildi peal on äratuntavalt hoopis must karu - baribal, täiesti teine liik. Sama segadus on ka vapitite ja teiste Ameerika hirvedega. Ja see, et suurte vapsikute teod väikeste ning suht kahjutute vaablaste kraesse aetakse, selle üle ma ei imesta ammu enam.
Äkki loeksid siis nende sopalehtede asemel teaduslikke väljaandeid, kui minu "romaanid" sulle ei istu, saaksid natukenegi targemaks.
VastaKustuta