12 veebruar, 2024

Kuidas ma sitt kaotaja olen...

Mul õnnestus kuskilt koroona hankida ja peab ütlema, et on ikka omapärane viirus kokku keevitatud. Sümptomid tulevad ja lähevad nagu ise tahavad, mingit loogikat ei ole. Nüüd on ainult nohu järel, äkki saan isegi kunagi terveks. Lootus püsib...

Vahepeal sai Ossu kuueseks ja mul oli tordiküünalt valides selline hetk, kus jäin korraks kahtlema, et kas tõesti kuus? KUUS! See on ikka sulatõsi, et päevad on pikad, aga aastad lühikesed. Mida suuremaks nad saavad, seda kiiremini aastaring pöörleb. Mul endal on ka nii. Üks sünnipäev teise otsa, samas kui näiteks lapsepõlves olid sünnipäevad üksteisest valgusaastate kaugusel.

Hiljuti oli Matt'il hetk, kus ta omaenda vanuses kahtles ja selle siis sünniaasta järgi välja arvutas. Ma naersin, et tere tulemast vanaks saama (ta on must paar aastat noorem).

Meil tuli vahepeal korraks lumi maha. Niimoodi viisakalt ainult mõneks päevaks nagu siin kombeks. Et oleks tore, aga ära ei tüütaks. Eelmisel õhtul polnud ühtegi märki ja hommikul ärkasime hangedega. Koolid-lasteaiad kinni ja tänavatel täielik vaikus. Korraks oli nostalgia, et nagu pandeemia ajal. Toona oli nii vaikne, et lausa imelik hakkas.


(suusaprillid on sellepärast, et kui sa oled kahene, on sul selliseid asju lihtsalt VAJA!)

Ja sõbranna juubelil käisin New York'is. Väga värskendav oli täitsa üksi reisile minna, ilma kellegi järel jooksmata ja segamatut ööund nautides. Esimesel hommikul ärkasin veidi enne kümmet ja sain šoki, sest viimased kuus aastat on "sisse magamine" tähendanud, et õnnestub tervelt kaheksani põõnata. Aga siis tuli meelde, et ajavahe on kolm tundi, nii et kodus oleks alles kell seitse... jap, juba loogilisem.

Läksin paar päeva enne pidu, et jõuaks natuke turisti mängida. Kolasin mööda linna, käisin mõnusates kohtades söömas ja Broadway'l muusikali vaatamas. Muusikal oli üllatavalt... keskmine. Paha ei olnud, aga hea ka mitte. Selle raha eest oleks oodanud, et rabab jalust maha.

Sünnipäevapidu oli väga tore. Pakkusin, et me võiks sellest iga-aastase traditsiooni teha. Väga tore oli kõiki üle saja aasta näha. Aga äkki vahelduseks mingil soojemal ajal? Kuigi ilmaga mul talve kohta tegelikult väga vedas.

Tagasi tulles tähistasime Oscari sünnipäeva ja mul tuli paar päeva enne pidu mõte, et prooviks pulgakooke teha. Starbucks müüb neid kolm-millegagi tükk ja me oleme Ossu palvel sinna terve varanduse jätnud. Mõtlesin, et mis need siis teha on!

Kusjuures ei olnudki midagi keerulist, aga šokolaadi sulatamine osutus tõsiselt aeganõudvaks. Esimese portsu keerasin pekki. Lasin nõks liiga kuumaks (jah, vesivannil ja puha), šoks muutus tahkeks ja enam vedelaks ei läinudki. 

Guugeldasin siis ja sain teada, et üle 46 kraadi ei tohi soojendada. Aga 46 kraadi on selline paras vannivesi. Šokolaad vaevu sulab. Miljon aastat läheb. Samas paljud retseptid soovitasid mikroahjus sulatamist, mis tundus müstika, sest mikro on minu meelest täiesti ebausaldusväärne - üks koht keeb, teine on külm, mismoodi sa seda pirtsakat šokolaadi seal sulatad? Teisel korral ikka proovisin mikros ja ma ei tea, mis ime läbi, aga sai tõesti palju lihtsamalt. 


Ma olen neid nüüd juba korduvalt saanud harjutada. Kõigepealt tegin testi-pulgakoogid. Said head. Siis tegin värvilised sünnipäevapeoks. Said sama head, lihtsalt ilusamad. Oscar sõi mõlemal korral kahe suupoolega.

Pärast pidu küsisin, et kumb ta lemmik oli (ühed mündiga, teised tavalised) ja tema vastas... taramparaa: "Mulle ei meeldinud kumbki, mulle meeldivad Starbucks'i omad".


Omavahel öelduna ootasin natuke roosilisemat reaktsiooni, aga noh... Siis ta lisas, et ma võiks neid sidruni omi teha, mida Starbucks'is vanasti müüdi. Näe, tunneli lõpus on valgus. Antakse ikka uus võimalus.

Kuna ma olen sitt kaotaja, ei jäänud muud üle, kui väljakutse vastu võtta ja välja mõelda, kuidas sidruniga teha. Ostsin sidrunit ja sidruniküpsiseid, aga šokolaadi oli spetspoest vaja ja seal jäi mulle juhuslikult silma mingi sidruniõli, mis oli sõrmeotsasuuruses pudelis ja väidetavalt kangem kui ükski ekstrakt. Kuna mul midagi kaotada ei olnud, siis mõtlesin, et proovin.

Päris sidrunit kasutasin ka, sidrunikoort riivisin veel sisse, sidruniküpsised purustasin jahuks ja segasin toorjuustuga. Maitse oli selline... meh. Nagu see Broadway muusikal, et mitte halb, aga jalgu nõrgaks ei võtnud.

Siis panin paar tilka seda sidruniasja sisse ja... wow! 

Panin šokolaadi sisse ka natuke ja ossa raks! Mulle endale muidu pulgakoogid ei maitse, aga see oli täiesti teine dimensioon. Oscar maitses ja kiitis taevani, ütles, et "see on isegi parem kui Starbucks!"

Matt kiitis, sõbrad kiitsid, naabrid kiitsid. Starbucks võib oma putka kinni panna, hoidke alt!

(sinised olid Oreo küpsistega)


Nüüd on mul hammas verel. Järgmisel nädalal lähme katsikule ja mõtlesin, et teen sinna kaasa neid samasid sidruniga ja teiseks maitseks proovin midagi uut. Mul on ülihea brownie retsept, mõtlesin, et teen sellest sisu ja glasuuri maitsestamiseks ostsin sama sarja kirsiõli. Mulle tundub, et brownie koos kirsišokolaadiga võiks jalad alt ära küll võtta? Aga no elame-näeme, kriitikud on mul siin karmid.

10 kommentaari:

  1. Sidruniõli - tõelisele sidrunifännile oleks see taevalik kingitus. Pean kodumaal lahtiste silmade ringi käima, ehk on meilgi müügil. Käisin paar aastat tagasi pulgakookide valmistamise koolitusel ja pärast seda sai tehtud 100 kaupa ning kõik läksid kui kerisele vesi. Mässamist oli, sest külmikus oli vaja üks sahtel tühjaks teha, et kiiremini tahendada. Šokolaad on jah kapriisne - ma panen pisut võid ja vahukoort hulka. Piimašokolaadi ei päästa ka see nipp.
    Sinu pulgakoogid näevad väga ahvatlevad välja...tuleb taaskord ette võtta üks pulgakookide maraton.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Anonüümne13/2/24 12:27

      Sidruni ja igasugu mui õlisid müüakse Tallinnas kaupluses Suhkrukunst.

      Kustuta
    2. https://lorannoils.com/products/shop/flavors/super-strength-flavors-food-grade-essential-oils/lemon-oil-natural

      Minul on see õli, aga neid on kindlasti mustmiljon erinevat. Amazonist ka kindlasti saab neid, ma arvan.

      Kustuta
  2. Anonüümne14/2/24 21:59

    Starbucksi sidruni pulgakook on minu lemmik ka! ja kui sina tegid sellest veel parema versiooni, siis tõesti hoidku alt. suu läks nüüd väga vesiseks..

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Minu jaoks oli ka see sidruni pulgakook ainus, mida sealsest valikust süüa kannatas. Need teised on üsna kunstliku maitsega, mu meelest.

      Kustuta
  3. Anonüümne14/2/24 23:23

    Anu, äkki jagad retsepti? Tekkis endalgi tahtmine proovida, sest lapse sünnipäev on tulemas.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mina tegin esimesed Oreo küpsistega. Purustasin paki küpsiseid (kuskil 300g) pulbriks ja segasin sinna sisse toasooja läbivahustatud toorjuustu (pool sellest kandilisest Philadelphia pakist ehk kuskil 125g). Seda peab suht silma järgi panema, et ei jääks liiga kuiv ega liiga vedel, täpne konsistents on ilmselt maitseasi. Siis vormid selle segu pallideks ja paned kas pooleks tunniks sügavkülma või tunniks tavalisse külmikusse.

      Šokolaadi sulatasin mikros mingi sulatamise režiimiga ja iga natukese aja tagant segades. Kui osa on juba sulanud, sulab ülejäänu palju kiiremini, nii et ma panin algsele kogusele natukesehaaval juurde. Kasutasin klaasi, sest hea oleks piklik anum, kuhu palle kasta. Esimesel korral kastsingi selle sisse, aga natuke liiga paks oli ja väga kiiresti kuivas ehk kaunistuste pealepuistamisega tuli kiire olla. Teisel korral segasin šokolaadi sisse tilga õli (maitses polnud mingit erinevust) ja siis oli palju lihtsam see kastmise osa, segu oli vedelam ja ei kuivanud ühe sekundiga.

      Siis võtad paar pallid külmast välja, torkad pulga otsa šokolaadi sisse ja siis see šokolaadine ots palli sisse (peaaegu lõpuni välja). See kleebib pulga palli külge kinni. Pane pallid natukeseks külmikusse tagasi. Ja siis hakkad neid sealt lihtsalt mõnekaupa välja võtma (mitte kõiki korraga, sest kui nad sulavad, on raskem šokolaadi sisse kasta).

      Kastad pulga otsas oleva palli šokolaadi sisse ja siis keerutad, kuniks šokolaad enam kuskilt ei voola ning puistad kaunistused peale, kui tahad. Taheneb üsna kiiresti. Ma panin madala klaasi põhja kokkukäntserdatud paberkäteräti ja selle abil seisid koogid klaasis püsti. Penoplast toimib ka, kui seda on. Ja muidugi spets cake pop stand'e müüakse. Kui nad juba tahenevad, ei pea püsti hoida, võib üksteise otsa hunnikusse laduda mingisse karpi. Ja säilitama peaks külmikus, sest toorjuust on sees.

      Kustuta
    2. Mul sõbranna teeb mingi poe-koogiseguga, kuhu peab ainult vee ja muna vms juurde segama ja ära küpsetama (pärast jahtumist siis natuke toorjuustu sisse ja ongi segu valmis), aga mulle need kunstlikud segud ei maitse.

      Sidruniomi tegin sidruniküpsistega (mingid oreo moodi, aga heledad ja sidrunitäidis oli vahel), samas võib ilmselt ükskõik, mis küpsistega teha, mis korralikult jahuks purustub. Kuivematele läheb lihtsalt rohkem toorjuustu siis. Ja seda sidruniõli panin paar tilka. Šokolaadile ka.

      Natuke mässamist selle protsessiga on, aga minu meelest erilist tõenäosust, et miski päriselt untsu saaks minna, küll ei ole. Suht lollikindel maiustus. Ja oiiiii, mis hitt see laste hulgas oli.

      Kustuta
  4. Anonüümne6/3/24 12:03

    Tere! Millises hotellis (linnaosas) Sa New Yorkis ööbisid? Oleks vaja majutuse soovitusi :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mina olin Eesti maja lähedal mingis Hiltonis. Times Square oli lähedal, metroopeatus oli kohe kõrval, mulle meeldis. Aga seal hotelle nii palju, et tasub reitingute ja hinna suhte põhjal valida. Oleneb ju sellest, kuskandis plaanid aega veeta ja mida teha. Mul natuke dikteeris see, et üritus toimus Eesti majas ja kõik teised ööbisid samas hotellis, seega ma ei valinud millegi muu põhjal (aga mõnus hotell oli).

      Kustuta