Tulime just puhkuselt ja mul on tunne, et oleks vaja puhkust puhkusest.
Neli päeva enne äralendu jäi Oscar palavikku. Mitte midagi muud viga polnud, aga palavik püsis pidevalt kõrge. Päev enne äralendu sai antibiotsid ja 24h hiljem oli ta peaaegu täiesti terve, seega rohud aitasid küll. Kohale jõudes jäi kohe Oliver haigeks, aga temal olid jällegi kõik viirushaiguse sümptomid ja seda ilma palavikuta. Enesetunne polnud ilmselt kiita ja uus koht ju ka, nii kleepis ta end mulle külge ja lahti ei lasknud hetkekski. Matt ei tohtinud isegi mitte meetri kaugusesse sattuda, kisa oli kohe taevani, ainult emme sobis.
Mul oli seega ehtne lapsevanema puhkus. Jumal tänatud, et ma sellega juba ette arvestasin, sest reisi planeerides käis Matt igasugu lennukaid plaane välja, et lähme sinna või sinna või SINNA ja mina olin see mõistuse hääl, kes korrutas, et eiii, me ei lähe kaheaastasega teisele poole maakera kolme vahemaandumise ja poolepäevase ajavahega.
Nõudsin, et tahan lühikest otselendu. Meie saarelt saab näiteks viie tunniga Mehhikosse ja seal on suur valik kõik-hinnas-hotelle. Matt ütles, et see on ju igav! Mina kinnitasin, et kaheaastasega ei ole kunagi igav. Eriti väheigav on tõbise kaheaastasega, nagu selgus.
Põhimõtteliselt veetsime terve nädala lastebasseinis ja kõik oli nii stressivaba kui haigete mudilaste kõrvalt üldse võimalik. Patsutan endale hea valiku eest õlale. Selsamal õlal oleks massaaži vaja, sest ainus kord, kui me hotellist natuke kaugemale jalutasime, nõudis pesamuna süles tassimist ja veohobuseks sobisin ilmselgelt jälle ainult mina. Mul, vanal inimesel, hakkavad aga jupid otsast lagunema ja mõne nädala pärast tuleb randmeoperatsioon, nii et ma püüdsin seda juba ammu valutavat rannet säästa ja kandsin teda teise käega. Seepeale tõmbasin kuidagi õla ära ja... Ah, vahet pole. Läheb üle.
Naistepäeva valguses tahtsin mainida, et tegelikult on kurb, et tänapäeva maailmas peab traditsioonilisi soorolle peaaegu, et häbenema. Minu meelest on igati okei kaaslasega kokku leppida, kes mille eest vastutab ja ära jagada, kes milles hea on. Ei pea tingimata kõike võrdselt tegema. Meil on selles mõttes väga traditsiooniline pere, et vastutusalad ei kattu peaaegu üldse. On asju, mille pärast mina ei pea muretsema ja asju, mille pärast Matt ei pea muretsema. Võrdne on meil ainult vara.
Ma olen viimasel ajal paljudelt naistelt kuulnud, et neid häirib, kui näiteks remondimehed või ehituspoe müüjad automaatselt nende abikaasa poole pöörduvad, mehe kõrval seisvat naist peaaegu ignoreerides, aga mina käisin hiljuti ehituspoest midagi otsimas ja mõtlesin, et minu poolest võiks terve see pood olemata olla. Mustmiljon asja ja mul pole ÕRNA aimugi, mida nendega teha saab.
Muidu ma eriline siidikäpp ei ole, värvin ja pahteldan, lõhun plaadid välja kui vaja (ükskord oli vaja), panen mööblit kokku, peitsin kolm päeva järjest aeda (mille tulemusel mul see ranne nüüd pekkis ongi, seega äkki poleks pidanud?). Aga näiteks seda, kuidas autokapotti avada, ma vist isegi ei tea. Mul on null huvi selliste asjade vastu.
Soorollide juurde tagasi tulles - kui mul auto katki läheks või rehvi oleks vaja vahetada vms ning läheduses paistaks üks naine ja üks mees, siis ma eluilmas ei pöörduks abi saamiseks naise poole. Aga kui lapsehoidjat oleks vaja ja ütleme, et kandideeriks nii mehed kui naised, siis tee või tina, ma ei võtaks oma lapsele meeshoidjat.
Natuke teemast välja, aga kuulasin üht podcast'i, kus evolutsioonibioloog (vist?) rääkis, kuidas valged inimesed päevitavad, sest tumedam nahk näitab, et neil on vaba aega ja raha sellise luksusega tegeleda. Ja asiaadid kasutavad usinalt valgendavaid preparaate, sest nende kultuuris näitab heledam nahk staatust. Et kuidas naiste riietus ja aksessuaarid signaliseerivad sageli seda, et nad saavad endale lubada mittepraktiline olla, sest pikad küüned, kõrged kontsad, käekott (mida peab eksta kaasa tassima) ja pikad juuksed näitavad alateadliku signaalina, et tal on aega ja raha mittepraktiline olla. Huvitav kuulamine oli.
Mis riietusse puutub, siis ma ei tea, millega Eestis jõusaalis käiakse, aga siin on selline trend, et ole sa heas või kohutavas vormis, naiste kõige levinum trenniriietus on persevahe retuusid. Sellised:
Osadel on hästi lühikesed, täpselt kanni all saavad otsa. Mõnel on beežid - ma olen paar korda ehmatusega vaadanud, et kas tõesti tuligi palja peega kangi tõstma? Ja spordirinnahoidja väel käiakse (kõvasti napimatega kui pildil). Need ka, kes on... noh, mitte just ideaalses vormis. Ma hakkan vist vanaks jääma, ei saa enam tänapäeva moest aru.
Rühmatrennides pole ma jällegi mitte kedagi sellistes pükstes näinud. Rühmatrennides ei näe ma ka ühtegi meest. Aga jõusaalis, kus enamik treenijaid on mehed, on suuremal osal naistest just sellised püksid...
Eile rääkisin sellest naabritele ja otsisin näitlikustamiseks netist pildi. Naabrinaine ütles, et iiuuu, need ei saa ju mugavad olla, eriti veel trenni tegemiseks ja naabrimees ütles, et oooo... oot, las ma vaatan veel korra :)
Teine naaber töötab meil kaugel põhjas, paigaldavad mingeid gaasitorusid ja... noh, selline mehine ala. Elatakse sisuliselt nagu laagris, et igaühel on pisike tuba, toitlustus on kohapeal, paar nädalat järjest tööl (iga päev 12h vahetused), siis korraks koju puhkama. Rets. Naisi on seal ilmselgelt tugevas vähemuses (enamasti toitlustuse ja koristamise peal). Tema rääkis, et neil on koridoride peal "meeldetuletustahvlid", et alates kolmest sekundist on teise inimese vaatamine jõllitamine (inglise keeles kõlab see natuke neutraalsemalt, aga põhimõte jääb samaks, et keskkonnas, kus on väga palju mehi ja ainult mõni üksik naine, kiputakse naistele ebatervet tähelepanu pöörama).
Huvitavad teemad.
Novot, sain elumärgi maha jätta (oma niigi väheste unetundide arvelt). Teiste blogijatest sõbrannadega arutasime, et see on puhas ime, et kui kord kuus postitada, siis keegi üldse lugema satub. Nii et tänud, et sattusite ja head naistepäeva!
Mis soorolle puudutab siis ongi kõik kokkulepete küsimus. Kellelgi ei tohiks olla midagi selle vastu kui naine soovib vastutada köögi ja söögi eest ning mees auto ja finantside eest. Jamaks läheb pigem siis kui inimestel on teised huvid/soovid/kokkulepped aga neid vastutahtsi rollidesse surutakse. Kui ma lähen ehituspoes teenindaja juurde ja esitan konkreetse küsimuse konkreetse toote kohta ning selgitused edastatakse minuga kaasas olnud meesterahvale, mitte mulle, kes ma küsisin ja infot soovisin siis ka see ei ole OK. Eeldamine, et minu auto ostis mulle mees (sest naised ei ole võimelised teenima piisavalt, et end ja peret elatada) on minu jaoks häiriv.
VastaKustutaAga eks kõik olenebki konkreetesest situatsioonist ja taustsüsteemist. "Parem üks tugev naine kui mitu nõrka meest" tarkusetera kehtib liigagi sageli minu ringkonnas. Ja siiski, kõik on OK kui inimesed ise rahul on :)
Oo, autoga oli mul sama asi, aga osaliselt arusaadavatel põhjustel, sest suurema osa kirjavahetust pidas nendega Matt (kuna auto jõudis kohale kolmveerand aastat hiljem kui ennustatud, oli korduvalt vaja kontakti võtta ja mina ei viitsinud sellega tegeleda). Aga kui auto kohale jõudis, vormistasin kõik asjad mina, ma olen ainuomanik, mina maksin ja mina olen ainus, kes seda kasutab. Tuletasin neile meelde ka, et vahetagu oma süsteemis meiliaadress ära jne, aga siis sain ENDA meiliaadressile kirju, mis algasid "Dear Matthew" :D
KustutaSee õnneks lahenes kui ma neile lõpuks väga konkreetselt ütlesin, et võtku ennast nüüd kokku, sest mul on vaja esindusega ju regulaarselt suhelda, kuna kõik hooldused toimuvad seal.
Seda, et mina esitan küsimuse ja vastama hakataks hoopis minu kõrval seisvale Mattile, pole mul vist isegi juhtunud. Ju ma annan sellist vaibi, et nad ei julge, hahaa!
Hei :) Ma ei usu küll, et ehituspoe müüja peas analüüsis ca et "Hmm...naine ja mees. Naine küsis küsimuse. Ilmselgelt ei suuda ta piisavalt teenida, et end ja enda kõrval seisvat meest elatada, seega vastan parem mehele" ;). Meestel on ju see vandeseltslaslik küünarnukitundevärk, ju ta sellepärast unustas end kogemata Su mehele vastama. Pealegi võis ta karta, et kui ta sellise ilusa naisega räägib, võib Su mees arvata, et ta ajab suti Sulle külge :)) Head naistepäeva meile naistele siin!
KustutaSee võib ka olla, et osad inimesed ongi ärevamad ja sookaaslasega silmsideme pidamine on mugavam kui vastassooga, eriti kui tegemist on võõra inimesega. Nii et mõni võib-olla vastab naise küsimuse peale tema mehele hoopis sellel põhjusel.
KustutaHahahaha, tuli selle peale kohe meelde, kuidas ma ka ükskord vaatasin jõusaalis, et üks on palja peega trenni tulnud, aga lähemalt vaadates nägin, et hoopis lühikesed beežid retuusid :D
VastaKustutaNo just, ma olen samamoodi ehmatanud. Ja siis mõelnud, et mingi (ala)teadlik signaliseerimine seal ju ikkagi toimub, et selliste riietega on vaja käia, mille puhul tundub, et riideid seljas polegi.
KustutaNo osadel sellistel retuusidel on veel see variant ka, et see pepuvaheosa on nagu krousitud ja siis need voldikesed jooksevad sinna kokku. Ja sellised retuusid, meenus praegu, mis ihutooni roosakasbeežid ja imeõrna pruunika leopardimustriga, nii, et eemalt vaadates nagu miski lööve või midagi.
VastaKustutaLööve :D Ma praegu nii naersin!
KustutaVastastikune kokkulepe kaaslasega on üks asi. Kaaslase eeldus või nõudmine, et sina naisena pead ainult naistetöid tegema, sest mehed naistetöid mitte mingil juhul ei tee ja jutul lõpp, on hoopis midagi muud.
VastaKustutaSee, et sul puudub huvi mingite vidinate vastu ei tähenda ju, et sa ei oleks vajadusel võimeline seda asja endale selgeks tegema või neid kasutama õppima. Aga kui naistesse suhtutakse kui õppimisvõimetutesse olenditesse, keda peab ka vastavalt kohtlema st eeldama, et nad ei tea midagi või neid ignoreerima, sest ainult mees saab selliste asjadega tegeleda. See on häiriv.
Nõudmisega jah kaugele ei jõua. Üks mu sõber ütles kunagi ammu, et nõude pesemine on naiste töö. Mina ütlesin, et sel juhul on mehe töö naisele nõudepesumasin osta. Tasakaalu saab ju alati ka raha abil luua. Nt kui ise koristada ei taha, siis maksad koristajale, kes seda sinu eest teeb. Aga selline suhe, kus üks ebaõigaselt midagi nõuab, mis teisele üldse vastuvõetav ei ole, ei peaks nagunii üle mõne kuu vastu.
KustutaAga mis ehituspoes müüdavasse puutub või rehvivahetusse või muusse sellisesse, siis kui ma oma elu päästmiseks midagi sellist peaks ära õppima, siis ilmselt suuteline ma selleks oleks. Aga tavaolukorras leian, et igaüks ei pea ega saagi kõike osata ja kui teatud "meestetööd" mulle üldse huvi ei paku, siis ma ei piina ennast sellega, et neid ära õppida. Näiteks Matt on muule lisaks tarkvarainsener ja iga kord kui ta koodi kirjutab, mõtlen, et novot sellisele asjale on mul küll null annet. Ja siis ta näitab, et näe, kui ilus puhas kood ja ma ei tea misasjad seal - mina vaatan oma IT-kauge silmaga ja null emotsiooni. Samas vaatab tema, kuidas ma makroone teen ja ta elu sees ei teeks järele. Inimesed on lihtsalt erinevad.
Seda, et mehed minusse kui naisesse oleks nii suhtunud, et ma olen õppimisvõimetu olend, ma oma elukogemusest ei mäletagi. Ma olen muidugi ka alati selles mõttes traditsiooniline naine olnud, et ma pole väga mehelikele aladele end suuremat ka surunud, võib-olla seal puutuks sellega rohkem kokku. Aga kui ma ehituspoes või autoremonditöökojas nõu küsin, on seda alati väga viisakalt antud ja mingit üleolevust pole ma kohanud.
Pahameel "naistetöö" ainutegijaks paigaldatuna on igati arusaadav, aga samas meie, naised vahel unustame selle ära, et kui meil on vaja uus seinakapp tuppa lohistada ja osadest kokku panna või autol jahutusvedelik lekkima hakkab, vaatame ikka mehe poole ja ootame selle "mehetöö" ärategemist
Kustuta:) Töökotta võib ka pöörduda või mööblimonteerija koju tellida, aga need kipuvad kah ikkagi mehed olema :) Mehed teevad selliseid töid rohkem kui naised, midagi pole teha.
Ja kui näiteks Sina lähed koos mehega aiandus- või õmbluspoodi ning mees esitab küsimuse, siis mis Sa arvad, kas müüja vastab temale või Sinule :D? Hoolimate sellest, et mees võib olla tõeline õmblemishai :)
KustutaMa ausalt öeldes ei oska sellele vastata, sest kui ma ise olen oma mehe juuresolekul mõne mehe käest meestetöö kohta küsimuse esitanud, on alati mulle vastatud, mitte vastamiseks mu mehe poole pöördutud, samuti ei mäleta ma, et mingis naistesituatsioonis mu mehe küsimuse peale naised vastamiseks minu poole pöörduks.
KustutaAga puht teoreetiliselt arvan, et šansid on selleks nii meeste kui naiste puhul samasuured.
See "meie, naised" on üsna loll positsioonivõtt, räägi ikka enda eest. Ei ole mõtet omaenda harjumusi kõigile sookaaslastele üldistada. Kui mul on riiulit vaja, siis panen selle vajadusel ise kokku.
KustutaMehe otsa hakkan vaatama siis, kui ta kodus mitte midagi muud kasulikku ei tee, et noh tee vähemalt seegi ära.
Õnneks on mul praegu mees, kellel pole koduste tööde vastu midagi ja riiuleid on ka juba kõik kohad niigi täis.
Riiuli kokkupanemise juures mängib ilmselt see ka rolli, et kas endale meeldib seda teha või mitte. Kui ma parajasti üksi kodus olen ja uus riiul saabub, siis panen selle muidugi ise kokku, sest ülejõu otseselt ei käi ja ma olen lihtsalt kannatamatu ja mul on vaja kohe! Pole aega oodata, et abiväge saabuks. Aga kui mõni meesisend on võtta, ütleksin kindlasti talle, et kuule, äkki viitsid kokku panna?
KustutaJa oleneb muidugi, et mida see mees kodus teeb samal ajal kui mina riiulit kokku paneks? Kui ta muru niidab, siis okei, panen ise. Aga kui ta telefoniga diivanil pikutab, siis päris kindlasti ei hakkaks ma ise kokku panema, vaid säästaks energiat (et ise diivanil pikutada) ja laseks mehel tööd teha.
Mulle ilmselgelt ei meeldi nii väga riiulit kokku panna. Aga kui meeldiks, oleks muidugi teised lood!
No foto küll ei tõesta, et “vanal inimesel jupid otsast lagunema hakkavad” – sa näed väga värske ja apetiitne välja! Ja Dr. Oliver on kah muidugi imearmas :)
VastaKustutaAga mis soorolle puudutab, siis… jah, tundub, et pendel on ühes servas ära käinud, nüüd on teises – traditsioonilised soorollid on saadanast, kodused majapidamisasjad peavad 50/50 võrdselt sugude vahel jagatud saama, naine peab 100% iseseisev olema, mehega ühine rahakott on ‘cardinal sin’, jne. Ma sellest enda juures juba jaurasin, pikalt ei hakka. Aga seda ütlen küll, et minu ja mu mehe kodus on asjad suures plaanis samuti nagu sinu ja Matt’i omas – meil kummalgi on oma areaal, kus tegutseme. Mu meelest oleks täielik aja ja energia raiskamine, kui me mõlemad KÕIGEL silma peal hoiaksime. Selleks paarissuhe ju hea ongi, et kohustused kahe inimese vahel ära jagada, ei?
Ehituspoed ja automüüjad ja aiandus- ja käsitööpoed jne – ma ei tea, ehk mul on lihtsalt vedanud, kuid minu kogemus siin USAs ütleb, et kui MINA küsin küsimuse, vastab mistahes müügi-inimene MULLE, mitte mu mehele. Ja vastupidi, kui mees küsib, vastatakse TALLE, olgu me või lõngapoes.
Ahjaa, sellest su gaasitorusid paigaldavast naabrist tuli meelde – mu abikaasa on ühtepuhku töölähetustel kusagil jumalast hüljatud väikesaartel kesk ookeani, enamus tiimist meesoost, mõned üksikud naised hulgas (tõsi, mitte teenindava personalina, vaid spetsialistidena). Ta peab kah regulaarselt teoreetilisi veebitreeninguid läbima, mismoodi vastassugupoolt nois situatsioonides kohelda. Samas, praktikal pole teooriaga palju ühist, mingist kolmest sekundist pole juttugi. Ja otse loomulikult vaatab meesterahvas naist teistmoodi kui enda suguvenda. Lootus, et see mingite treeningute või reegliga inimeste geneetikast välja kougitakse, on puhas lollus, kui minult küsite :)
Ma sinu juures lugesin ka jaa. Ma ei saa millegipärast kommenteerida, mul on mingi kala sellega ja pole olnud mahti uurida, et kuidas korda teha, aga lugemas käin kogu aeg.
KustutaEesti ja USA erinevus on kindlasti ka, mul on sama mõte nagu sul, et ei kujuta ettegi, et nt ehituspoes minu asemel mu kaaslasele hakataks vastama, aga ma olen nii pikalt Eestist ära olnud, et ei tea, kuidas seal oleks. Tean ainult, et kindlasti on erinev kultuur, sest paljus muus on erinev.
podcast, millest kirjutasid, tundub väga põnev! palun nime, et saaksin üles otsida :)
VastaKustutaModern Wisdom podcastis Macken Murphy (#751).
KustutaKodumaal on üks ehituspood Tammsaare teel, kus saalis (seal, kus on kruvid, kinnitusvahendid jms) teenindab naismüüja. Minu tagasihoidlikul hinnangul tark (küsimustele oskas vastata, soovitada ja siiani on asjad kinni. Mu kallis kaasa oli üllatunud, et poest õiged asjad tõin - ise kruvisin ja mässasin). Jälgisin poes, enamus mehi otsis saalist meesmüüjat!!!, selle asemel, et pöörduda naismüüja poole - küllap alateadlikult, ikkagi ehitamine ju ;)
VastaKustutaMeil on kodus samuti traditsioonilised soorollid, mees hoiab maja/aia korras ja mina siis tubased tegevused. Hetkel on küll kokkamine jäänud mehe kanda, nädalavahetusel püüan oma panuse anda - kui õnnestub. Saan aru, et tegelikult on mehe panus väga suur, kui pidin 2-3 nädalat ka maja/aia eest hoolitsema, tajusin kui oluline on tööde jaotus. Mees on mind õpetanud autol rehve vahetama - jah, saan hakkama. Mööbli restaureerimiseks vajalike tööriistu käsitsema, tehnosüsteemidega on nii, et loen enne manuaali - saan hakkama. Kui on vaja SQL-koodi kirjutada - siis see on minu pärusmaa :)
Lapsed ja Sinu olete armsad...lagunemise märke ei näinud, küllap hästi peidetud ;)
Mis uute asjade õppimisse puutub, siis oleneb ju sellest ka, kui tihti seda oskust praktiseerida saab. Näiteks rehv mul nii regulaarselt ei lõhke, et selle vahetamise oskust õlitatuna saaks hoida. Paar korda on juhtunud, et rehv on veidi löss ja siis on selgunud, et mingi nael vms sees, rehvivahetuspunkt on kodust 7 min kaugusel ja iga kord imestan kui väike see tasu on rehvi kordategemise eest, mul polekski mõtet ise sellega tegeleda. Ja suverehve/talverehve paneb meil Matt alla, talle meeldib sellega tegeleda, mulle ei meeldi. Ja nii on paljude teiste asjadega ka, et teoreetiliselt ma võiks asja ära õppida, aga praktiliselt läheks seda oskust nii harva vaja, et see oskus kaoks aja jooksul iseenesest jälle ära.
KustutaKindla soo eelistamisest - mina näiteks ei läheks meesgünekoloogi juurde. Ma saan aru jah, et lihtsalt arst ja kõik, aga ma eelistan naisarsti.
Ja aitäh! Lagunemise märgid õnneks veel pildilt silma ei jää jah, ainult endale on tunda :)
Ma käin suht tihti eestis jõusaalis. Need retuus püksid on ikka kohutavad, osad isegi käivad nendega veel linna peal ka. Ise küll ei julgeks nii õue minna. Ma ei mõista neid kes need kitsad püksid jalga kuidagi ajavad ja siis kogu keha voldid näha. Mul oleks ikka suht ebameeldiv olla. Js see soorolli teema. Ma oma mehega 20.aastat koos olnud,pole veel tundnud,et mina üksi pean kõiki niiöelda naiste töid tegema. Mees peseb pesu, nõusid,teeb süüa jne. Kui poes käime aitab kotte tassida, poes ka lükkab ise ostukäru või võtab korvi. Kui olen pikalt tööl siis õhtusöök on valmis. Mul tavaliselt remonditöökojas mehed ikka arvavad,et ms nõrgem sugu eks ma nii paista välja aga mulle see täitsa meeldib. Ega ma ei ole tehnikamaalimas super teadlik ja ega see mind väga huvita ka. Selles on mu mees tark. Grillimise jätan ka mehele ma parem planeerimises ja kodu hoolitsemise osas. Ma heameelega võõrustan parem külalisi ja küpsetan. Ei tunne kuidagi ennast kehvasti,et midagi ekstra pean kodus tegema.
VastaKustutaSuhtes toimibki kõige paremini see, kui saab üksteist täiendada. Mulle näiteks väga meeldib kõiki koduseid toimetusi teha, eriti pesu pesta. Matt'ile jällegi üldse ei meeldi. Mul oleks raske olla suhtes mehega, kellele samuti meeldiks selliseid asju teha, sest siis ma peaks ju jagama hakkama. Matt'ile jällegi ei meeldi oma sokke õigetpidi tõmmata ja see on üks asi, mille tegemist ma vihkan. Enda sokid võtan niimoodi jalast ära, et nad jääkski kohe õigetpidi ja Matt saab oma tagurpidi sokid pesust tagurpidi tagasi, sest ma keeldun neid ümber pööramast. Ma soovitasin, et kui tema ka ei taha keerata, siis kandku üks ring tagurpidi ja jalast ära võttes on nad kohe õigetpidi :D
KustutaJa süüa võin ma igasugu asju teha, grillimine on jällegi ainult Matt'i peal. Tal tuleb hästi välja, minu osaks jääb ainult liha eelnevalt marineerida/maitsestada.
Sihatsed püksikud (apetiitse emase jalas) on välja mõeldud täisvereliste isaste provotseerimiseks või siis söödaks lõksu juures. Ma pean ausalt tunnistama, et ükski treening ei suudaks instinktiivset vaatlemist (küll ehk keelega tunnustavat laksutamist) välja juurida. Neid treeninguid läbivad tänapäeva arenenud lääne ühiskonnas enamus suurte firmade töötajaid ja sealjuures irvitavad laia suuga. Kuidagi peavad ka treeninguid koostavad psühholoogid ja personalitöötajad elatist teenima.
VastaKustutaHakkasin mõtlema, et kummaline aga meil kodus pole soorollid kunagi teemaks tulnud. Kaasa oskab toitu mõõtmatult paremini teha ja talle meeldib, miks peaks ma hakkama nõudma, et pere üle päeva minu käkerdisi sööks. Mina teen rohkem jõupingutust või tehnilisi teadmisi nõudvaid asju nagu auto, maja, ... kaasat autol ratast vahetama panna ei tuleks pähe. Samas ma ei kahtle, et vajadusel saaks ta hakkama, nagu paljude teiste asjadega kui mind kodus ei ole. Mina ka üksi kodus olles nälga ei sure. Elu on kõigil lihtsam kui teeme seda, milles oleme efektiivsemad.
Nõus! Aga 21. sajandi teema tundubki olevat võitlus teaduse ja bioloogiliste algpõhimõtete vastu.
KustutaMuidugi on provotseerimiseks, aga samas sinna juurde käib kogu see feminismiteema, et "kannan, mida tahan, sina ära vaata", kuigi tegelikult kantakse ju ikkagi sellepärast, et vaadataks.
KustutaAnu, ma olen sinuga traditsiooniliste soorollidele osaks saava vahkviha suhtes täiesti ühte meelt. Epu juures juba oli teemaks ja kommenteerisin seal ka.
VastaKustutaAga tõepoolest, loen ja imestan, kuidas ühtäkki on müütiline 50-50 võrdsus kodutööde osas kinnisideeks saanud. Samast torust tuleb ka see arusaamine, et mehed KINDLASTI peavad kõiki n-ö traditsioonilisi naistetöid (koristamine, triikimine, kokkamine) tegema, sest muidu on shovinism ja muu säärane.
Mu meelest abielu v kooselu ei saa käia mingi matemaatilise valemi abil. Kirjutame aga kõik tegevused tulpadesse koos neile kuluva ajaühikuga ja jagame kahega. Ja kui ei jagu, siis saame kraagelda, miks TEINE rohkem ei tee #facepalm
Inimesed võiks paarisuhtes elada ikka nii nagu neile kõige enam sobib. Oluline on kommunikeerida ja oma ootustele ka reaalsuskontrolli teha. Ja muidugi eeskätt tuleb oma võitlusi valida - kõiki ei jaksa võidelda, ammugi võita ja pole vajadust ka.
Mulle tundub, et see 50-50 käib ainult ühepoolselt, et mehed peavad "naistetöid" tegema, aga naised "meestetöid" tegelikult siiski ei pea. Meestel on üldiselt ka raskemad/ebamugavamad ametid, mis seetõttu ka rohkem sisse toovad ja naine saab tänu sellele mugavusi, mida ta oma sissetulekust ei saaks võimaldada. Mitte kõigi puhul muidugi! Aga me oma sõbrannadega ükspäev arutasime, et meie puhul teenivad kõigil mehed rohkem (ja mitte soolise ebavõrdsuse tõttu, vaid meestel on raskemad ja ebamugavamad tööd). Oluline on see, et peresiseselt oleks asjad tasakaalus, ükskõik, kuidas see tasakaal luuakse. Ja siis ei olegi kellegi teise asi, et kas on või ei ole võrdne.
KustutaEks meil ja mujal ole inimesi, kes kangesti tahavad teiste eraellu oma nina toppida. Sageli on endal sellega probleeme. Ja eks ole kunagine võrdsete õiguste eest võitlemine muutunud institutsionaalseks ja professionaalseks. Institutsioon vajab eesmärki ja raha, professionaal tegevusi, mis sisse tooks. Ikka parem võidelda kui näiteks keevitada või külvata.
VastaKustutaSoorollid pole muud, kui tööjaotus, mille eesmärk on tegutseda antud oludes kõige efektiivsemalt. Kui olud muutuvad, siis ei muutu rollid sama kiiresti ja üks ei leia endale enam rakendust.
Tegelikult põhinevad igasugused stereotüübid varasemal kogemusel ja toimivad samal eesmärgil. Stereotüüp tagab, et sa ei kuku haledalt oma suhtumiste-tegemistega sisse. Sa ei pea iga kord nuputama, mida nüüd teha ega raiska aega mõtlemise või arutamise peale.
Nii drillitakse stereotüüpe nii tuletõrjujate kui kiirabi jpt puhul. Esmane tegutsemine on paigas, korrigeeritakse tegutsemise käigus.
Soorollid on muutunud muidugi, näiteks vanaaegses talupidamises oli üsna selge, et mis kelle töö on ja kõigile jagus kuhjaga. Tänapäevases optimeeritud majapidamises on juba keerulisem, sest tegelikult ei ole kummalgi kaaslasel enam nii palju tegemisi. Naistetöid ka pole nii palju - pesu peseb masin, nõusid peseb masin, süüa tellitakse kulleriga, kõik on lihtsustatud. Meestetöid pole ammugi. No oleneb majapidamisest muidugi ka. Aga võrdsus ei peagi tulema üks ühele jagatud töödest, et üks taob 5 minutit naela seina ja teine tühjendab 5 minutit nõudepesumasinat. Kui üks kõik ööd lastega ärkama peab (lisaks päevastele tegemistele) ja teine alati öösiti rahus magab, ei ole juba võrdne. Kui üks teenib oluliselt rohkem ja sellest tulenevaid hüvesid kaaslasega jagab, ei ole võrdne. Väga paljud asjad ei ole võrdsed. Ja lõppkokkuvõttes ei peagi olema, oluline on ainult see, et peresiseselt on asjad nii jagatud, et mõlemad tunnevad, et neile liiga ei tehta. Ja siis polegi teistel kõrvalt miskit öelda. Aga noh, öeldakse ikka!
Kustuta