Kui siia kolisime, oli köögiaknal mingi imelik ähmane... asi, aga noh, ülejäänud maja kõik vinks-vonks, ei hakanud sellega pead vaevama. Aja jooksul on sama klaasikahjustus järjest ka mitmetele teistele akendele ilmunud ja kuna ma väikestviisi puhtusefriik olen, ajab hulluks, et klaasid on ähmased.
Matt'i ei häiri, nii et minu mure. Aga mina jällegi ei tea akendest midagi. Tellisin siis eelmisel suvel hinnapakkumise, tuli mingi asjapulk kohale, mõõtis ja seletas. Muuseas ütles, et näiteks sellel peaaegu tervet elutoa seina katval aknal ei ole muud võimalust olukord parandada kui TERVE seinatäis akent asendada, kuigi klaasikahjustus on ainult kahel väikesel lahtikäival osal.
Ütlesin, et tahan individuaalset pakkumist kõikidele akendele, siis saab hinna järgi vaadata, kas vahetame korraga või mõnekaupa. Pakkumine tuli selline, et... odavam oleks uus maja osta. Ma olin nii šokeeritud, et ei vahetanud ühtegi.
Köögiaken, mis on kõige hullem, näeb täna välja selline:
Tundub nagu oleks kahe klaasi vahelt rasvane ja näpujälgi täis. Väidetavalt kondensatioon klaasi vahel, tihend on kusagilt järele andnud.
Ühel naabril oli ka. Ütles, et laseb enda omad korda teha (tal oli ainult kolmel väikesel aknal). Lasigi. Küsisin hiljem, et palju maksma läks: summa oli KOLME akna eest neli korda odavam kui minu ÜHE akna eest taheti. Ütles, et ainult klaasid ju! Raame pole vaja vahetada, kui raamil mingit defekti pole (mida meil pole!). Minu aknamees väitis, et ei saa ainult klaase vahetada.
Lihtsalt ei jaksa igas valdkonnas piisavaks eksperdiks saada, et igal sammul nahka üle kõrvade ei tõmmataks. Täna tuleb teisest firmast tüüp mõõtma ja pakkumist tegema, aga ülla-ülla, nende kodulehel on see lausa kirjas, et kondensatsiooni puhul vahetatakse ainult klaasid.
Siin elatud aja jooksul olen jõudnud tegeleda küttesüsteemi jamadega (mitu korda!), vahetanud välja veeboilerid (nende eluiga ongi ainult 8-12 aastat), saanud naabrite näitel targemaks garaažiukse tõstesüsteemiga, nüüd siis aknad. Ma üldse ei taha! Tore on muidugi targemaks saada ja igasugu asjadest teada, aga...
Ükspäev tõmbas Oscar õues veevoolikut sellise jõu ja hooga, et see tuli mingist kinnitusest lahti ja siis oli muru sees auk, kust purskas vett täie hooga taeva poole. Õnneks - ÕNNEKS - oli naabrimees kodus (mu enda oma pole pea kunagi siin, kui midagi juhtub), kes esiteks teadis, kust vett kinni keerata, et üldse asjale läheneda, teiseks oskas juhtunut parandada ja kolmandaks olid tal kõik vajalikud jupid olemas.
Ahjaa, sipelgaid tõrjusin igasugu asjadega, aga kasutegur väga suur ei olnud, nii et lõikasin need kuradima vaarikad üldse maha. Kaevan välja, panen mingi puu asemele, vähemalt ei pea pidevalt seal jändamas ja tegelemas käima. Iga kord kui keegi mainib, et oo, teil on NII suur aed, on mul korraks piinlik, sest ma olen tegelikult kogu aeg väikest tahtnud. Aga noh, laste jaoks tore.
Ja elupuud kärpisin ükspäev võsalõikuriga meetri võrra madalamaks, sest see on veel viimane kõrgus, kuhu ma kõige kõrgema redeliga ulatun ja kuna ma kirglikult vihkan igasuguste töömeestega tegelemist ning nuputamist, kas mulle antakse õiglane hind või tõmmatakse mõnuga kott pähe, siis on lihtsam teatud töid ise teha.
Oksad panin spetsiaalsesse paberkotti, mida prügifirma mulle sügisel tutvustas. Blogisin sellest ka, et rohelisse prügikasti võib kõiki muid biojäätmeid panna, aga vot okste jaoks on seda suurt paberkotti vaja (autosse visatakse see kraam kõik segamini, nii et ma siiamaani ei tea, mis loogika seal taga oli, aga ma lihtsalt ei jõua KÕIGEGA end kurssi viia).
Panin rohelise tünni ja paberkoti mõlemad välja. Prügipäeval tühjendati roheline kast ära, aga kott jäeti koos okstega maha.
Helistasin, et mis toimps? Tädi ütles, et prügiautol oli täna pikk marsruut, ilmselt ei mahtunud (prügiauto oli siin kella seitsme ajal hommikul, nii et vist juba ennetavalt ei mahtunud), võtsid siis lihtsalt pool. Ma ütlesin, et mulle tundub, et see on rohkem nagu teie probleem, mitte minu ja et kas arve tuleb ka ainult poole eest?
Kuus tundi hiljem jõuan koju tagasi ja see kott on endiselt maja ees. Helistan tagasi. Mingi mees võtab vastu. Ilmatuma aja uurib ja klõbistab, lõpuks ütleb, et teil ei ole vist paberkottide äravedu paketi sees. Küsisin vastu, et kas VIST ei ole või EI OLE? Sest mina ka ei tea. Ja et kas sügisel oli meil mingi teine pakett? Sest mul oli konkreetselt vastupidine probleem, et rohelist tünni ei tühjendatud, öeldi, et pean okste jaoks paberkotid ostma. Nüüd on oksi paberkottides korduvalt ära viidud, aga täna korraga enam ei saanud viidud?
Suunas mu kellelegi teisele edasi, kes ütles, et uurib. Ma palusin, et viljakalt siis, eksole! Järgmisel hommikul tuli hiiglaslik prügiauto ja korjas mu üksiku oksakoti kenasti peale.
Puutudes tööalaselt kokku päästjatega (tuletõrjujad) siis julgen öelda, et paljudel neist on see poisikesepõlve vaimustus säilinud ja päästeauto vilkurite tööle panemine võtab ka täiskasvanuna näo naerule. Mõtle ise, terve autotäis tehnikavidinaid, nuppe ja sireenid... :D
VastaKustutaTuletõrjuja ametis on mitmeid boonuseid vist jah. Lisaks see, et kui kuskile kohale ilmud, siis kõik vaatavad, saad natuke tähtis ka olla. Aga näiteks prügiauto saab lastelt sama palju tähelepanu kui tuletõrjeauto, aga prügiauto juhiks olemine vist väga äge amet pole.
KustutaRikka (loe majaomaniku :) ) mured, maja nõuab palju hooldamist ja tööd. Korteris palju lihtsam elada, noorem tütar just seepärast tahtiski maja asemel korterit. Üürilisena tegelt kõikse mugavam - ainult maksad, omanik lahendab probleemid.
VastaKustutaCanadasse kolides avastasin üllatusega, et enamus inimesi ei teegi ise kõiki majaga seotud töid nagu see Eestis (ja mujal ida-Euroopas) kombeks oli, sest nad ei oska. Sots süsteem lihtsalt sundis kõike ise oskama. Tänapäeval pole tõsiste puueteta ja lugemisoskusega kodaniku puhul mitteoskamine vabandus - videod youtubes tehisaru juhendamisest rääkimata. Pigem tegu viitsimise, pealehakkamise ja vaba ajaga.
Ise tehes teed korralikult ja vähese kuluga, teisest küljest kulutad oma aega, mida võiks kasutada aias lamamistoolis õltsi libistades, arvuti taga mängides või niisama logeledes ja hobidega tegeledes. Kui pappi piisavalt pole küsimust. Teoreetliselt ideaalses maailmas peaks efektiivsuse maksimaliseerimiseks igaüks tegema seda, mis tema eriala.
Eelneva jutu kinnituseks: Aknad vahetasin, katuse tegin, veetorustiku vahetasin, elektrijuhtmed tõmbasin, parandasin nii küttesüsteemi, elektripliidi kui boileri kui mingi jama tekkis. Olen vaid elektriinsener aga ma oskan lugeda, probleeme kirjeldada ja mis peamine vihkan liiga palju mingi töö eest maksta :P
KustutaPäris nii ikka pole, et ainult majaomaniku mured. Mingi aknaklaasi jama ei ole sugugi ainult majaomaniku-eksklusiivne. Ja palju jamasid võib tabada ka kortermaja, kus terve seltskond korteriomanikke siis kambas nuputavad, mis edasi. Tihti suurte korporatsioonidega (a la Tallinna Vesi või linnavalitsus) võideldes ja maid jagades. Samamoodi võib igasugu probleeme ette tulla näiteks autoga. Jällegi, kui asjast ei jaga, tõmmatakse müts pähe ja koksatakse jalaga peesse, nägu irvel.
KustutaMis ma öelda tahan - Eestis on samamoodi. Kogu aeg pead kõiges ilge ekspert olema, et pügada ei saaks. Arvestades massiivseid hinnatõuse (ega ainult toidukaupade hinnad tõuse, teenuste omad ikka ka ja need veel kõige rohkem) lihtsalt kaob ära jaks kogu aeg võrrelda, võidelda ja majandada. Nii et I hear you :)
Meestel on natuke lihtsam kah kõigi "meestetöödega", sest mingi baasteadmine on juba olemas. Mul on siin igasugu tööriistad olemas, aga ma ei tea, kuidas neid kasutada. Ja osad asjad on sellised, et justkui ei peaks vahet olema, kumb sugupool tegeleb, aga tegelikkuses ikkagi on vahe. Näiteks murukastmissüsteemil pihustas üks julla mul liiga suure raadiusega, tahtsin seda väiksemaks timmida. Vaatasin youtube'i, leidsin isegi konkreetse mudeli video, kõik lihtne ja arusaadav, tegin nagu kästi, aga kas toimis? Ei! Ütlesin siis naabrimehele, et visaku pilk peale ja kahe minutiga oli korras. Ja üleüldse, ma lihtsalt EI TAHA teha selliseid töid. Ma olen väga hea kõikvõimalikes "naistetöödes", nii et ma võiks vabalt ainult seda osa teha. Mulle ei meeldi universaalne olla.
Kustutamajas on odavam elada, OK - need küttesüsteemi vahetused (meil pidas katel ligi 20a) jms on ikkagi kuidagi kergem taluda kui kortermaja soojustamiseks võetud laen, mis mingit efekti ei anna + ei saa ise normaalselt kütet reguleerida, radikat vahetada jms. Mu ema maksab poole suurema maja korruse eest (kahepereelamu) samapalju kommunaale kui mina 5korruselises kortermajas oma korteri eest ja meil on mõlemal gaasiküte. OK, majas käib koristaja aga kuna suht väike kortermaja, siis muu juhtimise-raamatupidamise teeme oma jõududega tasuta, nii et ma ei saa aru, miks see kortermaja elu vs majas elamine on nii palju kallim.
VastaKustutaKortermajas on ka kõvasti õnnevärk, et kellega koos seal elama juhtud ja kui mõistlikke otsuseid ühiselt teha suudetakse. Majas on vähemalt "oma tuba, oma luba".
KustutaEsiteks et kõik "iseteha" peab julmalt vaba aega olema, kui ikka E-R töötad täiskohaga siis ikka katust ära ei pane rääkimata torude vahetamiseni. Eriti kui väiksed lapsed. Peab ikka üliinimene olema. Meie motto on et veedame vaba aega koos perega mitte et pereisa katusel turnib nädalavahetuse. Teenus maksab jah.
VastaKustutaMeil muide selline isetegija naaber, kellel kõik tööd pooleli jäävad sest jaks saab otsa ja siis teeb ja teeb ja ehitab, prügi igal pool.