Bürokraatia

Kustav luges virtuaalse soolaleivapeo postitust ja teatas, et pirukad peavad ikka päriselt ka tulema! Sest noh, meie korterit oli ta ausalt öeldes juba varemgi näinud, aga pirukaid pole tõesti ammu saanud... Ahjaa, kui piparkooke tuli rullida veinipudeliga, siis nüüd läks elu lihtsamaks, sest suvatsesime köögisahtlisse kiigata ja sealt taignarulli avastada.

Ühel õhtul logisin täiesti juhuslikult oma "jutupliiatsi" meilikasti, mis blogiga kaasa tuli, aga siiani kasutust polnud leidnud, ja avastasin mitu uut kirja. Muuhulgas sain teada, et mu blogi loevad veel mõned inimesed peale meie emade! Ma ju ei näe, kes siin käib või ei käi! 

Ükspäev kirjutasin sõbranna Annale, et halloo-halloo-helgi-sallo, kuidas läheb, sada aastat pole sust midagi kuulnud! Selgus, et meil olevat temaga iga päev jupike kvaliteetaega - Anna võtab kohvitassi, sätib end mugavalt istuma ja loeb blogist, mida me vahepeal teinud oleme. Saate aru! Aga kust mina uudiseid saan?

Sealt tolmukorra alla mattunud meilikastist leidsin ka Kadri kirja, kus ta teatas, et saabus Vancouverisse ja võiks kokku saada! Noh... novembris. Vabandasin ette-taha, et selline luru olen ja oma kirju korra aastas kontrollin, aga et tulgu külla. Tund aega hiljem logisin uuesti sisse, et näha, kas ta on vastanud ja kurtsin Kustavile, et no on aeglane! Mina küll vastasin talle juba... kahe kuu pärast.

Nädalavahetusel pidin uue viisa jaoks politseist karistusregistri väljavõtte ära tooma, aga sellega läks nagu läks... Tegelikult käisin sealt laupäeval isegi korra läbi, aga selgus, et väljavõtteid on kahte erinevat tüüpi ja soovitati selgeks teha, kumba vaja on, kas sõrmejälgedega ($60) või ilma ($70). Kes sellised hinnanumbrid välja mõtles? Õudne, millised röövlid! Viisa taotlemise lehel polnud muidugi mingit infot, kumba nad tahavad.

Viisa taotlemise protsess on ikka jube tüütu, midagi keerulist pole, aga sada korda tuleb samasid lahtreid täita ja dokumente üles laadida. Bürokraatia!

Young Professionals'i viisasid, mida minagi praegu taotlen, õnneks veel jagub. Igal aastal antakse 40 tükki välja ja praegu on veel 38 alles - üks koht on reserveeritud mulle ja teine Jormale, kes samal ajal taotlema hakkas. Nüüd peab Kustav kah hakkama pabereid ajama, sest lennupiletid lähevad ju iga päevaga kallimaks ja hea oleks teada, kuhu me märtsis lendama peame? Praeguse viisa lõppedes tuleb riigist väljas käia ja et uus kehtima hakkaks, peab tingimata läbi lennujaama sisenema. Keset porist märtsi ei tahaks tegelikult Eestis maanduda.

Ja kõik sõbrad, kes meid aasta jooksul on ära unustanud, hakkavad postkasti voo-doo nukke saama :)