Kaks suuremat koera on hästi rahulikud ja sõbralikud. Alati patsutan neid ja ajan natuke juttu ka (koeraga rääkimine läheb samuti small-talk'i alla). Väike on umbes sama suur kui mu king, aga esiteks seisab ta minu poole alati seljaga ja teiseks oskab sellise pilguga vaadata, et… No üldiselt ma ei eelda 200-grammistest koertest, et nad väga kurjad oleks, aga kui ma teda ükskord puutuda püüdsin, ütles pilk täiesti selgelt: "Don't! Just… don't." Ei hakanud oma noore eluga riskima siis.
Täna hommikul oli liftis palju inimesi. Teel alla sisenes sinna ka kolme-koera-tädi. Väike kuri peni oli süles (või õigemini peos). Üks asiaat, kes temaga kohakuti jäi, sirutas automaatselt käe välja, et pai teha. Koer tardus ja viskas oma ähvardava altkulmu-pilgu, aga kuna ei saanud samal ajal selga keerata (nagu tavaliselt), ei paistnud just ülemäära tõsiseltvõetav välja. Perenaine tõmbas juba avanevate lõugadega minikoera kiirelt neiu käe juurest eemale ja päästis meid kõiki hommikusest veresaunast, hahaa.
Evelin Ilvese silmad on hetkel peos, st ta peidab neid, ei hoia silmsidet. Kui oldi sinisilmne ja nüüd omal silmad häbi on täis, ei siis saa silmas pidada igast Mesikräppi ja muid silmipimestavaid siirupeid. Mis silmist, see südamest. Kalev peab endale uue silmarõõmu muretsema, kes publikumile silmi teeks ja müüks, et kasvõi vesi silmist välja ja silm sinine!
VastaKustutaNeed lausenäidised sobiks Matt'ile eesti keele õppimiseks, irw.
Hahaa, väga hea! :)
KustutaAppi, ei, miks Kalev! Ma olen siiralt kurb :( Kõikides toodetes? Uurisin just "Tiina" pakki, seal on kirjas ainult glükoosisiirup, või see ongi sama?
VastaKustutaMaisisiirup, glükoosisiirup, glükoosi-fruktoosisiirup, fruktoosi-glükoosisiirup, kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup - kõik see on üks ja seesama jama :(
KustutaJa vahel tekitab segadust ka see, et pakendil on kirjas ka suhkur. Vahel isegi mesi. Aga fakt on see, et maisisiirup on nii tugevalt magusam kui muud asjad, et neid muid lisatakse rohkem moepärast, et koostise nimekiri ilusam oleks.
See ongi täpselt sama. Nad on kavalad, panevad kord nii, kord naad, et inimesed aru ei saaks.
VastaKustutahttp://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/loodustohter-glukoosi-fruktoosisiirup-ruulib-jalle#.VCRlvfl_t8E
Minu arust oli Anul siin ka mitte ammu üks sarnane teema, kus olid välja toodud need kahjulikud asjad. Fluori seal vist kirjas ei olnud, aga see on üks hullemaid närvimürke, mida lisatakse joogivette ja hambapastasse ja haibitakse kui kasulikku. Sama hästi võiks kiita, et sinihape, mida ploomi- ja aprikoosikivides leidub, on hea vahend organismi naksis hoidmiseks, ning maha vaikida, kui palju selle abil koonduslaagrites inimesi tapeti. Jah, ma söön aprikoosiseemneid, aga mitte sellises koguses, et mürgine oleks.
mismoodi sa neid aprikoosi seemneid siis sööd? Nad ju nii kovad ja mitte söödavad üldse?
KustutaPanen kivid käterätiku vahele ja löön haamriga puruks. Löök peab olema täpselt õige tugevusega, et kivi, mis on väga kõva, puruks läheks, aga mitte sodiks - et seeme sees ikka terveks jääks. Minu arust Salme Masso oma hoidisteraamatus (sihuke tumepunase kaanega nõukaaegne) õpetas ka ploomimoosi nii tegema, et mõned ploomiseemned sinna sisse purustada (ploomikivi on ka kõva) - pidi andma erilise mõrumandlinüansi. Virsiku- ja nektariinikive võib samamoodi purustada. Tegelikult on ju ka kreeka pähkel ning mandel samasugused luuviljalised kui ploom ja aprikoos - kuid nendel ei sööda viljaliha, mis on õhuke ja pargib hirmsal kombel sõrmed ära, vaid just purustatakse kivide luu ja süüakse seest seemet :)
VastaKustutaNo näed, sain jälle targemaks, tänud pohjaliku vastuse eest:-)
VastaKustutaMuide, mina korjan igal kevadel mustsõstra ja vaarika õisi koos noorte lehtedega. lihtsalt tõmban peoga piki vart, aga võib ka ilusti varre küljest ära näpistada. Ega ma kõiki oksi sedasi ära ei räista, ning põõsad võivad olla ka metsikud, mitte koduaias. Musta sõstart ma muidu jälestan, aga vaat selline lehe-õietee, eriti kui need kaks kokku panna, siis saab super. Talvisel ajal aga sobib pigem tee nende mõlema VARREST. Puupliidil tund aega hautada, eriti kui on ainult vaarikas, tuleb ilus tumepunane tee, ning lõhn ja maitse on super. Segudesse sobivad veel ka saialill (ainult kroonlehed, ilma õietuppedeta) ja nurmenukk. Kui siis need saialille kroonlehed on pehmeks haudunud, on nad krõmpsud ja maitsvad. Koos tuppede või õiepõhjadega on aga niisama joomiseks ebameeldiv - kootav ehk suud paksuks tegev ja mõrkjas maitse. Veel on hea tee maasikaõitest ja maasikalehtedest. Kui veel mõni kuivatatud mari ka hulgas on, on eriti hea.
VastaKustutaMul hakkas ainult selle kirjelduse peale suu vett jooksma! Saada mulle ka, palun :)
KustutaKas Kanadas vaarikat ja musta sõstart metsikult ei kasva? Minu teada peaks olema küll. Metsmaasikadki peaks seal olema ja palju suuremad kui meil. Kui matkama lähed, siis vaata selle pilguga ringi, kuigi nüüd, vastu sügist saad ehk ainult lehti ja varsi, aga ka need kõlbavad kenasti. Teisi asju mul ei ole, aga vaarikat-sõstart saaks muidu saata küll, kui tolliamet sihandseid kahtlasi remeediume lubab tarnida ;P
VastaKustutaMa pole väga loodusesse sattunud. Linna sees on põldmarjapõõsaid pea kõikides parkides ja vahel niisama tee ääres ka, vaarikaid olen inimestel aedades näinud. Sõstrapõõsaid ma näinud ei ole, aga kuuldavasti kasvavad siin küll. Poes vahel müüakse väikeste karpidega ja päris kallilt.
KustutaMatkarajad on enamasti nii tihedas kasutuses, et nende äärest on kõik marjad ammu ära söödud ilmselt :)
Aga lehti praegu ning kevadel lehti ja õisi korjata saaks ju küll, ei peagi tingimata marjad olema.
VastaKustuta