Inglasest sõber rääkis, et oli emaga skaipides maininud, et õhtul on guatemalalaste juures pidu, mispeale ema küsis: "Hmm, Guatemala... Kas nad söövad seal hamstreid?"
Iain oli vastanud, et on päris kindel, et nad ei söö seal hamstreid... Meie, kes seda lugu kuulasime, olime kõik naerust kõveras, aga guatemalalased ei naernud sedapuhku üldse ja mainisid, et aastaid tagasi oli üks šveitslane arvanud, et Guatemalas elatakse ikka veel puude otsas.
See, kuidas Sofi ja George üles kasvasid, tundub minu jaoks lausa filmilik - teenijad, aednikud, kokad, erakoolid ja turvamehed. Nad ütlevad, et Guatemalas nii käibki. Rikkad pered peavad lapsi hoolikalt valvama, sest kuritegevus on suur ja keegi ei taha, et nende võsuke ära röövitakse ja äralõigatud kõrvade ettenäitamisel lunaraha nõutakse. Ning abiliste palkamine on Guatemalas lihtsalt niivõrd odav, et kõikidel vähegi jõukamatel peredel on teenijad, kes enamiku ajast majas kohapeal elavad.
Ühtlasi tuli juttu lemmikloomadest ja George mainis, et kui ta teismelisena omale mao võttis, pidi esimest korda elus hakkama hommikuti ise voodit tegema, sest teenija lihtsalt keeldus tema tuppa sisenemast. Ja nagu maost endast veel vähe oleks, läks jutt sellele, mida see elukas sõi - vahepeal oli hiirtest ja rottidest põud olnud ja loomaarst soovitas söödaks tibusid kasutada. Ühtlasi tuli tibu eelnevalt uimaseks lüüa, sest vastasel korral võinuks ta maole viga teha, nokaga silma lüüa vms.
Säästan teid siinkohal detailidest ja ütlen etteruttavalt, et söömaajast ei tulnud vastastikkuse huvi puudumisel mitte midagi välja. Tibu keksis mööda madu ringi ja madu vahtis lolli näoga ega teinud ainsamatki katset teda nahka pista. Lugu päädis sellega, et George'il oli ühe lemmiklooma asemel kaks, sest ka kana kasvas tema juures suureks. Kui keegi seltskonnast küsis, kas nad sõid kana lõpuks ära, ütles George pahaselt: "Ega me mingid julmurid pole!"
Hiinlasest sõbral oli oma lapsepõlvest selline lugu rääkida, et kui ta lasteaiaealisena veel Hong Kongis elas, oli neil vennaga kahepeale väikeses akvaariumis kuldkala. HK-s on aga aegajalt ekstreemselt kuum ja tema arvas, et kalal on samuti palav ning pani akvaariumi sügavkülma jahtuma. Paar aastat vanem vend oli sellele hiljem jälile saanud ja üritanud päästa, mis päästa annab, üritades külmunud vett (koos kalaga!) mikrouunis lahti sulatada…
Tundub, et Eesti hakkab ka lõpuks Euroopasse jõudma ja eestlane mõne Vana-Euroopa rahvusega, nagu inglased seda on, sarnanema. Ma pean ennast üsna keskmiseks eestlaseks ja ka kusagil minu alateadvuses on juurdunud arusaam, et kõik l.-ameeriklased söövad merisigu. Hamster või merisiga - üks rodent kõik, eksole.
VastaKustutaKummalistest eelarvamustest rääkides, siis ühelt 2000. aastate alguses USAsse vahetusõpilaseks läinud klassiõelt uuriti tõsimeeli, et "Do you have sex in Estonia?" ja see ei olnud mingi pick-up lausena mõeldus küsimus.
Guatemalalased rääkisid, jah, et mingis riigis süüakse merisigu, aga ma ei mäleta, millises. Guatemalas ei sööda :)
KustutaMul oli soomes koolis hiinlane, kes oli suurte silmadega kui kuulis, et siin on koer koduloom.
VastaKustutaSealsamas Kanadas küsis üks väliseesti proua et kas teil Eestis ikka külmutuskappe on...
VastaKustuta