Uskumatu! Meie väike armas kõhetu kuju, kes on kõige viisakam ja sõbralikum olend maailmas! Mul polnud õrna aimugi, et ta selliseid sõnu üldse teada võiks! Oli tükk aega pahurdanud ja veel paar rumalust suust välja podisenud ning raportit lugedes avastasin, et ega töötaja kah just kõige professionaalsemaks ei jäänud - oli ise ausalt kirja pannud, et kui poiss talle "loll" ütles, siis tema tänas last selle eest. Oeh. Olla autistiga irooniline on maailma kõige tänamatum tegevus üldse…
Pärastlõunal kui tööle jõudsin, saabus kõigepealt tüdruk koju tagasi. Temaga ikka aeg-ajalt juhtub asju, nii et kui teda saatvalt töötajalt uurisin, kuidas päev läks ja töötaja seepeale lahinal nutma purskas, siis ma üleliia imestunud polnud. Kurtis, et tüdruk jonnis, ei tahtnud kõndida, siis ei tahtnud basseinis olla, seejärel krabas kohvikus letilt muffini ja surus selle endale tervena suhu ning lõpetuseks tõmbas kellelgi peotäie juukseid peast välja. Üsna tavapärane päev.
Neiu on sügava puudeastmega autist, kes paljudest asjadest ei jaga ööd ega mütsi. Tema eripäraks on inimesi selle järgi lahterdada, kes seisavad temast ülalpool ja kes jäävad alla - see on miski, millest ta väga selgelt aru saab. Malbe ja õrn päevaprogrammitöötaja on hoobilt teise kasti paigutatud. Just for fun!
Laps anti mulle üle ja temast sai kohe nurruv diivanikiisu, kes viskas end külili ja nõudis, et keegi talle raamatut loeks, ei mingit draamat enam! Päevaprogrammitöötaja solvus sellise muutuse peale veelgi enam ja puges pisaraid pühkides ukse vahelt välja.
Veidi hiljem saabus ka poiss koju. Istusime temaga kusest kuivava voodi äärele maha ja rääkisime natuke elust ja inimestest. Ütlesin, et voodisse kusta võib nii palju kui kulub. Tema enda voodi ja kui talle meeldib kuse sees magada, siis jumala eest - mina küll ei keela! Aga vandumise ja löömise keelasin ära, sest meie majas on kõik omavahel sõbrad ja kes minu sõpru lööb, jääb edaspidi kommidest ilma. Noogutas ja paistis, et sai aru. Eks näis.
Autistid on ikka nii veider seltskond.
Riläks, reedel oli täiskuu, st ka neljapäev ja lauba oli täiskuu. Siis poevadki kõik hullud kambakesi kivi alt välja ja kukuvad kas pedereerima või on muidu imelikumad kui tavaliselt. Mul oli sama asi - hoidsin aga varbaid ristis, et mingit uut jama ei tuleks juba eelmistele otsa. Mine tea, äkki aitaski, ehk oleks muidu veelgi hullem olnud.
VastaKustutaAga passi nüüd peale umbes pooleteise-kahe nädala pärast - nädal enne kuu LOOMIST on veelgi hullem aeg. Siis tuleb vapsee hoida madalat profiili, et mitte jumala eest lasta end provotseerida. Kui täiskuu ajal trallatakse nasama ääst meelest, just for fun, siis vahetult enne kuuloomist on inimesed lausa kurjad. Õnneks see muutub peaaegu et silmapilkselt peaaegu kohe peale seda, kui kuu on ära loonud. Eks erandeid leidub muidugi alati, aga need on laias laastus enda tähelepanekud.