11 jaanuar, 2015

Riistapesumasin

Täna õhtul käisime Eesti Majas ühel toredal üritusel ja tegime muuhulgas mõned tähelepanekud, mida tahaksin meelsasti lugejatega jagada.

Peosaali seina kaunistavad pildikesed Eesti rahvuseeposest. Pean ausalt tunnistama, et päris täpselt ma seda lugu küll ei mäleta ega või pead anda, et seal polnud stseeni, kus Kalevipoeg ihualasti hobuse seljas istuks ja kaenlaalust nuusutaks, sest võib-olla oli ka. Ja võite mind nüüd rikutud mõtlemises süüdistada, aga mis kehaosaga ta end kinni hoiab? Vihjeks võin öelda, et käsi ei paista see olevat... 


Aga mis kaunistab köögi seina, küsite? No hea küll, tegelikult ju ei küsi, kuid võiksite! Seal on "Riistapesemise masina tarvitamine". Jaa, päriselt! Ainus loogiline selgitus võiks olla, et nende inimeste sõnavaras, kes lapsena Kanadasse kolisid ja praeguseks pensionärid on, sõna "nõudepesumasin" lihtsalt polnud ja seega tuli see ise välja mõelda. Nii sündiski ajalugu! 

Minu lemmikkoht on: "Riistad kuivavad palavusest. Ettevaatust!"

19 kommentaari:

  1. Need pildid on eeposest küll. Kuidkas nad seal must-valged polnud? Ei mäleta, aga tuttavad on nad küll. :)
    Riistapesumasin on ju väga hea sõna. Kuid miks siis mitte söögiriistade pesumasi?

    VastaKustuta
  2. Anonüümne11/1/15 13:54

    KunagI oli Eesti Ekspressis artikkel ühes vanemast väliseesti härrasmehest, kes siis ütles mingi küsimuse peale ümbes nii, et ega ma uuemaid sõnu ei tea jah, teil praegu väga popp sõna see, mis ta nüüd oligi...see pulkamine! No sellest ma aru ei saa, miks te sellist sõna kasutate.

    Härra mõtles k*ppimist siis :)

    VastaKustuta
  3. Anonüümne11/1/15 13:58

    Veel üks lugu seoses väliseestlaste ja sõnadega :)
    Töötasin kunagi ühes asutuses, kus puutusin kokku paljude turistidega. Ükskord olin nõus ühele Austraalia väliseestlasest härrasmehele midagi välja printima, kuigi see ei olnud otseselt meie ülesanne. Rääkisime eesti keeles, tal oli nii tore aktsent ja kuidagi ütlesin siis, et hästi, prindin selle välja. Härra tegi mulle kohe märkuse, et miks ma kasutan ingliskeelset sõna. Ma kogelesin vastuseks, et see printimine siin Eestis üsna uus asi, ju siis ei ole õiget eestikeelset sõna selle jaoks, sain andeks õnneks oma libastumise. Ja hakkasin mõtlema, et mis siis on printimine eesti keeles, kas väljatrükk(imine)? Trükkimine on ju midagi muud..?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Laensõnu on mitmeid jah, kellelegi ma just seletasin, et eesti keeles on küll sõna "kohting", aga nooremad inimesed ütlevad pigem "deit". Ja "okei" on väga laialt kasutusel, kuigi võiks öelda "hästi" või "hea küll". Mul ei tule hetkel rohkem pähe, võib-olla keegi täiendab :)

      Kustuta
  4. Minu vanaema, Valgamaalt pärit, ütles ikka, et pese riistad ära, pese asjad ära. Nõud siis :)
    Luts kirjeldab pidevat köögiriistade tärinat, et ta ei saavat kirjutada toas, mis on kohe köögi kõrval.
    Printimine on tegelikult päris hea ja levinud sõna, trükkimine seostub eestlasel tõesti pigem suurte massiivsete trükipresside ja tuhandeste tiraažidega, ajalehtede ja raamatutega, mitte sellega, mis koopiamasinast ja pisikesest (või ka mitte nii pisikesest) printerist tuleb. Üldiselt on inimestel kombeks kasutada lühemaid ja suupärasemaid sõnu, kui tavasõna on pikk ja lohisev. Samas pole raal levinud, kõlab imelikult, arvuti on kuidagi jäänud.
    Mis puutub keppimisse, siis Valev Mirtem kasutas kunagi sõna kiirekas, mida näiteks mina kuulnudki polnud - ikka kähkukas. Mingil hetkel sai aga too sõna sootuks uue tähenduse - speedod on ju teatavasti need meeste venivast materjalist napi lõikega ujumispüksid :)
    Okeiga seostuvad veel sellised sõnad nagu tšau (tšao, tsau, sau, sauka, sauki) ja pakaa, üks tulnud itaalia (ciao), teine vene keelest. Lapsena haiglas olles sain ühelt õelt sõimata, kui ütlesin isale telefoni pakaa ehk nägemist. Tema meelest selline laensõna otsejoones viis eesti keele väljasuremisele. Deitimine aga meenutab mulle siiski veidi kniksmariihenlust, aga eks see ole jälle mu enda kiiks. Üks korralik kohting on vist natuke laiem mõiste kui merkade lihtlabane date. Ütleme siis nii, et iga kohtingut võib käsitada kui deiti, kuid iga deit pole veel kaugeltki kohting selle tõelises tähenduses.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sellega seoses meenus mulle, et Kanadas ei kasutata sõna "tsau". Eestis on "tsau" sujuvalt "tere" mitteformaalseks variandiks kujunenud, aga Kanadas on selleks hoopis "hei". Paar korda olen ikka libastunud ja siinsetele sõpradele ettevaatamatult "tsau" öelnud, aga nad ei saa sellest ikka üldse aru! :)

      Kustuta
  5. Aitäh esmaspäeva hommikuse huumoriminuti eest!

    VastaKustuta
  6. Need Kalevipoja-pildid on kõik Kristjan Raua poolt illustreeritud eeposest. Konkreetselt hobusega pildi nimi on "Kalevipoeg põrgu väravas".

    VastaKustuta
  7. Aga Kristjan Raua originaaljoonitusel Kalevipojal jalalabasid ei ole.

    VastaKustuta
  8. No selle pildi järgi pole tal ju paremat jalgagi, sest asendi järgi otsustades peaks see hobuse kõhu alt paistma. Käsi on üles tõstetud aga sellepärast, et Vanajumala või Vanaisa või Uku või kes ta seal oli, hääl käskis, et tõsta käsi üles ja löö sellega vastu kaljut, mida Kalevipoeg siis ka tegi. Kuid käsi jäi kalju sisse kinni ja sinna Põrgu väravasse vaene mees maailma otsani kinni jäigi valvama. Eepos lõpebki sellega, et küll siis Kalev pääseb vabaks, tuleb ilma uueks looma, eesti rahval' õnne tooma. Ainult maitia, mis sellest tema hobusest saab, kui see all är' kooleb, kas antakse talle siis uus või sai hobuke ka surematuks?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hobune võiks ka ikka surematuks saada! Kui juba, siis juba!!!

      Kustuta
  9. Tšau on eestlastel üldse hea mitmekesine väljend,sellega sobib nii teretada kui hüvasti jätta :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No just! Sellepärast ma ei saagi üle, et Kanadas seda kummalgi juhul kasutada ei saa :)

      Kustuta
  10. Anonüümne15/1/15 12:28

    No vähemalt on váliseestlastel alati riistad puhtad kui Eesti majas käivad..ma ei või lihtsalt, mul keerlevad peas juba triljon kahemõttelist nalja:)))

    VastaKustuta
  11. Sa pole ainus ;P
    Kle Anu, kuidas nonde kohalike mitut põlve eestlastega on, kas nendel on sarkasmisoolikas veel alles või on koos pimesoolega kõige kaduviku teed rännanud? Elik nagu "Kolmes apelsinis" öeldi: Vigurivänt vempu ei viska... :P

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nooremad on eelkõige pesueht kanadalased, sellised hästi viisakad ja hästi sõbralikud ka. Vanemad paistavad rohkem eestlaslikud olevat, aga nendega ma pole väga tihedalt kokku puutunud. Ma ei käi neil üritustel, kus nad laulavad, tantsivad ja Eesti asja ajavad, ma pole veel sellesse faasi jõudnud :)

      Kustuta
  12. Ms, jälle hea semantiline nali Matt'ile pureda - kui too küünib, irw.

    VastaKustuta
  13. Anonüümne15/1/15 22:49

    Ma elan Hollandis, ja paljud on siin juba peale paari nädalat selles staadiumis, Eesti asi läheb hukka kui kaerajaani ei tantsi ja koorilaulu ei laula:-)

    VastaKustuta