Shameless'i hooajad on mul nüüdseks kõik vaadatud, nii et kultuuritut meelelahutust kah enam pole. Seepeale soovitas Matt dokumentaal-seriaali Vancouveri keskhaigla traumaosakonnast ja ütles, et sealt näen, millega tema päevast päeva tegeleb.
Kusjuures väga kihvt seriaal on! Alustame üldse sellest, et ma ei ole kunagi aru saanud, mismoodi on võimalik end nii jäägitult millelegi pühendada, et suudaks arstiteaduskonna läbida?! Matt ütleb, et on päris pingeline jah, aga vaata kui huvitav! Tal oli muidugi juba enne sisseastumist kaks kõrgharidust ja neist ühe hinnetelehte juhtusin hiljuti nägema - kesse teeb kõik ained A+ peale? Paar üksikut tavalist A'd oli ka... Ei ole normaalne! Helistasin kohe emale ja käskisin enda tunnistused ära peita. Olin siiani arvanud, et mul olid päris head hinded ülikoolis…
Haiglaseriaalist kasvaski novembriks plaan - vaatasin, kuidas hulgitraumadega patsientidele kottide kaupa verd kulus ja kohe tuli tahtmine doonoriks hakata! Natuke kõhe muidugi ka, ei saa väita, et mulle nõelad hirmsasti meeldiks ja võibolla on pärast paha olla või midagi. Uurisin doktor-peikalt, et kui jämedad need nõelad seal on? Minu meelest on juba see, millega veeniverd võetakse, päris brutaalne! Selgus, et doonoritele on veel jämedamad! Et heategemine ka nii keeruline peab olema! Matt lohutas, et see-eest saab pärast tasuta küpsiseid ja seal töötab üks tore vanatädi, kes alati ilusasti kiidab kui tubli sa oled, et doonoriks tulid. Ja kuna mul novembriks paremat plaani nagunii polnud, siis lähmegi verd andma. Huu.
Detsembri plaan näeb ette sõidueksami sooritamist. Sõitnud pole ma viimasel ajal jälle üldse! Peab end käsile võtma ja veits harjutama. Eksamile on praegu ooteajad kaks kuud, üldse ei viitsiks veebruaris uuesti minna.
Muide, ma söön siin praegu blogimise kõrvale porgandeid. Head magusad on, aga ühest asjast ei saa ma aru - kuidas on võimalik, et kooritud ökoporgand säilib kilekotis kolm nädalat värskena? Eestis pidi beebiporgandeid ostes ikka tähelepanelikult kuupäeva jälgima, sest need riknesid kiiresti ja vahel olid juba enne kuupäeva kukkumist ligased ja hapud. See tundus ausalt öeldes natuke rohkem öko.
Ahjaa, siin müüdavatel puuviljadel ei ole seemneid! Näiteks viinamarjadel ja arbuusil. Vanasti tehti nalja, et peaks arbuusi prussakatega ristama, siis jookseks seemned ise laiali, aga näe, keegi on vist pädevama lahendusega lagedale tulnud...
Muuseas, leivaküpsetamise osas otsustasin alla anda. Tõin poest juuretisega tehtud rukkileiva, mis maitseb täitsa hästi, nii et homme hommikul saan lõpuks sprotid lahti teha.
Ja kui ma siin juba täiesti lambist ühest teemast teise hüppan, jagan natuke keeleõppimise lugusid ka. Matt ei saa absoluutselt aru, miks me Kairiga iga kõne alguses "no tsau" ütleme. Miks see "no" seal ees peab olema? Ma ei oska seletada! Minu meelest on "tsau" ja "no tsau" kaks erinevat asja! Aga kohalikest kommetest on mulle "tere, kuidas läheb" külge jäänud. Et ei ole lihtsalt "tere". Mäletan, et siia kolides tundus absurdne iga kord küsida, et kuidas läheb, aga nüüd tundub pigem imelik niisama "tere" öelda. Eesti keeles ka.
No tsau siis! Järgmise korrani.
Kooritud toores porgand ei seisa tundidigi värskena, millegi keemia sees neid töödeldakse.
VastaKustutaGoogle`st leiab infot. Eestis myydavaid nii ohtralt ei kemiseerita järelikult, aga natuke ikka.
Parem need loomulikus suuruses porknad näksimiseks.
Novot, mul ka selline tunne. Aga pole üldse aus, et pakendile märgitakse ainsaks koostisaineks ökoporgand. Siililegi selge, et ökoporgand peaks kolme nädalaga habeme ette võtma niiskes kilekotis!
KustutaMis tähendab, et otsustasid alla anda leivaküpsetamise osas??
VastaKustutaMa tänu Sinu blogile võtsin pähe, et hakkan ka leiba küpsetama. Nädalavahetusel tõin ema käest juuretist ja olen juba jumala hoos.. a kuidas ma nii küpsetan, kui Sina alla annad? :((((
Kui vähegi sööjaid on, on leivaküpsetamine igati tänuväärne ettevõtmine! Värske leiva lõhn on nii hea! Eriti kui köömneid sisse panna.
KustutaMina pole enam ammy tsau öelnud ( vähemalt mitte enam peale 20 eluaastat)..need tsau/pakaa jne jäid ikka sügavasse noorusesse, vähemast minu tuttavate hulgas.
VastaKustutaKusjuures mina kasutan "tsau"-d ainult paari konkreetse sõbrannaga, muidu ütlen ikka inimese kombel "tere". Aga püüan end võõrutada nüüd :)
KustutaDoonoriks k2imine on siin p2ris huvitav kogemus (ma olen k2inu 4 korda, kuna siin saab iga 1,5kuu tagant anda vs Eesti 3 kuud) - soovitan soojalt!
VastaKustutaKui Calgarysse satud v6in oma juuretist jagada! Ja nyyd myyakse Eestis kuivaine kujul ka juuretist, mida saad lasta endale saata - ei ole proovinud ise, nii et ei oska oelda, kui hea see on...
Täisverd saab ka Kanadas ainult iga 56 päeva tagant annetada, punased vererakud lihtsalt ei taastu täies ulatuses kiiremini. Ma just guugeldasin Calgary kohta ja netileht väidab sama. Võib-olla nad võtavad ainult plasmat või muid osasid kui lubavad sul tihemini käia? Neid võib isegi iga paari nädala tagant anda.
KustutaJuuretisega on nii, et kuna ma tervet leiba nagunii ei jõua üksi ära süüa ja samas küpsetama peab seda vähemalt iga kahe nädala tagant või tihemini, siis on see kokkuvõttes natuke nagu kohustus. Kui mul kunagi veidi suurem pere peaks olema, siis alustan ilmselt uuesti, aga praegu on vist lihtsam poest osta kui isu tuleb.
Mul on ju see värk ka, et ma söön kodus ainult hommikust ja kui leib on olemas, siis on justkui kohustus igaks hommikuks ainult leiba tarbida, sest muidu ei saa see üldse otsa :) Aga tegelikult meeldib mulle puder isegi rohkem.
Kus kohas müüakse juuretist kuivaine kujul? Ostaks hea meelega:)
VastaKustutaKle Konsumis oli mingi tumepruun väiksem purk, aga ma pole veel sinna sisse vaadanud ja ei tea, kas see on pulber või vedel
VastaKustutaMa pole kindel, kas sa mõtled sedasama purki, aga linnaseekstrakti müüakse Eestis pisikese purgiga. Selle abil saab taigna tumedamaks. Kuival kujul juuretist pole ma näinud, aga mine tea, võib-olla ongi olemas?!
KustutaJeerum, ma ei tea, kuskohta ma selle purgi panin, muidu läheks ja vaataks järele (:O
VastaKustutaÖkopoodides on. Kliendid väidavad, et töötab. T
VastaKustutaSee aeg, mille tagant verd anda, vist muutus tõesti...Kuigi 56 päeva endiselt lühem aeg kui Eestis.
VastaKustutaSee kuiv leivajuuretis mingi uus "leiutis" - ise enne Eestis ära tulekut ka ei näinud, aga sõber saatis kingiks paar kuud tagasi. Peal kiri "Eesti jõud" ja kõrgemas kilukarbis.
Mina ütlen tsau sõpradele-tuttavatele, tere viisakamatel üritustel, tööl, poes jne ning no tsau või no tere käib sellisesse kohtumisse, kus ma inimest pole pikka aega näinud või nii. Ja ega eestlased on ka hakanud päris palju lihtsalt suusoojaks küsima, et kuidas läheb - paljud ei ootagi enam, et sa ka päriselt neile oma viimase aja eluloost rääkima hakkaks. Võib-olla on tegu välismaiste firmade suhtlusstiili sissetungiga, sest vähemalt meie (50% välismaine) firmas on see "kuidas sul läheb" paljas sõnakõlks.
VastaKustutaÜhest küljest on see hea, aga teisest küljest meeldib mulle, et inimesed ei pillu sõnu niisama, nende sõnadel mingi olulisem tähendus kui lihtsalt pealiskaudne tervitusfunktsioon. Või noh, parafraseerides Petronesid - kui ütlesid pereliikmele, et me peaksime jälle kokku saama, siis ma ootangi, et me lepime jälle kohtumise kokku mitte ei kohtu 5a pärast uuesti, kus kostub jälle seesama "me peaksime uuesti kohtuma".
Pean kohe mainima, et mul on hirmus hea meel kui inimesed leiavad aega sõna sekke öelda! Kommentaaride lugemine on blogimise juures kõige magusam osa.
KustutaSee "kuidas läheb" toimib, jah, täiesti iseseisva "tere"-na, millele ei pea "tere" ette ütlemagi ja vastust pole kah vaja. Aga vahel annab "kuidas läheb" osale täiesti arvestatava small talk-i otsa kleepida ja rääkidagi, kuidas läheb. Minu jaoks on siiai harjumatu see, et nii "aitäh" kui "võta heaks" kui "head aega" kontekstis öeldakse "take care". Eesti keeles ei ole absoluutselt loogiline täiesti võõrale inimesele nii muuseas öelda, et "hoolitse enda eest". "Aitäh"-na toimib ka "cheers", mis ei ole sugugi loogilisem.
Matt andis veel ühe lisaseletuse, miks "no tsau" nii kohutavalt kõlab - chow teine tähendus olevat söök või õhtusöök, nii et "no chow" tähendab, et süüa ei saa. Ja noh, see ei minevat kohe mitte, süüa peab ikka saama!
Tšau tuleb ju itaaliakeelsest sõnast ciao, kuid ma ei võta taipu, mispidi just see sõna on Eestis nii kanda kinnitanud. Et venekeelne pakaa, see on isegi arusaadavam, ja mõned soomekeelset väljendid - ikkagi naabrid ju.
VastaKustutaMina näiteks ütlen - take care'i tähenduses - ole (siis) mõnus. Vennapoeg ütleb - ole põnev :) Sõpradele võib öelda hüvastijätuks: joonistame ja kirjutame - no kes mäletab vanu lastesaateid nagu Kõige suurem sõber jt, see teab.
Mina kommenteerin leiva osas: minul on juuretis ka 3 kuud puutumatult külmkapis seisnud ja täiesti elus püsib. Väga hea leib tuli peale seda. Lasin lihtsalt mõni tund kauem esimest hapnemist teha. Ning kuna isegi meie 5-liikmeline pere ei suuda palju leiba korraga süüa (oleme samuti pudruinimesed), siis teen nii, et viilutan leiva ilusti ära ja pakin sügavkülmakottidesse. Sealt on siis hea võtta, kui nt leib kodus otsas on, või lihtsalt tuleb koduleiva isu. Mina tavaliselt teen nii, et panen külmutatud viilud otse rösterisse. Kaks ringi ning on nagu värsked! Võib muidugi ka enne ära sulatada, aga röster on väga soovitatav osa :)
VastaKustuta