Võta üks ja viska teist

Mul on selline tunne nagu oleks pime kana tera leidnud - kolleeg tegi ükspäev makaronisalatit, pani keedetud muna, toorest riivitud porgandit, natuke värsket kurki ning kallas kogu kupatuse salatikastmega üle. Lihtne ja väga maitsev. Mina näiteks pole kunagi selle peale tulnud, et toorest porgandit kasutada ja hapukoore-majoneesi-soola asemel valmis kastet kasutada. Ilmselt kõlan praegu nagu viimne blondiin, aga mis sa teed, tarkus tulebki ju tasahaaval.

Teine asi, mida varem pole teinud, on kartulipuder koorimata kartulitest. Jällegi - keegi tööl tegi ja no nii geniaalne! Hulk tuima tööd jääb ära ja maitse endiselt hea. Selle peale, et kartulipudru sisse muna panna, pole ma samuti varem tulnud! Mul on täiega uued lemmikud! 

Ahjaa, mul on muideks kaks uut töötajat! Khm, oli kaks uut töötajat. 

Esimese töötaja esimene tööpäev - üks klientidest pidi pool päeva ära olema, seega jäi teise lapse kohta tervelt kaks töötajat. Jagasin ülesanded nii, et uus töötaja viib ta hommikul mõneks tunniks välja ja tuleb lõunaks tagasi, seejärel sisustab teine töötaja poisi aega ning uuel on kolm rahulikku tundi, et end kõikide paberitega kurssi viia, sest ilma neid lugemata ei tea, kellega klientide näol tegemist on ja mis reeglid majas kehtivad.

Jätsin väga selge ja konkreetse kirja, et kasuta neid tunde selleks-ja-selleks. Mis hiljem selgus - hommik läks nagu plaanitud, keskpäevaks oli kliendiga majas tagasi… ja siis teatas teisele töötajale, et ma lähen nüüd natukeseks koju, mul olid juba ammust ajast perega mingid plaanid tehtud; tulen kella kolmeks tagasi (tegelikult jõudis neli läbi).

Minule ei maininud ta neist plaanidest ei enne ega pärast. Küll aga saatis muidu igal sammul sõnumeid, et teeme nüüd seda, teeme nüüd toda, laps on väga rõõmus jne. Tal on mingi tõsine raskus arusaamisel, et kui ma nädalast viis päeva autistidega veedan, siis mind jumala eest ei huvita üldse, mida nad pühapäeva hommikul kell 10.30 teevad, see on nagunii hiljem raportis kirjas.

Viimaste aegade valguses on mu tolerants lolluste osas erakordselt madalaks kahanenud. Esmaspäeva hommikul helistasin personalijuhile, et kuule, see olukord on absurdne! Kesse läheb esimesel tööpäeval neljaks tunniks salaja koju? Mina isiklikult ei hakkaks pikka juttu tegemagi. Pole töötamisest huvitatud? Nägemist! Järgmine!

Personalijuht oli samuti väga üllatunud, aga soovituskirjad olevat tugevad olnud ja tädi ise muidu selline hakkaja… no vaatame, äkki saab veel asja (ma natuke kahtlen, aga hea küll). 

Natukese aja pärast sain kõne töötajalt, et nii sorry ja puha, mis nüüd saab? Ütlesin, et selliste asjade kordumine tema tööalase tuleviku osas väga jätkusuutlik ei ole, aga kuna esimene eksimus, siis ta peab lihtsalt oma tööaegade lehel väikse paranduse tegema, sest nelja eemaloldud tunni eest me kahjuks ei maksa. Ja saate aru - sellest tuli hull vaidlus! Tema ei saa aru, et miks mitte?!

Esmaspäeval oli siis teine uus töötaja kohal. Rääkis kui suured kogemused tal on ja kui raskete klientidega töötanud. Minu omadega ei saanud ta üldse hakkama, isegi ei püüdnud. Iga asja kohta oli umbes selline küsimus, et kuidas saaks asju teha nii, et midagi tegelt tegema ei peaks? Jällegi - pole väga muljetavaldav esimese päeva kohta. Õhtul uuris, et kuule, kas saaks nii, et ma töötaks kõik kolm päeva ainult selle lihtsama kliendiga? 

Teisipäeval helistas, et tema ikka ei tunne ennast mugavalt, nii et pani võtmed postkasti ja läks ära. Aitäh kõige eest ja… tsau! Keset tööpäeva! Lihtsalt astus minema!

Ahah siis. Helistasin personalijuhile, et kuule, see uus tüdruk läks ära. 

- Kuhu ta läks? 

- No… ära. Jättis võtmed postkasti ja läks ära.

- Kuule, niimoodi ei saa keset tööpäeva lihtsalt ära minna!

Seda minagi, et ei saa. Aga mul on võtmed ja töötajat pole, nii et paistab siiski saavat. Seekord oli personalijuht õnneks minuga nõus, et ta ei peaks tagasi tulema. Üllatus saabus hoopis järgmisel päeval kui töötaja, kel paluti töölepingu lõpetamist vormistama tulla, ei mõistnud, et miks? Tema arvas, et tuleb ja läheb, millal soovib ja kui keeruline klient piisavalt mugavaks ei osutu, siis leitakse järgmine, kellega eriti midagi tegema ei pea. 

Mis pagana kohaga need inimesed mõtlevad, mina küll aru ei saa!