15 jaanuar, 2017

Töövestlustest

Ma olen kaks nädalat järjest uusi töötajaid intervjueerinud ja väga huvitav on olnud. Mõne puhul tean juba pärast paari esimest lauset, et võtame ta kindlasti tööle, samas kui teise puhul tahaks juba "tere"-le jätkuks öelda, et aitäh, et tulid, võid nüüd koju tagasi minna. Esmamulje on ülimalt oluline!

Mõni mõjub hästi rahuliku ja kindlana, teine on energiline ja kolmas tahab "lihtsalt mingit tööd, sest on juba pikalt otsinud ja raha hakkab otsa saama". Need on meie viimaste nädalate kolm põhitüüpi.

Rahulikud omavad tavaliselt vastavat töökogemust, on tutvunud ettevõtte kodulehega ja on tööaegade suhtes paindlikud. Enamik rahulikke sai tööle võetud. Meil oligi seekord suuremat portsu vaja, sest ribarada pidi on uusi kliente lisandunud ja lähiajal avame kaks uut maja.

Energilised tüübid jagunevad kaheks. Esiteks need, kes on lihtsalt entusiastlikud. Neil on huvi ja energiat, neile meeldib sporti teha ja matkamas käia. Rõõmsameelsed inimesed, ideaalsed noorteprogrammi töötajad. Ülejäänud on hüperaktiivsed - esiteks ei suuda nad rääkimist lõpetada. Üks naine oli konkreetselt selline, et kartsin, et mu pea lendab tükkideks! Lisaks mainivad nad alati midagi taolist, et "ma käin iga päev trennis ja lisaks veel matkamas, aga ikka jääb väheks ja ma ei suuda kuidagi olla ja ma pean kogu aeg midagi tegema." See ei ole hea omadus kui tahad inimestega töötada! Üliaktivistid kipuvad mööda tuba ringi siplema ja igasugu ebaolulisi asju sahmima, selle asemel, et märgata, mida klient vajab. Meil mõned sellised juba on.

Osad mainisid, et neil on kodus väikesed lapsed. Kui küsisime, kas neil on keegi, kellega lapsi töö ajaks jätta, ütles mõni kohe, et pole üldse probleemi, vanemad elavad kõrvaltänavas, mehel on paindlik graafik ja lapsehoidja kah olemas. Mõni ütles, et ma ise ka veel ei tea, nad on siiani kodus olnud, ma pole veel lasteaia võimalust isegi uurinud. Kuidas me võtame sellise inimese tööle, kes isegi ligilähedaselt ei tea, millal alustada saaks? Ära siis üldse lapsi maini või mõtle mingi ilus vale välja...

Inimeste CV-d on väga huvitavad. Mõnel on näiteks kraad sotsiaaltöös, aga erialast töökogemust null. Viimased kümme aastat ainult pood, baar, restoran, tankla jne. Ja siis astub uksest sisse ning kukub rääkima, et erivajadustega inimestega töötamine on mu suur kirg! Ainus ligilähedane kogemus ulatub üle kümne aasta tagusesse keskkooli aega, mil mingi aine raames sai kodutute varjupaigas võileibu jagatud. No halloo! Ja samas on mõni suht nooreke, natuke on haridust, natuke on kogemust, aga hästi tore inimene! Sellistele annan hea meelega võimaluse, sest kusagilt peab ju alustama.

Muideks, hea oleks kaaluda, millest rääkida ja millest mitte. Üks tõi tugeva küljena välja, et ta on ülihea vaidleja. Vaidleb kõik inimesed "pikali maha ja enne ei jäta kui on võitnud". Et ta mees ütlevat ka, et "sinuga ei julge küll keegi vaielda". Nii uhke oli enda üle!


Kui olime otsustanud, keda võtta, keda jätta, tuli veel üllatusi. Ühega läks nii, et saatsin talle graafiku, vastust ei tulnud. Päev hiljem saatsin sõnumi, et kas said kirja kätte? Jaa sai, arutab naisega läbi, et uurida, millal naine tööl on ja annab sama päeva õhtuks teada. Neli päeva vaikust. Ja siis saadab mulle pühapäeva õhtul kell pool üheksa sõnumi, et homme on mul täpselt keset pakutud tööaega arstiaeg (praegu avastasid või?), aga võin selle ümber muuta kui sa tahad (kui mina tahan?). Teisipäeval ja kolmapäeval olen kella kolmeni kinni. Ehk kõigil kolmel proovipäeval saaks tulla viimaseks kaheks tunniks. Andes sellest viimasel hetkel teada. Thanks, but no thanks.

Kirjutasin vastu, et paistab, et oled sel nädalal kinni, aga kas samad vahetused sobiksid järgmisel nädalal? Jälle ei mingit vastust. Viis päeva hiljem saatis kirja, et "saadan sulle oma naise graafiku". Ja kõik! WTF?! Omanik, kes on maailma kõige toredam inimene, ütles, et äkki sa siis kontakteerud temaga uuesti ja püüad välja selgitada, millistel päevadel ta käia saaks. Mina, kes ma nii tore ei ole, ütlesin, et tal tuleb teine amet leida. Mul on praegu rida uusi imelisi inimesi, kelle vahel saadaolevad tunnid ära jagada, mis siin tühja võimelda. Kui endal motvatsiooni pole, siis mina ei surgi.

Hahh ja siis muidugi see klassikaline probleem, et mõnel on natuke veider meiliaadress. Näiteks nunnusipsik@…. või midagi. Ise on keskealine väärikas daam. No anna asu.

7 kommentaari:

  1. Nunnusipsik, puhhahhaa! No mis mina ka räägin, Cax (hääldub käks) oli mul üks Einsteinist kass, kes vaatas Salatoimikuid ja luges alt teksti. Elas kiirelt ja suri noorelt. Murka oli tema hüüdnimi. Nii ongi - Cax Murka XD
    A mul on muidugi nimeline aadress ametlikuks asjaajamiseks ka :)

    VastaKustuta
  2. Nende töölesoovijate kohta lugedes tekib tõsine küsimus, et kellel täpselt seda töökohta vaja on. Äkki ikka neil...?
    Olen olnud tööl asutuses, kus inimesed pidid ankeeti panema oma kontaktandmed ning minu jaoks oli väga üllatav kui paljud inimesed kasutavadki ka ametlikuks asjaajamiseks meiliaadresse stiilis: hotbaby@..., sexylover@..., katumiisu@... Karm.

    VastaKustuta
  3. Ahh, et sina oledki see seksistlik tööandja esindaja, kes praagib lastega naised kandideerimisprotsessit välja, sest äkki lapsed jäävad haigeks. Häbi-häbi.

    PS. Ma väga kuri ei ole. Palun võtta kübeke huumoriga, aga kübeke tõsiselt kah mu kommentaari.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Anonüümne16/1/17 16:01

      Postituses pole ju absoluutselt öeldud, et ta lastega emad välja praagib! Just väga viisakas, et kui ema on ise paindlik ja loob endale turvavõrgu (mis peaks olema igale emale tehtav), siis on ta ka tööle oodatud :)

      Kustuta
  4. Ei praagi lastega emasid välja. Võtsin päris mitu sellist tööle, kel on rohkem kui üks lasteaiaealine või lausa beebi kodus.

    See, kes ütles, et ei ole lastehoiuvõimalusi isegi veel uurinud, oli ka muus osas täielik katastroof. Arukad ja tasakaalukad inimesed kippusid igas asjas arukad ja tasakaalukad olema ning ebastabiilsed igas asjas nats ebastabiilsed. Meil oli vaja, et uued inimesed saaks kohe uuest nädalast alustada. Esialgu küll väiksema koormusega, aga ikkagi. See ema ütles, et tal pole aimugi, millal ta ükskord alustada saab, sest peab lastele hoiu leidma. Noorem laps oli päris beebi veel.

    Kui tema ise poleks oma lastest rääkinud, poleks me nende kohta midagi küsinud. Aga tööle poleks ma teda sellegipoolest mitte mingil juhul võtnud.

    Sellel tööl on isiklike laste olemasolu muideks pigem plussiks kui miinuseks ja seda olenemata nende vanusest. Kes neid lapsi hoida saab kui nad haigeks jäävad, ei küsi me kunagi. See on täiesti okei, et vahel jäävad inimesed ise või nende lapsed haigeks ja mõnikord on niisama paari vaba päeva vaja. Asendaja leidmine pole sugugi keeruline, meil on päris palju töötajaid.

    VastaKustuta
  5. Anonüümne17/1/17 15:57

    Selle järgmisest nädalast "kohe" tööleasumisest..kas Kanadas pole vähemalt nii,et eelmises töökohas pead vähemalt oma nii mitu nädalat ette teatama, oleks nagu viisakas? Või kuidas teil on? Et päevapealt jalutad minema? Või polnud kellegil enne töökohta? Lihtsalt huvitab.

    VastaKustuta
  6. Enamik ei käinud praegu üldse tööl, olid lastega kodus või just siia kolinud, osadel oli mingi poole kohaga töö, mille kõrvale sai uusi vahetusi mahutada jne. Muidu peab, jah, ikka kuu aega ette ütlema. Meil avatakse kuu aja pärast uus aja, nii et need, kes kohe ei saanud, jäid maja jaoks ootele. Enamik said kohe.

    VastaKustuta