Isegi mingit teistmoodi tunnet pole. Lisaks sain teada, et täitsa vabalt võib lapsed mõneks päevaks isaga jätta - koju jõudes olid kõik rõõmsad ja maja koristatud. Matt sai kohe plusspunktid kirja.
Reis oli hästi tore. Esimesel päeval käisime kohe maniküüris-pediküüris. Mõlemad olime juba enne kella kolme öösel üles ärganud, et lennukile jõuda - mõtlesime, et vähemalt ei näe siis väga räbalad välja kui küüned ilusad. Toimis!
Laste pärast pabistasin enne äraminekut omajagu, aga reisil ei tulnud nad suurt meeldegi. No ma olin muidugi ainult viis päeva ära ja pilte saadeti kodust (lisaks naabrinaiselt ja hoidjalt) täitsa piisavalt, seega teadsin, et neil on kõik hästi. Aga ma oleks arvanud, et olen suurem kanaema ja ei suuda üldse mõtteid kodu küljest lahti rebida.
Enne minu reisi käis Matt'i õde Euroopast oma kolme lapsega külas (isa juubelil). Ütles, et viiekuusega, kahe-aastasega ja nelja-aastasega reisimist ei soovitaks isegi kahekesi, rääkimata siis üksinda. Aga noh, see pole ausalt öeldes suurem üllatus, eksole. Olulisem oli see, et ta mees jäi nendeks kaheks nädalaks täitsa üksi koju (sest töö, koer, kanad). Õde naeris, et vähemalt on mehel paradiis! Maga, kaua tahad; tee mida tahad; vaikus ja rahu. Ta ei kurtvat!
Reisil rääkisin sõbrannale, et kujutad ette? Ta ütles, et ega ei kujuta küll. Mõlemad leidsime, et lõpuks hakkas muidugi pere järele igatsema, aga alguses oleks mõnus - sorteeriks kõik riided ja mänguasjad, koristaks terve maja niimoodi ära, et iga nurk läigiks... ja siis naersime, et vaevalt meeste esimene mõte üksi koju jäädes oleks, et omg, hakkaks koristama!!!
Mida teie teeks? Küsimus kehtib vist ainult alla-kooliealiste laste vanematele, kes teavad, et ööd ei ole magamiseks, kodu ei saa kunagi korda ja isiklikust ajast võib ainult unistada.
Reisil arutasime, et see 16-17 kraadi sooja ei ole üldse nii soe, kui me arvasime. Viimasel päeval oli +19 ja siis hakkas juba looma. Aga Vancouveris maandudes sadas paduvihma ning oli nii hall ja õudne kui üldse olla andis, nii et hakkasin kohe tagasi igatsema.
Kodus ei lastud üldse rahulikult kliimasse sulanduda, kohe tuli mingi mega-külmalaine koos rohke lumega. Ei lumi ega miinuskraadid pole siin tavalised. Homme tuleb järgmine lumehunnik. Eestlasest sõbranna helistas ja kurtis, et kui see lumeneedus läbi ei saa, kolib ta Eestisse tagasi. Viimased aastad on lumi nagu kellavärk täpselt jõuluks saabunud, selles mõttes ei saa jällegi kurta.
Järgmisel nädalal naaseme oma tavapärase +8 ja vihma juurde - ei jõua ära oodata! Aga siis ei saa muidugi enam nii ilusaid pilte. Näe, kunagi pole rahul :)
Häid pühi!
Loeks raamatuid, käiks vannis (raamatuga! 😆), Naudiks kohvi kuumalt lõpuni, vaataks telekast midagi (ei mäletagi millal see viimati juhtus), läheks jalutama (ja ei peaks pidevalt kedagi kullipilgul jälgima). Lõpuks koristaks äkki kah!
VastaKustutaEga see Eestisse kolimine ei pruugi ka parim lahendus olla, sel aastal püsis meil esimene lumi (põlvini lumi!) maas mingi kuus nädalat. Alles nüüd vahetult enne jõule tuli sula.
VastaKustutaPalju õnne sünnipäevaks! ❤️
VastaKustutaPalju palju palju õnne!!
VastaKustutaKõigepealt vist ikka lebotaks ja siis hakkaks koristama ja korrastama. Hea muusika või põneva podcasti saatel. Ja kohvikus käiks, sööks head sööki, kinno läheks või vaataks kodus mõnd filmi teleka ees. Värviks mõne seina või mööblitüki üle. Nii palju projekte ja ideid, mis ootavad laste suuremaks saamist.
VastaKustutaMa olen elus õppinud, et üks as on see, mida mõtled või arvad, et (erinevates olukordades) teeks, aga teine asi, kui see ühel hetkel käes. Ups, see võib sootuks erineda plaanitust.
VastaKustutaEhk siis selgub. Koha peal.
40 on väga ilus ja mõnus vanus, anna aga tuld!
Aitäh õnnesoovide eest!
VastaKustutaJa üksi kodus olemise toimetused oleks mul vist üsna samad mis teil kamba peale kokku. Esialgu passiks lihtsalt niisama, vaataks filme, sööks midagi head. Siis vahepeal koristaks, et oleks endal mõnusam olla, käiks kohvikus. Kinno vist isegi ei viitsiks, kodus mõnusam. Ja raamatuid loeks segamatult. Blogiks. Ma ei tea, millest ma siis blogiks muidugi.
Parimad soovid uueks (elu)aastaks, kulla Anu, ja ka igaks järgnevaks!
VastaKustutaMisasja, "40 pole väga halb"? See on ju supervanus, naudi täiega!
Aga seda tunnet, et kodulennujaamas maandudes tahaks otsekohe soojemasse kliimasse tagasi, vot seda tean ma suurepäraselt, just hiljuti elasin ise kah sama läbi. :)
Ma ei ole end juba viimased 15 aastat kuidagi teistmoodi tundnud, ei teagi, kas on igasugune areng seisma jäänud või milles asi :D Aga vanemaks saada on mulle siiamaani pigem meeldinud, siiani pole sellega midagi ebameeldivat kaasnenud õnneks.
KustutaArmas Anu!
VastaKustutaÕnne on üsna nähtamatu tegelane ja äratuntav paljudel juhtudel tagantjärgi. Soovin, et Sul jätkuks tarkust õnne ära tunda ja nautida õnne pakutavaid hetki!
Meenutades nö koduseid hetki ilma lasteta, siis kuulus päeva tegevustesse alati vannis käik, ilma segavate satelliitide, raamatute lugemine...koristamine jäi kõige viimaseks tegevuseks, st enne kui pere koju saabus.
Aitäh :)
KustutaHilinenud õnnesoovid sünnipäevaks ja Head Uut Aastat!
VastaKustuta