01 aprill, 2013

Kolimine

Uue rahaga harjumine võtab alati veidi aega. Kanada hinnanumbrid on Eestile õnneks sarnased - kurss on 1,3 dollarit ühe euro eest - vähemalt säilib mingi ettekujutus, kui palju miski maksab, ilma et iga kord kalkulaatori välja peaks otsima.

Siinne paberraha mulle meeldib, ilus värviline: 


Müntidega läheb kohe keerulisemaks. Ühedollariline on kuldne, see aitab ühesel ja kahesel vahet teha, aga väiksemad on minu jaoks nagu puder ja kapsad. Kui pildi pealt tundub, et nad on erinevas suuruses, siis ühte hunnikusse panduna näevad täpselt ühesugused välja. Igaühele vääring küll peale kirjutatud, aga hästi väikeses kirjas, et õige mündi leidmist võimalikult raskeks teha. Minu arvates võiks nad siis vähemalt suuruse järgi reastatud olla, aga ei - 50, 25 ja 5 senti on peaaegu ühesuurused, 10 aga teistest väiksem.


Ja lisaks kõigele muule on neile nimed pandud! 2 dollarit on "toonie", ühene "loonie", 25-sendine "quarter", kümnene "dime", viiene "nickel" ja ühene "penny". Kui ma poes oma mündikogust vajalikku summat pean otsima, läheb ikka hea jupp aega.

Eile kolisime lõpuks oma uude korterisse. Eesti kodu andsime juba detsembri keskel ära ja oleme sellest ajast kohvrite otsas elanud. Jah, reisida on tore, aga pärast rännakuid on täitsa mõnus end iga päev samas kohas kerra tõmmata ja asjad kappi laiali laotada.

Korteriga vedas, kõik vajalik on olemas. Isegi padjad, tekid ja voodipesu! Ometigi ei lähe kolimisel kunagi nii, et mitte midagi vaja poleks. Nii tegimegi nimekirja ja läksime poodi riidepuid, käterätikuid, wc-paberit, pesupulbrit, seepi ja hambaharjatopsi otsima.

Õnneks on Vancouveris IKEA, mis pakub teatavasti kõike, mida hing ihata oskab. Kuna me kesklinnast väljas pole õieti käinudki, oli üsna värskendav istuda metroosse ja sõita hoopis uude linnaossa. Kaardi pealt tundus pood metroojaamale päris lähedal olevat, selline paras jalutamise ots (seda enam, et eile oli 18 kraadi sooja ja lõpuks sai saapad suvekingade vastu vahetada), aga kohapeal selgus, et olime mõõtkavaga jälle puusse pannud, seega istusime bussi peale ja töristasime oma 10-15 minutit, et kohale jõuda.

Ajutisse koju on väga keeruline asju valida, tahaks ju ikka kõige mõnusamaid ja mugavamaid, aga mõistuse hääl ütleb, et kuna me tõenäoliselt need ühel hetkel kõik maha jätame, ei ole mõtet palju kulutada. Nii leppisime näiteks plastmassist riidepuudega ja põrandalambi valisime hinna, mitte meeldivuse järgi.

IKEA on selles mõttes ka tore, et seal pakutav kartulipuder ja lihapallid maitsevad igas maailmaotsas ühtmoodi koduselt. Pohlamoos oli selle kõrvale veel eriline maius.


Toidu osas ei ole me veel midagi igatseda osanud, kõik harjumuspärane paistab olemas olevat ja kohalikust vene poest saab isegi kohukesi ja eesti leiba. Pealegi olen ma nagunii rohkem saiasõber.

Muidugi on müügil hoopis teised kaubamärgid ja valiku tegemine pole lihtne. Piima valimine oli nii raske, et lõpuks rändas korvi hoopis jogurt (tundus kindlam). Esiteks müüakse piima väga suurtes pakendites, teiseks säilib see mitmeid nädalaid. Ei tundu väga öko olevat. Ja valik on nii suur, et pean vist ükspäev arvuti poodi kaasa võtma, et piimariiuli kõrval guugeldada, mida pakutav kraam endast kujutab, et orienteeruda erinevate rasvasisalduse protsentide ja mingite nimetuste vahel, mis mulle midagi ei ütle. Ma ei imestaks, kui osa siinmüüdavast piimast tehislikult toodetakse ja ei pärinegi lehmalt endalt. 

Pealegi räägib Bruno iga kord, et taimne ja loomne kraam kokku ei sobi ja putru ei tohigi piimaga teha. Paistab, et muutume siin olude sunnil ökoks ja hakkame tema eeskujul helbeid veega keetma ja puuviljadega sööma, sest toormoosi meil ju kah ei ole.

Mis veel Eestist erineb - korteris elavatel inimestel pole pesumasinat. Sest milleks? Võtab ruumi ja müriseb. Pesuruum on teiste elanikega ühine, osades kohtades tasuta, teistes mündi eest.

Meie majas on igal korrusel ruum, mis sisaldab nelja pesumasinat, nelja kuivatit, tööpinda ja kraanikaussi. Esimese hooga tundus kummaline, et masin pole oma vannitoas, aga juba mõne aja pärast olin teist meelt. Esiteks tuleb kõndida ainult paar sammu, sest pesuruum on meie korterist kolmas uks. Teiseks näevad siinsed koridorid välja nagu hotellis - vaip maas, puhas ja vaikne.


Väga turvaline on ka, võõrad sisse ei pääse ja lifti kasutada ei saa (selleks on kiipi vaja). Ka pesuruumi uks on lukus ja kasutamine reguleeritud - kella 8-st hommikul 23-ni õhtul, muul ajal on masinatest elekter välja lülitatud.

Esimese hooga krabasin kaasa ainult tumeda pesu (seda oli rohkem), aga kui vahepeal pestud kraami kuivatisse tõstmas käisin, sain aru, millise blondiiniga minu näol tegemist on - masinaid on ju tervelt neli! Pese kasvõi terve suguvõsa riided korraga ära... 

Kuivatid on siin täiesti elementaarsed, kohalikud ei kujuta ilmselt ette, miks peaks pesu näpitsatega nöörile sättima ja järgmisel päeval maha korjama kui masin võib selle ühe tunniga kuivaks, pehmeks ja sirgeks tuulutada. Pealegi ei ole (vähemalt kesklinnas piirkonnas) õues kuivatamise luksust, rest peaks toanurgas seisma ja asjatult ruumi võtma.


Õhtul sõlmisime üürilepingu, kinkisime korterinaabrile Kalevi šokolaadi ja jõime kolmekesi ühe hea punase veini oliivide kõrvale ära. Täna kerime jalad tagumiku alt välja ja hakkame lõpuks tööd otsima.

5 kommentaari:

  1. Anonüümne1/4/13 22:46

    lahe Anu! ja seal te olete!! Kris

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, ise ka ei suuda uskuda. Ei kujuta ikka veel päris hästi ette, et me siia terveks aastaks saame jääda.

      Kustuta
  2. Anonüümne2/4/13 13:07

    Pesumasinate pärast on mul küll kade meel! Mul siin üks väike, pesen kas öösel või nädalavahetusel, sest siis odavam ja seetõttu ei saa must pesu meie peres kunagi otsa. Ja korter on kogu aeg niiske või jahe (sest niiskuse peletamiseks on aken lahti). Küll teie olete õnnelikud! Mõtle selle peale, Anu! :)
    F.

    VastaKustuta
  3. Kanada raha on ilus jah, aga tal on üks väga suur viga - kulub kiiresti ära. Ühel päeval on rahakotis 20 dollarit, järgmisel 5 ja kolmandal päeval rahakott täitsa tühi. Kas seda tead, et penny kaotatakse käibelt ära? Poodides võetakse praegu veel penne vastu, aga enam tagasi ei anta. Nii et saad veel seda ilusat pronksmünti näppida kuniks teda on.

    Siin on sulle pisike piimaleksikon:
    skim milk - rasvavaba milk, valge lurr
    regular milk - 2% rasva
    whole milk - tavaline piim, kohalikele fatty milk, 3,5%, mine või paksuks!
    buttermilk - keefir (jap, olen korduvalt piima pähe ostnud ja ennast kirunud)
    half and half - kohvikoor
    whip cream - vahukoor
    Ja siis on veel alati saada piimavabu piimu - soy, almond, rice etc milk. Ei ole üldse pahad ja neid juuakse palju!
    Hapukoort ja kodujuustu on saada ja need maitsevad enamvähem nagu päris. Kohupiima ei ole mina leidnud. Sellist, millest annaks korpi küpsetada vms. Väga kurb!
    Või on puha soolane. Ilma soolata võid annab lettidest otsida ja see on kaks korda kallim. Absurdne!
    P.s Ma olen üsna kindel, et suurem osa siinsest piimast ei pärinegi lehmast :)

    Siinsete kuivatitega ole ettevaatlik. Kõigepealt muidugi vaata riietel silte, mida üldse kuivatada tohib, sest mina oma naiivse aruga olen nii mõnedki riided kägaraks kokku sulatanud. Ei olnud öko riided. :D Sh voodimadratsi katte. Lisaks ajab kuivati kõik riided särtsu täis. Vaata äkki leiad mingi sellise pallikese, mille saab kuivatisse panna ja mis särtsu kokku korjab või siis lihtsalt pead hiljem oma riideid antistaatikuga piserdama. Vana hea riiete õue riputamine ei tundugi nii halb mõte.. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuivati on mul varemgi olnud ja kokkutõmbumised on õnneks juba varasemalt läbi elatud. Mõne asja ajab särtsu täis jah, aga peab poest otsima midagi selle vastu. Ja aitäh piimaleksikoni eest :)

      Kustuta