.jpg)
Kanadas kasutatakse sellist kalendrit, mis algab pühapäevaga. Ütlevad "nädalalõpp" nagu meiegi ega lase end sugugi häirida, et pool lõpust hoopis alguses asub... Arutasime seda tööl hinduga, aga kuna Indias algab nädal samuti pühapäevaga, oli tema meelest jällegi eriti kummaline, et see esmaspäevast võiks alata, kuigi tööle ja kooli minnakse just sel päeval.
Kellaajad on siin loogilisemad - arvestus käib 12-tunni süsteemis, numbrile märgitakse taha kas "am" (ennelõunal) või "pm" (pärastlõunal). Eestis kasutatakse 24-tunni arvestust ju tegelikult ka ainult kirjalikult...
Täna tööle jalutades avastasin, et mitte üheski aias pole koera tara najale hüppamas. Eestis on ju igal majaomanikul peni, kes juhusliku möödakäija peale haukuma või lõrisema peab. Mul lähevad sellistel tänavatel kõndides alati närvid läbi, sest iial ei või teada, kas ta pääseb välja või mitte. Nii palju kui ma koeraomanikega kokku olen puutunud, väidavad nad alati, et nende lemmik ei hammusta. Samas on igal väraval hoiatus "kuri koer". Siin ei paista aga keegi aru saavat, et miks üks koer üldse kuri peaks olema?
Kanadas on koera omamine sõna otseses mõttes eralõbu - keegi teine ei pea kuulama haukumist, vaatama junne ega olema valvel, et hambaid sisse ei löödaks. Ma ei ole veel pihta saanud, kuidas nad oma koeri sotsialiseerivad, sest metsarajal olen neid lahtiselt ringi jooksmas näinud küll, aga siinsed penid ei käi võõraid inimesi nuuskimas ega teiste koertega tüli norimas.
Kanadas on koera omamine sõna otseses mõttes eralõbu - keegi teine ei pea kuulama haukumist, vaatama junne ega olema valvel, et hambaid sisse ei löödaks. Ma ei ole veel pihta saanud, kuidas nad oma koeri sotsialiseerivad, sest metsarajal olen neid lahtiselt ringi jooksmas näinud küll, aga siinsed penid ei käi võõraid inimesi nuuskimas ega teiste koertega tüli norimas.
Korterinaaber rääkis ükspäev, et tal oli kunagi girlfriend, kes pesi nõusid hästi imelikult - voolava vee all ja švammiga... See ei olevat normaalne, nõusid pestakse ju kausis ja lapiga!
Ja seda ta teebki - kogub umbes nädal aega kapiäärele, laob ilusasti virna ja ühel kenal päeval hakkab otsast pihta - laseb kraanikausi vett täis, paneb punni ette, leotab ja mässab (sest kuivanud toit ei taha hästi lahti tulla). Kusjuures asi ei ole vee kokkuhoius, ta võib vabalt tund või kaks duši all olla, pole üldse probleemi! Lapi osas proovisin alguses kohanduda, aga pärast nädalapikkust solberdust selle määrdunud kaltsuga, mis iialgi ära ei kuivanud, tõin omale ikkagi švammi.
Et kanadalased ikka veel tšekke kasutavad, olen juba varemgi kirjutanud. Kohalike sõnul pole see enam kuigi levinud, aga näiteks Kustav saab oma palga just tšekkidena kätte. Eile läks siis lõpuks panka neid rahaks vahetama, kiitis veel, et eriti lihtne, sest vajaliku panga kontor asub meie maja all.
Natukese aja pärast tuli veidi ärritunult tagasi, sest selgus, et tšekkide rahastamiseks tuleb minna täpselt samasse kontorisse, mida nende väljakirjutaja kasutab! Ei piisa, et pank on õige. Vajalik kontor asub meist nelja metroopeatuse kaugusel, aga mis seal ikka - kel janu, sel jalad. Seal öeldi, et raha saab kätte alles siis kui pank on tšeki väljastaja telefonitsi kätte saanud ja kinnituse küsinud. Boss aga ei võtnud toru ja nii soovitati Kustavil mõne päeva pärast tagasi tulla, et selle aja jooksul püütakse siis konto omanikku tabada. Kujutate ette jah?
Kusti helistas ise bossile, sai ta kätte, palus panga kõne vastu võtta ja pärast seda kui pank lõpuks bossiga ühendust oli saanud, anti Kustile lõpuks raha kätte. Ma ei tea, kas annaks seda asja veel keerulisemaks ajada äkki?
Ja kilekotid! Kui Kustav omale saapad ostis, sai nendega ühe normaalse koti kaasa (ehk oskavad neid toota küll), aga toidupoodides müüdavad on lootusetud! Umbes poole väiksemad kui need, millega Eestis oleme harjunud ja nii õhukesest kilest, et kandevõime on olematu. Ma käin siiamaani kodust kogemata kaasa rännanud Rimi kotiga poes, aga see hakkab vaikselt otsi andma.
Mõnes poes on kilekott hinna sees ja enne kui midagi iitsatadagi jõuad, on kassapidaja kõik su asjad sisse pakkinud, mis tähendab, et kodu poole tuleb vaaruda umbes kümne pisikese kotiga. Ma saan aru küll, et öko oleks riidest kotiga toidu järel käia, aga vaadake - prügi osas me ju nii ökod pole, et ilma kileta hakkama saaks ja minu meelest pole eriti loodussõbralik prügikotte veel eraldi soetada. Nüüd ma siis olengi nii kaval, et pisikesed kotid lähevad ikkagi prügi tarbeks, aga kuna need ei mahuta halligi, tuleb iga päev praht välja viia.
Mõned päevad tagasi ostsin meile potiga väikse basiiliku, eriti tänuväärne taim ikka - saab otsast süüa ja kasvab mühinal, lõhnab ka hästi. Mõni hoolealune peab ikka olema ja loomi me ju omale praegu võtta ei saa
Ja seda ta teebki - kogub umbes nädal aega kapiäärele, laob ilusasti virna ja ühel kenal päeval hakkab otsast pihta - laseb kraanikausi vett täis, paneb punni ette, leotab ja mässab (sest kuivanud toit ei taha hästi lahti tulla). Kusjuures asi ei ole vee kokkuhoius, ta võib vabalt tund või kaks duši all olla, pole üldse probleemi! Lapi osas proovisin alguses kohanduda, aga pärast nädalapikkust solberdust selle määrdunud kaltsuga, mis iialgi ära ei kuivanud, tõin omale ikkagi švammi.
Et kanadalased ikka veel tšekke kasutavad, olen juba varemgi kirjutanud. Kohalike sõnul pole see enam kuigi levinud, aga näiteks Kustav saab oma palga just tšekkidena kätte. Eile läks siis lõpuks panka neid rahaks vahetama, kiitis veel, et eriti lihtne, sest vajaliku panga kontor asub meie maja all.
Natukese aja pärast tuli veidi ärritunult tagasi, sest selgus, et tšekkide rahastamiseks tuleb minna täpselt samasse kontorisse, mida nende väljakirjutaja kasutab! Ei piisa, et pank on õige. Vajalik kontor asub meist nelja metroopeatuse kaugusel, aga mis seal ikka - kel janu, sel jalad. Seal öeldi, et raha saab kätte alles siis kui pank on tšeki väljastaja telefonitsi kätte saanud ja kinnituse küsinud. Boss aga ei võtnud toru ja nii soovitati Kustavil mõne päeva pärast tagasi tulla, et selle aja jooksul püütakse siis konto omanikku tabada. Kujutate ette jah?
Kusti helistas ise bossile, sai ta kätte, palus panga kõne vastu võtta ja pärast seda kui pank lõpuks bossiga ühendust oli saanud, anti Kustile lõpuks raha kätte. Ma ei tea, kas annaks seda asja veel keerulisemaks ajada äkki?
Ja kilekotid! Kui Kustav omale saapad ostis, sai nendega ühe normaalse koti kaasa (ehk oskavad neid toota küll), aga toidupoodides müüdavad on lootusetud! Umbes poole väiksemad kui need, millega Eestis oleme harjunud ja nii õhukesest kilest, et kandevõime on olematu. Ma käin siiamaani kodust kogemata kaasa rännanud Rimi kotiga poes, aga see hakkab vaikselt otsi andma.Mõnes poes on kilekott hinna sees ja enne kui midagi iitsatadagi jõuad, on kassapidaja kõik su asjad sisse pakkinud, mis tähendab, et kodu poole tuleb vaaruda umbes kümne pisikese kotiga. Ma saan aru küll, et öko oleks riidest kotiga toidu järel käia, aga vaadake - prügi osas me ju nii ökod pole, et ilma kileta hakkama saaks ja minu meelest pole eriti loodussõbralik prügikotte veel eraldi soetada. Nüüd ma siis olengi nii kaval, et pisikesed kotid lähevad ikkagi prügi tarbeks, aga kuna need ei mahuta halligi, tuleb iga päev praht välja viia.
Mõned päevad tagasi ostsin meile potiga väikse basiiliku, eriti tänuväärne taim ikka - saab otsast süüa ja kasvab mühinal, lõhnab ka hästi. Mõni hoolealune peab ikka olema ja loomi me ju omale praegu võtta ei saa
Eesti ja Kanada erinevustest kirjutasin ka siin.
Oi, Anu. Tahaksin nii kangesti teile midagi kodumaalt saata. Kas peale kommide võiks ka ühe korraliku Rimi punase vakstukoti kaasa panna? :)
VastaKustutaTäitsa tavalist kilekotti tahaks, see vakstust on meil IKEA oma olemas :)
KustutaSelline pühapäevaga algav kalender on minu meelest Euroopas ka tavaline. Ise saime pisut harjuda, kui Rootsis elasime. Samas eelistan ikka Eestis välja antud kalendreid, mis ka köögiseinale riputan.
VastaKustutaNende tshekkide kohta pisut. Raha kohe kätte saamiseks on tõesti vaja minna sinna, kust see välja kirjutatud on, enamasti on vaja mingi ID esitada. Kogu see tsehkivärk on nii ajast ja arust, kuid inimesed on väga harjunud sellega (ise kirjutan aastas ehk paar-kolm välja karatetrenni või mingite kooliasjade eest makstes). Tsheki saad aga näiteks panna oma pangakontole deebetkaardiga rahamasinas. Meie pank kuulub süsteemi (otsi the Exchange Network - Find an ATM - isegi nutitelefoni app on selleks), kus neid masinaid on üle terve Kanada umbes paartuhat. Meil on inimesi, kes elavad nii ida- kui läänerannikul ja on seda pidevalt teinud. On ainult korra läbi astunud ja avanud konto ning siis meid aktiivselt kasutanud - meil pole ju teenustasusid ;). Nii et ei tähenda, kus Kanadas elada. Ainult sellisel puhul ei saa sa raha kohe kätte, sest "kodupank" kuhu deposiidi teed, ei näe seda tshekki oma silmaga kunagi. Sulid näiteks panevad lihtsalt tühja ümbriku sisse ja asi võib alles mitu päeva hiljem välja tulla ning tähendada pangale kaotust.
Kõige parem oleks muidugi kui tööandja saaks teha otsekorraldusega palga sissepanemise sinu kontole. Mõne väiksem on ka kasutanud nüüd Interac etransfer teenust. Põhimõtteliselt rahaülekanne, kus pead ainult teise emaili ja vastust kontrollküsimusele teadma.
Huvitav on see kilekottide lugu. Eks Torontos ole need ka kasutusel, kuigi linnapea õhutusel taheti nendest sel aastal üldse loobuda. Enne seda sundis ta peale kilekotimaksu ja see tekitas suure buumi, kus kauplused tulid välja oma "roheliste" kottidega, mis umbes dollari maksid. Alles hiljuti mõtlesin, kui vähe ma kilekotte siin näen võrreldes mõneaastatagusega. Endal on alati üks väikeseks kokku käiv riidest kott kaasas. Olen neid muide varem kingiks Eestisse viinud. Kõigile on väga meeldinud. Aga viimasel korral avastasin, et neid müüakse nüüd ka Eestis :D
Meie pere on siin ka koeraomanik. Ja peab ütlema, et ega ma saakski ju kuhugi kurja koera silti üles riputada, sest linnas on ju kõik majad lahtise esiaiaga - inimesed panevad esiuksele ainult silte, et nad ei taha reklaamrämpsu :) Nii et ette ei saaks koera jooksma lubada, see on samahea kui teda tänavale saata. Haukuvaid koeri kuuled aga peamiselt maja seest. Kui niisama ringi käid, ei kuule, aga kui oma koeraga jalutama lähed ja mõni akna peal ukerdab ning minu oma näeb, siis kukub haukuma :D Meie kutsa on aga selline väga vaikne, see puudli ja kokerspanjeli segu cockapoo pidigi vähe häält tõstma, tavaliselt ainult siis kui tõesti põhjust peaks olema. Cockapoo on ka koer, mis siin üsnagi populaarne, sest on päris nutikas, pole liiga suur ning on vaikne.
Arvele panemise varianti peab uurima, jah. Minu töötasu lähebki otse panka, selleks pidin neile tühja tšeki viima ja suurelt peale kirjutama VOID. Kustaviga peab seda masina lahendust proovima, kuigi eks see on üsna kohmakas süsteem ikkagi.
KustutaRiidest kott oli meil Eestis kasutusel, aga see ei mahuta eriti palju ja kui mitut riidest kotti kogu aeg endaga kaasas tassida, võtavad need käekotis palju rohkem ruumi kui kilekotid. Ja prügikottide küsimus jääb endiselt õhku, neid on sel juhul ikkagi eraldi vaja.
Sealkandis, kus ma töötan, on enamikel majadel aed ümber, ka eespool, aga ühtegi koera tõepoolest ei ole. Ma arvasingi, et ju neid toas hoitakse, aga see tähendab, et siin peab üsna karm kord olema, mis ei luba neid õues hoida, muidu näeks neid seal vist ikka rohkem. Jalutamas käiakse koertega küll palju ja nii palju kui ma näinud olen, korjatakse alati junnid kokku. Eesti koeraomanike seas pole see kuigi levinud ja eriti jube on kevaditi kui miiniväli lume alt välja sulab :)
Prügikotte tundub kuidagi imelik tõesti osta, kuid sellest ajast peale, kui Torontos kilekotile hind peale tuli, on tegelikult prügikoti eest maksmine lõpuks odavam. Need kotid, mida kasutan, lähevad päris pisikeseks, mahub hästi ka mu pisikesse käekotti (vaata siia: http://www.envirosax.com/)
KustutaKoerte sabas koristamine on siin küll tavaline. Samas ei saa ainult Eesti peale näpuga näidata. Mäletan, kuidas Amsterdamis avastasin, et pole siin mingit majade imetlemist, peab hoopis jalge ette vaatama :D