Kits kärneriks

Avasin hommikul uudised ja mis ma näen - Taavi Rõivas peaministriks?

Ärge saage valesti aru - mul pole noorhärra Rõivase vastu mitte vähimatki. Võib-olla on päris tore inimene ja puha... Aga PEAminister? 35-aastaselt?

Eesti poliitika ei ole suurt tõsisem ettevõtmine kui Lauri Viikna tsirkus (selle vahega, et Viikna elevant pani suurest ahastusest kõrvad pea alla, aga meie naši Ninasarvik kappab ringi kui väle hirv, iga kord uus pruut vihmavarju hoidmas). Võib-olla hakkabki ses loomaaias senisest rohkem huumorit saama kui värsket verd peale viskab?!

Ja nii ma siis mõtlesingi, et kui peaksin mingil hetkel Eestisse tagasi minema, hakkan kohe presidendiks! Ma võin kah ilusaid kleite kanda nagu Efka ja Kustav võib kikilipsu ette lüüa - noh, et inimestel oleks lihtsam harjuda. Toomas-Hendrikul on psühholoogias magistrikraad nagu minulgi, pealegi töötas ta mu sünniaastal Vancouveris. Kas teile ei tundu, et siin on lausa saatusesõrm mängus?

Hah, ärge nüüd kartke, ei tule ma kuhugi! Juba esmaspäeva hommikul sain kirja, et viisataotlus on rahuldatud ning uks Kanadasse uuesti valla. Juhuu! Võib-olla hakkan siis hoopis Kanada peaministriks?