Loomalood

Meil on siin Gibsonsis huvitavad koerad. Asia ei liputa näiteks kunagi saba. Tunneme teda juba aasta aega, aga alles praegu märkasime! Muidu selline sõbralik ja jutukas, selles ei paista asi olevat, et me talle ei meeldiks, aga saba tolkneb täitsa kasutult taga. Asia on selline kavalpea, kelle ainus mõte paistab keerlevat ümber küpsiste. Köögis on purgitäis koeraküpsiseid, kust kumbki peni peale jalutuskäiku väikese maiuse saab. Asia sööb küpsise ära ja asub kohe mõtlema, kuidas järgmine välja meelitada.

Undab purgi kõrval. Siis tuleb istub su kõrvale ja jääb küsivalt otsa vaatama. Kui teda patsutada, tõuseb kohe püsti, et näidata teed küpsisepurgini. Vahel istub terrassiukse kõrval ja niuksub või haugatab, justkui paludes, et talle uks lahti tehtaks. Kui lähedki, jookseb hoopis küpsisepurgi juurde...

Mida teeb samal ajal Felix? Magab. Ta on ikkagi muldvana juba. Felixi kiiks on see, et talle meeldib seljaga inimeste poole istuda ja siis üle õla tagasi vaadata. Hästi rahulikult silmitseb, niimoodi elutargalt. Vahel tuleb istub kõrvale ka niimoodi, et jääb ikka seljaga ja vaatab üle õla.

Aga kui söövad, saab aeglane ja igivana Felix alati poole kiiremini valmis kui alati näljane Asia. Asia nimelt sööb nii, et tõstab suutäie krõbinaid põrandale ja alles siis hakkab närima. Ja kui teda sügada, katab pea käppadega. Nii mõnus on! Aga saba ei liputa.

Mul on selline tunne, nagu oleksin juba hiiglama kaua Gibsonsis olnud, kuigi alles eile lõuna ajal tulin. Selleks nädalavahetuseks külalisi ei kutsunud, mõtlesime, et võtame rahulikult, mõnuleme omaette. Küpsetame kooki ja vaatame filme. Kanadas on ju igaühel Netflix.

Aga enamik aega me hoopis maiustame. Ema saatis mulle uue rabarberikoogi retsepti, keegi oli tööl puhkusele minemise puhul pakkunud ja olevat väga maitsev olnud. Esimese hooga tundus natuke imelik, et tervelt 10 muna läheb sisse, aga ma ei hakanud koguste üle pikalt pead vaevama, sest seda pole küll kunagi juhtunud, et kooki üle jääb.

Kui ainuüksi põhja jaoks vajalikud viis muna olin ära vahustanud, kaevasin kapist kõige suurema koogivormi välja. Kustav oli mures, et kas ikka jääb kohev kui suure panniga küpsetada, aga vorm sai ääreni täis ja kohev jäi nii mis kole.