10 aprill, 2014

Blogimisest

Sirvisin siin erinevaid blogisid ja sain aru, et ma ei sobitu üldse kampa. Viimase aja trend paistab olevat lasta peikal end meikida, seda filmida ja kõigile vaatamiseks üles laadida. Teine trend paistab olevat näidata, mis sul käekotis on. Kolmas on giveaway.

Mina ei näe mingit vajadust paluda Kustil end meikida. Selgemast selgem, et head nahka sest ei tuleks, aga miskit ülearu naljakat kah poleks. Käekotis on mul ainult raha, nätsud, võtmed ja märkmik.

Giveaway tähendab, et antakse tasuta nänni, näiteks pluus või huulepulk, vastutasuks peab like'ma kuskil seda lehte, kust nänn pärit on, siis veel blogija Facebook'i fännilehte, seejärel kirjutama kommentaariks, miks just sina peaksid võitma (või muud taolist)... Ja et kui 50 uut laikijat kokku saab, loositakse nende vahel see õnnetu huulepulk lõpuks välja.

Aga peamine, mis minu blogi teistest eristab, on see, et siin on täielik vaikus. Mitte keegi ei kommenteeri! Sest noh - ma ise ka ei oska tavaliselt midagi kommenteerida. Eks ta olegi natuke tobe, mida tarka sa ikka ühmad?! Aga vaata teisi - kirjutavad, et näe, tellisin omale eBay'st uued teksad, näitan teile ka! Sellele järgnevad kümme enam-vähem samasugust pilti, küll üks puus ees, küll teine, siis pea veidi kaldu, siis juuksed teisiti sätitud, huuled pruntis, hammastega naeratus, hammasteta naeratus... Soovitavalt ise peegli ees pildistatud. Soovitatavalt vannitoas. Märg pesu taustal rippumas. Kõrvale kirjutatud midagi sellist, et "ah ma näen täna nii nõmekas välja, aga ärge pange tähele, vaadake ainult pükse..."

Kuhu ma jõuda tahan - mida sisutum postitus, seda rohkem kommentaare! No päriselt ka! Kommentaarid on enamasti muidugi sama tühjad, aga vähemalt nad on! Mina võin kasvõi pea peal seista ja mitte keegi ei kommenteeri! Lugemas käiakse küll, seda on statistikast näha. Hea seegi! Et ma iseendast peegli ees pilte ei tee, ei tähenda, et ma edev poleks...


Aga argielust siis ka - tööl suudetakse mind aegajalt tõsiselt üllatada. Meil on kasutusel selline kaustik, kuhu kõik tähtsad teated kirja lähevad, et info kõigini jõuaks. Paar päeva tagasi kirjutasin sinna, et ostsin lapsele kaks õhemat jakki, mõlemad ripuvad koos talvejopega esikukapis. Olge head, riietage teda vastavalt ilmale, kui on jahedam, läheb jopes, kui soe, võib jaki panna. Tulin järgmisel päeval tööle ja mis ma näen - kõik kolm ürpi ripuvad kapis. Milles laps päevaprogrammi saadeti? Tunnike hiljem ta siis saabus. Dressipluusis. Oli külm pilvine ilm. Ja järgmisel nädalal on tal plaaniline operatsioon, nii et väga ei tahaks, et ta nüüd jälle haigeks jääks.

Õhtul kui öötöötaja kohale jõudis, uurisin, et miks ta lapsele midagi peale ei pannud? Ütles, et enne jopede märget oli kirjas midagi pluuside kohta ja sinna ei olnud kirjutatud, et jope tuleb ka selga panna! Vastasin, et seal polnud ka mainitud, et püksid tuleks jalga panna, aga jumal tänatud, et sa vähemalt sellegi läbi hammustasid... Siis naersime juba koos.

Paar päeva tagasi olid kõik lapse kingad kodus. Päevaprogrammi oli ta saadetud plätudes! Tookord ei viitsinud ma isegi küsima hakata, mis juhtus, sest tüdruk "organiseerib" mõnikord riiulitel asju ringi ja töötaja võis sattuda segadusse, et kingad ei seisnud täpselt selles kohas kus tavaliselt. Esikus on neli paari jalanõusid, mingit eksimisvõimalust nende peaaegu tühjade riiulite juures minu meelest pole, aga noh... las jääb!

Reede õhtul sain kella seitsme paiku nädalavahetuse töötajalt sõnumi, et ta otsustas laupäeval tavapärase 12-tunni asemel kuus või kaheksa töötada ja varem koju minna. Et olevat perega plaanid teinud! Eksole! Nagu Toots, et kui tervet rehkendust ei jõua, tee pool... Pikema diskussiooni järel jõudsime siiski selgusele, et nii need asjad ei käi. Teist töötajat ei saa kahe raske lapsega pooleks päevaks üksi jätta lihtsalt sellepärast, et sa tahad laupäeva perega veeta! Eriti kui etteteatamise aeg on praktiliselt null...

- - -

Tegelikult tahtsin blogida hoopis sellest, et saime täna kaks pakki korraga - Kustav emalt ja mina vanaemalt. Vanaema oli terve kasti komme täis ladunud ja kotikese omakuivatatud õunu juurde pannud. Nii armas, noh!

Kustavi pakis olid muuhulgas "Maiuspala" kommid. Sõi ühe ära ja teatas, et kavatseb asja mõistusega võtta ning ülejäänud hilisemaks jätta. Kõndis karbiga ringi ja pani selle lõpuks telekalauale. Meenutas, et jõulude ajal seisis täpselt sama koha peal suur tahvel šokolaadi ja kuna olime sellele kogemata raamatu peale tõstnud, jäi see kuude kaupa söömata - lihtsalt unustasime ära, mis seal all on!

Otsis riiulist sama raamatu - Nadja koogid - ja tõstis "Maiuspalale" peale. Peidetud! Ise oli maru rahul. Saladuskatte all võin mainida, et täna ei paistnud raamat veel toimivat, aga võib-olla on homme parem päev!

22 kommentaari:

  1. Tere! Mulle meeldib sinu blogi just sellisena nagu ta on. See on nagu hea/põnev raamat, mida loed peatüki kaupa, et ruttu otsa ei lõpeks. Jätka samas vaimus, ära muutu.

    VastaKustuta
  2. Anonüümne10/4/14 11:52

    Täpselt! Lisaksin veel, et Sinu postitusi ootab nagu päikesepaistelist ilma Eestis, suure ootusega. Tubli oled, jätka samas vaimus. Muide, oled inspireerinud ka minu, ükskord Kanadasse tagasi minema.

    VastaKustuta
  3. Minu jaoks on lihtsalt kummaline olnud siiani täiesti võõra inimese blogis arvamust avaldama hakata, nii et olen selline "salalugeja" olnud. Mulle Su blogi väga meeldib ja on tõepoolest nii sisu kui ka korralik jutuvestmisoskus, mis sisu veel paremaks teeb. Sattusin siia täiesti juhuslikult, ilmselt otsisin kunagi midagi Kanadaga seoses kuna (ilmselt kauges) tulevikus on plaanis üks Kanada ja Põhja-Ameerika reis teha, praegu lihtsalt loen nende kohtade kohta ja unistan. Ja loen seda blogi :)

    VastaKustuta
  4. Anonüümne10/4/14 14:10

    Anu, mina loen KOHE, kui sa uue postituse teed! Sinu ustavad Kristiina ja Mai!

    VastaKustuta
  5. Ka mina olen seni salalugeja olnud. Mulle lihtsalt meeldib teistest riikidest blogisid lugeda ja valin välja need, millist saan teada ka huvitavaid (sisulisi) asju selle konkreetse koha ja inimeste kohta, mitte lihtsalt, et täna käisin siin või seal shoppamas või söömas või mida iganes. Lisaks on oluline roll heal keelel ja stiilil :) Nii et aitäh huvitavate lugude eest!

    VastaKustuta
  6. Anonüümne10/4/14 15:33

    Noh, ja mina ütleksin siis kah sõna sekka, et olen algusest peale lugeja ja alati teeb head meelt, kui Feedly mulle Sinu blogi uuest postitusest ette kannab ;)

    Olen elanud pikalt Los Angeleses, aga Seattle on selle suve reisisihtkoht. Aitäh! :)

    VastaKustuta
  7. Mina just sellepärast loengi su blogi kuna siin on rohkem lugeda kui ainult huulepulgast ja pükstest :D Väga hästi kirjutad ja üsna hea huumorisoon on ka :D Alati klõpsan sinu blogi esimesena lahti ja kui uus postitus on siis nägu kohe naerul.
    Jätka samamoodi :D

    VastaKustuta
  8. No v2ga 6ige t2helepanek- Eesti blogimaastik koosneb 80% moe-ja ilublogidest. Suhteliselt kurb on

    VastaKustuta
  9. Väga kahju, et selliseid blogisid rohkem lugeda ei ole. Tavaliselt otsi nagu nõela heinakuhjast. Nõustun eelpool mainitutega, et lisaks "kus ma käisin ja mis ma tegin" võiks olla rohkem lugusid ka igapäevategevustest, rääkida eripäradest võrreldes Eesti ja eestlastega jne. Siin on see kõik õnneks olemas :)

    Ja miks nendel ilu- ja moeblogidel nii palju kommentaare on?? Vastus lihtne: eks seda sisutut teksti ongi vaja millegagi kompenseerida :)

    VastaKustuta
  10. No vot kui tore, et vähemalt mõnedki salalugejad on urust välja tulnud ja sõna sekka öelnud. Kui ära kaote, hakkan ainult sellest kirjutama, mis ma hommikuks sõin, siis saan kah kommentaarilaviini nagu teised blogijad! Ma söön iga päev sama asja, nii et ülearu põnev see tulla ei tõota :)

    VastaKustuta
  11. Mina ka loen ja ootan alati uusi postitusi :) Ja loodan, et sa oma kirjastiili ja olemust ei muuda.. Päikest! :)

    VastaKustuta
  12. Anonüümne12/4/14 09:41

    Olen blogi otsast lõpuni läbi lugenud ja ootan alati uusi postitusi. Mulle väga meeldib. :)

    VastaKustuta
  13. Mina olen ka kõik algusest lõpuni läbi lugenud ja sõpradelegi soovitanud. Väga tore blogi. Järgmine aasta ehk õnnestub ka sinna poole tulla :)

    VastaKustuta
  14. Marjaliisa13/4/14 00:28

    Olen ka salalugeja, sest kuidagi nii imelik on täiesti tühja koha pealt kommenteerima hakata :) Väga mõnusalt kirjutad ja iga uue postitusega on raske paigale jääda ja mitte Kanada poole liikuda!

    VastaKustuta
  15. Tere, annan siis teada, et olen ka üks tundmatu salalugeja! Nii lahe on Su kirjastiil ja elan Sulle kaasa. Fotosid meeldib vaadata, on väga hea kvaliteediga.
    Elan Saksamaal ja tean seda kodumaa tunnet ning kui tore, kui saab kasvõi pakikese Kalevi komme:-).
    Kirjuta ikka edasi ja hoian Sulle / teile pöialt!

    VastaKustuta
  16. hõh hõh hõh.
    Komm!

    VastaKustuta
  17. Anonüümne4/5/14 13:34

    Leidsin Sinu blogi täna ja olen täiesti sissevõetud :) Väga mõnus jutt!
    Ise elan hetkel hoopis Rootsis, ja olen mõelnud, et kuhu järgmiseks koliks, kui kolimiseks läheb. No nüüd on üks kindlatest favoriitidest kül Kanada, eriti Vancouver! ;)

    VastaKustuta
  18. Mina avastasin Su blogi mõned päevad tagasi ja siiamaani pole suutnud "käest-ära-panna". Nii huvitav ja mõnus lugemine.

    Palju edu tegemistes.

    VastaKustuta
  19. Ja siin veel üks Sinu blogi salalugeja. Tõsiselt mõnus blogi ja iga järgnev postitus aina parem! Mäletan, et sattusin ka miskit guugeldades (noh, mitte küll midagi totrat) siia pessa ja lugema jäingi. Hakkasin algusest pihta ja nüüd kohe lähengi jälle järgmist postitust lugema. Edu ja jätka samas vaimus! :)

    VastaKustuta
  20. Anonüümne21/6/14 17:56

    Mulle soovitas antud blogi õde. Kohe kahju on, et varsti hakkab lõpp paistma :)

    VastaKustuta
  21. Anonüümne14/3/15 15:51

    Ma ka mitu õhtut oma aega sinu blogi lugemisega sisustanud. Parimaid blogisid, mida lugenud. :)

    VastaKustuta