Maaelu

Kuna meie korteriomanik reisib palju, avaneb meil alatihti võimalus käia Gibsonsis nende maja hoidmas. See koht on selline nagu oleks maailma äärele sattunud - väga rahulik. Siin on ainult pensionärid, loomakliinikud ja surnuaiad. Ja igal majal miljonivaade.

Caroline on alati hirmus õnnelik kui oleme nõus tulema, meie oleme hirmus õnnelikud, et ta kutsub ja koerad on muidugi Kustavi suurimad fännid. Win-win!

Kuna siin on eriti mõnus köök ja maailma parima vaatega terrass, ei suuda me tavaliselt kokkamisele vastu panna ja teeme igast einest gurmee. Sel nädalavahetusel oli muidugi super ilus ilm ka, umbes 20 kraadi sooja. Pärast hommikusööki võtsin õues päikest ja kiitsin sajandat korda siinset kliimat. Kui Eesti suvekuud on juuni-juuli-august, siis siin on need aprill-mai-juuni-juuli-august-september... Tundub õiglane, et suvi kestab pool aastat järjest!

Sõitsime terve nädalavahetuse mööda külakesi ringi, sattusime iga mõne hetke tagant järjekordselt hingematvalt ilusasse kohta ja tegime plaani, et siia võiks täitsa elama kolida. Kustav muidugi märkis, et neid kohti, kuhu oleme otsustanud elama jääda, on kogunenud päris mitmeid... Kui ma nüüd eelmistest "väljavalitutest" pilte vaatan, on muidugi selge, et Vancouveri ümbrusele jäävad nad kõik pika puuga alla. 

Nartsissid on siin nagu umbrohi, kõik teeääred ja metsaalused täis, peenardest rääkimata. Lihtsalt hunnikute kaupa! 

Selline see maaelu siin siis on! Homme jälle tööle. Aga Kustav jääb teisipäevani suvitama.