08 veebruar, 2013

Ukulele

Ühel hommikul läks Kustav muusikapoodi mingit kaablit otsima ja mina võtsin riski edasi magada. Tegin veel nalja, et ära siis järjekordse kitarriga naase! Oleme kuu jooksul avastanud, et ei vaja kaugeltki mitte kõiki kaasa võetud asju. Lihtsalt ei suutnud keset Eesti talve kujutleda sedavõrd sooja õhtut, mis ei eelda pikki pükse ja kampsunit. Me ei teadnud, et Aasia pesumajad toimivad nii käbedalt. Ma ei osanud arvata, et vajan kaasa rabatud 7-st särgist ainult ühte (kaks kleiti, mida siin igapäevaselt kannan, oleks ka täiesti iseseisvalt asja ära ajanud).

Kustav ei aimanud, et tema plaan igal hommikul jooksmas käima hakata, kukub kolinal läbi (24-st reisipäevast on ta jooksnud... ühel). Mina tegelikult natuke nagu aimasin. Vihmajope sureb kotipõhjas igavusse, sest Filipiinidel ei sadanud ja Singapuris on Ciaronil meile tervelt kolm vihmavarju. Muidugi kuulub varustusse ka fotoka statiiv, mida ühel korral isegi kasutasime (ja ilma milleta Kustav reisi üldse ette ei suutnud kujutada). Igatahes otsustasime, et Malaisiasse minnes jätame pooled asjad Ciaroni juurde linnaelu nautima.

Kustav saabus poest ja teatas, et leidis omale ukulele. Mina vastu, et mis ukulele?! Endal on kolm kitarri! Sul ei ole mingit ukulelet vaja! Kustav õnnetult vastu, et miks mul ukulelet ei ole vaja?

Einoh muidugi on ukulelet vaja! Meil oleks ju muidu liiga vähe tavaari jälle!

Täna käisime ukulele-poest läbi, aga Kustavit tabas otsustusvõimetus (nagu alati) ja esimese hooga jäi pill ostmata. Järgmises keskuses oli aga veel ägedam pood ja veel paremad ukuleled (ja ma kahtlustan, et väike mõjutaja oli triibuline folk-stiilis kohver, mille sai pillile juurde osta). Nii kõmpisime kodu poole juba ühe kitarri võrra rikkamana.

Põhimõtteliselt võime nüüd ringi reisima jäädagi, sest Kustav saab oma senise töö maha jätta ja haledat nägu tehes pargis tinistama hakata (ropu raha eest muidugi).


Ja nüüd midagi sulle, Triin! Leidsime vahva poe! Kui sellest kohvikuplaanist midagi välja ei tule, siis äkki avad Eestis ühe sellise? Põhimõtteliselt oleks vaja üht paksu unist kassi ja korvi, kus ta magamas saaks käia, ülejäänu pole isegi nii oluline. NB: kass polnud müügiks, muidu oleks me Malaisiasse reisinud koos ukulele ja paksu kõutsiga (ja ilmselt kõik ülejäänud asjad olude sunnil maha jätnud).


Muu kaup nägi välja nagu pärineks sinu kodust. Võid kodus poe avada!


Sõbrapäevakaardi leidsime teile Mosuga kah samast poest, aga ma hoiatan, et see saabub kerge hilinemisega. Kuna meil pole õrna aimugi, kaua võtab aega, et kaart Singapurist Kanadasse jõuaks, ei suudaks me seda nagunii täpselt 14. veebruarile ajastada ja seega pole erilist vahet, kas ta saabub kaks nädalat või kaks kuud hiljem. Iga päev on sõbrapäev!

Vot!

Õhtusöögile jalutades tabas taevalaotust ilutulestik. Ciaron selgitas, et siin on kombeks saluudilaskmist "harjutada". Kuna homme on Hiina aastavahetus, on täiesti ootuspärane täna proovida, kas raketid ikka töötavad. Detsembri viimasel nädalal olevat igal õhtul täispikk show käinud. Singapur on maailma kõige põhjalikum linn, seega ma üldse ei imesta...

"Din Tai Fung"-s nautisime parimaid aurutatud pelmeene. Ma võiks neid sööma jäädagi. Iga päev. Elu lõpuni. Kuidas nad taigna nii õhukeseks saavad?

Mahla sees passis mandariinisuurune kera ja mul läks tükk aega, enne kui tuvastasin, et jah, see peab siiski jää olema. Väga stiilne! Kui sulle tuuakse mahl, mis on ääreni jääkuubikuid täis, tekib natuke petetud tunne, sest tegelikult tellisid ju mahla, mitte mahla rohke veega. Kui vesi on aga suureks stiilseks palliks vormitud, ei pane pahaks, et see poole klaasis olevast ruumist endale võtab. Ma loodan, et Malaisias ootavad meid vähemalt sama maitsvad toidud kui need, milleni Ciaron meid igal õhtul juhatab…

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar