Kõigepealt kandideeritakse erinevatesse ülikoolidesse ja peatselt tuleb vastus, milline ülikool sind üldse intervjuule tahab. Siis teed intervjuud, mille tulemusel panevad ülikoolid kõik intervjueeritud kandidaadid pingeritta.
Kandidaadid omakorda panevad erinevate ülikoolide programmid oma pingeritta. Ehk pingeridasid on kaks - ülikoolide oma ja arstide oma. Ning arvuti valib sealt kõige parema sobivusega komplekti. Kui see hästi lihtsustatult Eesti konteksti panna, võiks arsti pingerida välja näha näiteks selline:
ÜLIKOOL - PROGRAMM
Tallinn - Pelgulinn
Tallinn - Saku
Tallinn - Maardu
Tartu - Elva
Tartu - Nõo
Tallinn - Tabasalu
Pärnu - Audru
jne.
Kui mingil põhjusel su Tallinna intervjuu hästi ei läinud ja Tallinna ülikool su oma pingereas kuskile allapoole paneb, kukuvad kõik Tallinna programmid sinu jaoks valikust välja. Ja seda, kui hästi või halvasti intervjuu teiste kandidaatidega võrreldes minna võis, sa tegelikult ei tea!
Selles mõttes on väga oluline, mis on pingerea teine ja kolmas ülikool, sest kui sa näiteks Tallinnale üldse ei meeldinud ja Tartule ka mitte, saab Pärnust esimene variant, kuhu üldse mingit lootust on!
Edasi mängib rolli see, kui kiiresti valitud programmides kohad täis saavad. Igas programmis on 4-20 residentuurikohta. Ütleme, et Pelgulinnas on 8. Kõigepealt saavad koha need, kes olid Tallinna jaoks kõige tugevamad kandidaadid ja kes panid Pelgulinna oma nimekirjas esimesele kohale. Kui neist peaks kohti üle jääma, saavad järgmiseks need, kes olid Tallinna jaoks tugevad kandidaadid ja kes panid Pelgu teisele kohale (juhul kui nad juba oma esimest valikut ei saanud muidugi). Aga kui Pelgu on hästi populaarne ja paljud panid ta esimeseks, peavad üheksas, kümnes jne kandidaat oma teise-kolmanda-neljanda-või teabmitmenda tulemusega leppima ja võib-olla hoopis Audrusse kolima.
Nii et teoreetiline võimalus, et saad, mida tahad, on küll olemas, aga praktikas peab leppima sellega, mis tuleb ja tulla võib vabalt ka kümnes valik. Tsau Halifax!
Kõige olulisem on see, et üldse midagi saaks! Mäletate, ma rääkisin, et kui tahad mingit silmaasja teha, on mõistlik tagavaraplaani ka hoida. Et kui paned oma TOP 10 ainult silmaarstindust, aga mitte ühtegi ei saa, on vähemalt lootus, et saad TOP 11-nda valiku ja õpid mõneks muuks arstiks.
Üks Matt'i kursaõde kandideeris näiteks nahaarstiks, psühhiaatriks ja veel mingiks kolmandaks. Kolm erinevat eriala pani oma nimekirja! Ja tal polnud lõpuni välja kindlat eelistust, aga pidi neid palju valima, sest ta abikaasa töö on selline, et nad ei saaks BC-st ära kolida, nii et tal tuli midagi Vancouverisse või selle lähedale leida. (Edit: temast saab nahaarst).
- - -
Programmid on ka oma olemuselt erinevad. Matt välistas kohe kõik suured kombinaathaiglad (näiteks terve Vancouveri). Ütles, et suures haiglas on palju stressi, keegi kedagi ei tunne, resident võrdub suvalise junniga, otsa hakatakse vaatama alles siis kui oled 20 aastat karjääri teinud.
Tema tahtis väikest kohta, kus kõik inimesed arste tunnevad, kus oled pooled külalapsed isiklikult ilmale aidanud ja kus inimesed on südamest tänulikud, et seda tööd teed. Väiksemates kohtades koheldakse residente paremini, pealegi on väljaõpe mitmekesisem, sest kitsamaid erialasid õpetavadki ainult suured haiglad ja väikeses kohas ei ole näiteks günekoloogia residente, nii et kui tahad sünnituspraktikat teha, võid kogu oma vaba aja sünnitusosakonnas töötada ja muudkui beebisid vastu võtta (suures haiglas on igal osakonnal omad residendid, kel on alati eesõigus).
Intervjuudel küsiti alati, et miks sa just siia tahad kolida ja millega su kaaslane tegeleb? Torontos oli Matt muuhulgas maininud, et girlfriend on eestlane, Torontos on suur Eesti kogukond ja girlfriend tahaks oma inimeste lähedal olla. Ta muidugi ei hakanud tõe huvides lisama, et girlfriend ei tahtnud sel hetkel Torontosse kolimisest kuuldagi ja kuna Vancouveris on nii tore kamp eesti sõpru tekkinud, et kohalikud puhta varju jäänud, ootaks girlfriend uuelt kohalt pigem seda, et saaks lõpuks ometi mõnikord ka inglise keeles rääkida!
Muuseas, paljudel programmidel on eraldi inimene, kes tegelebki värskete residentide kaaslastega, aitab tööd leida ning tutvustab kohalikku elu-olu. Selge see, et kui kaaslane on ikka täiesti õnnetu ja ära ei kohane, on ka värske arst õnnetu ja kolib esimesel võimalusel minema.
Hiljem selgus, et Matt oli seda "Eesti kogukonna" trikki veel paaris kohas täiesti edukalt kasutanud, ka neis, kus tegelt eestlasi ei elagi (või noh - igal pool ju mõni leidub!) Ühtlasi oli välja töötanud kena loo noorest armunud paarist, kes otsivad kohta, kus õnnest särada, pesakast püsti lüüa ja lapsed-koduloomad majja tuua. Hästi nunnu ju! Palju kahtlasemalt kõlaks noor üksik mees, kes pole suutnud pruuti leida. Äkki on sitt iseloom või miskit…
Kõikidele programme tutvustavatele üritustele olid tulevased residendid koos kaaslastega kutsutud, aga ilmselgelt ei hakanud ma kõiki kahtteist linna läbi lendama, et kuulda, mida seal head pakutakse. Matt'i enda ülikooli infopäevale ma läksin, sest selleks hetkeks oli selge, et kui nagunii kolima peab, tahaks BC-sse, mitte Halifax'i. Sorry Halifax!
Hullult palju pakuti süüa, kõik olid peenelt riides ja iga tund algasid erinevate programmide tutvustused, mis siis päeva jooksul muudkui kordusid. Alustuseks rääkis alati programmidirektor, kes seejärel lahkus ning edasi vastasid küsimustele paar residenti, kes seal ka ise töötavad.
Matt leidis lõpuks ometi, et kuigi oleks huvitav mõned aastad mujal elada, on BC ikkagi tema kodu ja lõpuks tahaks nagunii tagasi tulla ning otsustas siinsed programmid esimeste sekka sättida. Või noh, Nanaimo plaanis ta algusest peale esimeseks panna, aga vahepeal trügisid Halifax ja muud taolised tihedalt kannule.
Programmidirektorid julgustasid kõiki koridori peal ligi astuma ja Matt muidugi teatas, et Nanaimo omaga peame kindlasti rääkima minema! Läksimegi. Matt tutvustas ennast ja mainis, et plaanib Nanaimo esimeseks panna (mis on hullult suur asi!) ning muuhulgas tutvustas viisakuse mõttes ka mind, et girlfriend Anu. Programmidirektor dr. B., sümpaatne 60-ndates härrasmees, pööras end minu poole ja küsis uuesti mu nime. Ja et kust ma pärit olen? Mina tagasihoidlikult, et ohh, on üks väike riik Euroopas.
Selgus, et ta sõbra naise vanemad olid Eestist pärit ja pärast nende surma läks dr. B. sõpradega Eestisse nende hauakivi ja kunagist kodu otsima. Mingid aastad tagasi siis. Hullult soojad mälestused - mis tore vanalinn ja kõik nii odav. Keeraski Matt'ile täitsa külje ja rääkis ainult minuga. Mina täiega ületasin end, tavapärase "aga elu on seal ikka raske, palgad väiksed ja ilm külm" asemel noogutasin muudkui kaasa, et jaa, imeline koht, ma olen nii liigutatud, et teilegi meeldis!
Vahepeal püüdis mu karismaatiline boyfriend, kelle varjust ma tavaliselt üldse väljagi ei paista, juttu jälle Nanaimole veeretada, dr. B vastas lühidalt ja pöördus uuesti hoopis minu poole, et millisest tööst mina Nanaimos huvitatud olen ja millega praegu tegelen? Jäi vastusega rahule ja leidis, et mul on kindasti seal väga lihtne miskit huvitavat leida.
Hiljem naersime, et pagana kahju, et programmidirektorid residente ei vali, sest vastasel juhul saaks mina omale uue Kanada isa ja Matt võiks järgmised kaks aastat "selle võluva Eesti naise kaaslane" olla.
Kui paar nädalat hiljem nimekiri lukku tuli lüüa, tõmbas Matt lõpuks ometi osa programme maha, sest sai aru, et nii kehvasti vast intervjuudel ei läinud, et 89nda valiku peaks saama. Lõplikku nimekirja valis "ainult" 57 programmi. Ülemine ots nägi välja selline:
See tähendas, et kui BC intervjuu oleks halvasti läinud, algaks valik alles nr. 8 juurest.
Ja jõudiski kätte saatuslik kolmapäeva hommik, mil tulemused teatavaks tehti. Matt, kes alles vastu hommikut magama läks, ärkas täitsa ilma kellata täpselt kell üheksa üles, et oma saatusele vastu minna.
Mulle, kes ma samuti väga vara magama ei läinud, suruti paar minutit pärast üheksat telefon nina alla, et "vaata, mis tuli!" Tükk aega põrnitsesin enne kui silm seletama hakkas. Ja kujutage pilti - inimene taotles 57 erinevat programmi ja sai oma nr. 1! Saigi Nanaimo, kuhu võeti ainult 8 residenti üle kogu Kanada! Ma siiamaani ei suuda uskuda...