29 september, 2015

Jutujupid

Mul on lõpuks ometi laud! Siia kolides lubasin ju endale, et ei osta lauda enne kui tööloa pikendamise paberid korras. Nüüdseks olen siin täpselt pool aastat elanud ja saan lõpuks ometi inimese moodi sööma (ja blogima) hakata. Laua taga!

Kusjuures mul polnud eelmises kodus kah korralikku lauda! Kaks ja pool aastat olen ilma lauata elanud!

- - -

Sain teada, et Kanadas ei ole järgnevaid ütlusi:

- Külalistest on kaks korda rõõmu - siis kui tulevad ja siis kui lähevad.
- Mina enam sinu liivakasti ei pissi, vaata ise, kust märga liiva saad.
- Söö leivakontsikuid, hakkavad tissid kasvama.

Arvake ära kui kõvasti Matt naeris kui talle neid seletada üritasin…

- - -

The Bay kaubamaja alustas jõulumüügiga juba septembri teisest nädalast. Kuused on püsti ja terve korrus kulinaid täis. Jingle bells'i veel õnneks ei mängita, aga inimesed protesteerivad, et ei olevat aus, et jõulud enne Halloween'i algavad. Neil on siin ju kindlad reeglid - kõigepealt tuleb Tänupüha, siis Halloween ja lõpuks Jõulud. Neid kolme ühendab fakt, et alates Tänupühast hakatakse igal pool Eggnog'i müüma, mis aitab vähehaaval õiget meeleolu luua. Aga kui Jõulud esimesena algavad, lööb see ju kogu skeemi sassi! Mismoodi sai Jõul ilma Eggnog'ita alata?

Eggnog on magus piimajook vahustatud munade ja vürtsidega. Maitseb palju paremini kui arvata võiks.

- - -

Müüt, et Vancouveris kasvab kanep nagu umbrohi, osutus tõeks. Ühel ristmikul (kohalik ajaleht teadis rääkida) näe, kasvabki:


Ma pole päris lõpuni aru saanud, mis teema neil kanepiga on. Ametlikult on küll keelatud, aga tegelikkuses suitsetatakse täiesti avalikult, terve linn lõhnab, eriti suvel. Igal nurgal on ametlikud poed, kust saab meditsiinilist kanepit osta ja arstid kirjutavad seda inimestele välja ka. Ning iga aasta 20. aprillil peetakse kesklinnas kanepifestivali, kus kogu kraam ja lisatarvikud täiesti vabalt müügis. Näe, niimoodi:


- - -

Lugesin eile õhtul enne magamajäämist voodis raamatut kui ämblik üle käe jalutas. Normaalne. Elin saatis video, et kuidas ämblikest lahti saada - vaata siit.

Sellega seoses meenub, kuidas me reedel külas käisime ja pererahval kaks kassi oli. Üks muidu nagu kass ikka, aga hädal käis potil! Kui valmis sai, vehkis natuke käpaga ja hüppas seejärel maha. Ma juba mõtlesin, et laseb vee kah peale! Teine kass oli hästi paks ja teda oli kah potile treenitud, aga kuna kõuts selline, khm, kogukas on, läheb prill-laual kõõlumine veidi riskantseks, nii et ühel hetkel hakkas hoopis vanni kusele käima. Hästi tore onju?!

- - -

Õppisin ära, kuidas filme alla laadida, leidsin maailma kõige ägedama seriaali ja olen absoluutses sõltuvuses! Vaadake ka, "Shameless" on nimi (USA versioon). Seoses sellega pole täna kahjuks rohkem aega blogida.

- - -

PS! Vot kui oskuslikult ma seekord sissejuhatuse vahele jätsin!


Uutest postitustest teavitab kõiki liitunuid: https://www.facebook.com/seiklusjutud

25 september, 2015

Kuumad teemad

Sirvisin teiste blogisid ja sain teada, et praegu on põhimõtteliselt kolm teemat, millest tuleb kirjutada kui tahad popp ja noortepärane olla:

- Orgu toitumiskava/appi kui paks ma olen/mida ma söön/mis mul külmkapis on
- Abielus esimesest silmapilgust (mingi uus telesaade)
- Kui kaua blogimine aega võtab

Mul on nii, et kuna töötan esmaspäevast reedeni 13.00-21.00, siis kodus söön ainult hommikuti. Viimasel ajal tatrahelbe putru, sest ema saatis ja Marii-Heleen tõi ka, maru hea on. Ja vahel munavõikusid, sest pean vähemalt korra kahe nädala jooksul leiba küpsetama, et juuretis ära ei sureks. Nädalavahetustel söön enamasti väljas. Hetkel näeb mu külmkapp välja selline (mitte et see muudel päevadel eeskujulikumalt sisustatud oleks):


Ukseriiulil on ketšup, mida ma pole kolimisest saadik lahtigi teinud. Ostsin, et äkki läheb vaja, aga ei läinud nagu näha. Järgmiseks tuleb vaarikamaitseline salatikaste, mis on täitsa hea (tööl kasutame), aga ma pole viimase kuue kuu jooksul kodus salatit sööma juhtunud. Kolmandaks pudel õlut, mille Matt kunagi siia jättis, aga kuna ma õlut ei joo, on see samuti tarbimata. Viimastes pudelites sojakaste ja vahtrasiirup. Ülemisel riiulil marineeritud kurgid ja majonees. Kurgid on mitu kuud vanad, peaks ära viskama.

Keefir on Kanadas hea, seda söön enamasti müsliga, sest jogurtid on müsliga koos liiga läilad. Klaas-totsikus on leivajuuretis, selle kõrval võipakk ja võitoos. Üks asi, mis on Eestis miljon korda parem, on paber, millesse või pakitakse. Ma olen Kanadas mitmeid erinevaid sorte ostnud, aga neil on kõigil täiesti idiootne ümbris, mis põhimõtteliselt juba pealevaatamise peale tükkideks pudeneb. Praegust pakki olen täpselt kaks korda lahti teinud, et sealt võid toosi lõigata ja välja näeb selline:


Nuta või naera. Aukude suuruse ja rohkuse järgi võite välja arvutada, milline näeb paber välja siis kui seda üle kahe korra avada. Ma võin mõnikord Matt'i võipakist pilti teha kui meelde tuleb.

Kuna toitumisest pole nagunii muud asjalikku kirjutada, asume kohe abielusaate juurde:

Kõik kiidavad ühehäälselt, et kunstnik ja tema madusid/rotte/kasse pidav pruut on ideaalne paar. Kindlasti on toredad inimesed ja puha, aga selle kuti tagi ja auto peale tõusevad mul iga kord kõik ihukarvad püsti. Ko-hu-tav. Ja nats liiga palju isiklikku infot - "näe, ostsime kondoome ja libestit, et ikka reisil lõbus oleks". Good for you, guys...

Medõe ja IT-mehe koosluse puhul häiris, et tüdruk ei hakanud absoluutselt varjama, et kutt tema maitse pole. Endal pole kunagi peikat olnudki, aga kohe teadis! Eks selge on, et sellest poisist mingit unelmate printsi ei tule, sest juba tutvustav klipp oli selline, et elan emaga, sest nii on mugavam, süüa teeb ema, poes käib ema, ise istun kogu aeg arvutis. Eksole noh! Vaatasin just neljandat osa, kus tüdruk väikest roosat kleiti näppis ning kui kutt suure hurraaga peale ei lennanud, et "ossa kui nummi tõesti, muidugi ostame tillule selle hilbu", väljendas neiu nördimust, et "kuule, sa üldse tahad kunagi lapsi saada või üldse ei taha või?"

Anna nüüd aega atra seada, poiss pole veel kordagi omaenda musti sokke pesumasinasse pannud, pole vast mõtet kohe pisiperet planeerima hakata. Aga muidu jällegi viisakas noormees, sõbraks ju igati tore!

Ja kolmas paar. Mina ei saa aru, mille põhjal paljud kommentaatorid Helenit hirmus targaks peavad? See geenialleelide puterdus, mida ta seal esimeses osas etendas, oli minu meelest eelkõige lihtsalt piinlik. Mitte vähem piinlik polnud pruudi isa kõne, kus ta soovitas vastsel peigmehel leida tee pruudi südamesse ja muudesse, khm, kohtadesse. No jumala eest!

Siim paistab olevat klassikaline IluzMeez, jämeda kuldketi ja "firmariietega", kus kaubamärk peab olema suurelt rinnale maalitud. Käib nagu kiimane kass ümber oma uue Barbie ja joob end igal võimalusel maani täis. Helenist ei saa ma veel päris hästi aru, sest ühes osas susistas ta keset ööd eriti meelalt kaamerasse, kuidas ta oma uut abikaasat tundma õppis ja mingis teises osas kandis kleiti, mis napilt kannikad ära kattis ning hööritas end ööklubis Siimu najal nagu pesueht strippar, aga keset päeva tänaval jalutades tulevad moraalijutlused stiilis "ma ei saa ikka käest kinni hoida, kuidagi liiga kiiresti areneb kõik".


Kolmandast kuumast teemast, et kui kaua blogiposti kirjutamine, piltide valimine, kommentaaridele vastamine ja muu taoline aega võtab, pole mul suurt midagi rääkida. Kirjutamine ise võtab tegelikult hullult palju aega, sest esimest lõiku teen alati sada korda ümber. No ja edasi läheb ludinal. Vahel mõtlen, et peaks selle kuramuse esimese lõigu üldse vahele jätma, aga kuskilt peab ju alustama!

Blogi kujundamisele ei kuluta ma üldse aega, sest nagu isegi näete, on see roheline. Noh jah. Kustav kergitas juba kolm aastat tagasi kulme, et miks sa ometi rohelise blogi tegid? Ma ei tea! Kannatage ära lihtsalt :) Palun vabandust! Ma ei viitsi eriti nikerdada selle kallal.

Täna hakkasin hommikul blogima, aga siis pidin tööle minema ja vahepeal sain veel emalt paki ja lõpu kirjutasin alles õhtul. Terve päev läks seega, hahaa! Hea küll, ma pean nüüd kommi sööma minema.


Uutest postitustest teavitab kõiki liitunuid: https://www.facebook.com/seiklusjutud

21 september, 2015

Nahkjad kehad

Kes oleks võinud arvata, et tööloa taotlemise pabereid sisaldav ümbrik, mis mulle kevadel hinnakirja muutuse tõttu tagasi saadeti, aja jooksul nii kasulikuks osutub? See on kõige parem ämblikute tapmise vahend! Just jõudsin koju, kurtsin aias majaomanikule, et muidu mulle siin meeldib, aga ämblikud on maru suured… ja tuppa jõudes jalutas kohe üks priske isend risti üle vaiba. Selline:


Viimasel ajal on vererõhk taolistes olukordades palju vähem tõusma hakanud. Hästi tore oleks ühel hetkel jõuda staadiumisse, kus võtaks putuka rahulikult peopesale ja toimetaks õue kobrulehe peale, mitte ei lajataks tööloa paketiga lagipähe. Aga vaadake kui suured nad on! Võimatu!

Anna ütles, et kui ta Jamaikal elas, kukkusid vahel öösiti sisalikud laest voodisse ja duši äravoolust tulid skorpionid tuppa. Kairi lohutas omalt poolt, et vaata kui hea, et siin Austraalia hiigelämblikke pole - neid juba tööloa paberitega maha ei löö, keha pigem nagu hiirel, selline nahkjas. Jumala eest ma ei tea, kust ta selle võrdluse võttis, kas proovis järele või pakkus huupi, aga kõlab kohutavalt!

-

Mul on nüüd kohalik ID-kaart. Tegelikult ajaks Eesti oma kah asja ära, aga kui siia kavatsen jääda, on ühel hetkel nagunii kohalikke dokumente vaja. Taotlemine oli hästi lihtne ja kaart saadeti postiga koju. Kanadas saadetakse absoluutselt kõik asjad postiga koju. Koos kaardiga tuli elundite loovutamise vorm! Ma olen alati seda meelt olnud, et pärast surma pole mul ei neerude ega maksaga miskit tarka peale hakata ja iseenesest ju tore, et saavad kellegi teise sees veel nats edasi elada. Matt ütles, et ühe inimese organitega päästetakse umbes seitsme abivajaja elu. Näed siis! Ma kirjutan vabalt alla, et võtku, mis võtta annab!

Järgmiseks pean teooria- ja sõidutesti tegema, et kohalikke lube saada. Talv tõotab vihmane tulla ja hea meelega ostaks nüüd auto, et ei peaks iga päev kummikutes tööle ja tagasi lädistama. Natuke tüütu, et nad Eesti lubasid lihtsalt Kanada omade vastu ei vaheta! Teooriatestiks anti õpik muidugi tasuta. Kanada noh! Märgid on neil siin veits erinevad ja punase tulega võib parempööret teha, aga muidu suht sama nagu Eestiski.

Ohh, ma pesin ju eelmine kord suvilas käies kogemata Matt'i autopuldi ära! Teate küll, see "õnnis" hetk, mil korjad riideid masinast välja ja märkad võtmekimpu koos puldiga trumli põhjas vedelemas… 


Ma oleks arvanud, et ta laseb mul sellise nalja peale jalgsi linna kõndida, hahaa! Siiamaani vist kõnniks. Aga Matt ütles hoopis, et puldi saab ju uue tellida, aga girlfriend'i kes täitsa omaalgatuslikult tema musta pesu kah masinasse viskaks, pole üldse nii lihtne leida! Hahh, ole lahke! Teinekordki!

Uutest postitustest teavitab kõiki liitunuid: https://www.facebook.com/seiklusjutud

14 september, 2015

Foo Fighters

Reedene Foo Fighters'i kontsert oli lihtsalt nii vägev, et seda on võimatu sõnadesse panna! Nad on muidugi tuntud väga heade ja pikkade live-show'de poolest, aga arvestades, et Dave Grohl murdis hiljuti jala ja annab nüüd kontserte istudes… whoaaa, ma ei taha mõeldagi, mis siis veel saaks kui ta püsti tõuseks!

Vancouver on Grohl'ile suht tuttav koht, ta elas ju aastaid Seattle's, mis on Vancouveri külje all. Rääkis, et käis siin tihtilugu kellegi majas asuvas stuudios mingeid asju salvestamas ja see maja oli tihedalt Bryan Adamsi pilte täis. Alguses tundus veider, et noh, seal paistab suur fänn elavat, aga hiljem selgus, et see oli Bryan Adamsi maja (ta on vancouverlane).

Kõik need 2,5 tundi järjest saalitäis rahvast lihtsalt hullus! Uskumatu, kuidas on võimalik kuude kaupa iga kahe päeva tagant kontserte andes ikka veel sellist energiat ja intensiivsust tagada… Ja nad on seda juba 20 aastat teinud!!!

09 september, 2015

Pulmakellad

Matt teatas, et me läheme pikaks nädalavahetuseks sõpradega tema suvilasse. Mina ütlesin, et mul pole pikka nädalavahetust, sest töötan ju riigipühadel ka (siin on igas kuus vähemalt üks riigipüha, enamasti esmaspäeviti).

Ise läksin muidugi kohe närvi, sest tõepoolest - miks mul pühad vabad pole? Kuna meil oli nagunii peakontoris koosolek, kasutasin võimalust ja teatasin ettevõtte omanikule, et ma tahaks kah vahel puhata ja mängida! Mispeale ta mainis, et mul ongi õigus kõik pühad vabaks saada, seda enam, et teenin nende eest nagunii tavapärast palka. Juhul kui töötan, saan 1,5-kordset. Neile oli millegipärast mulje jäänud, et tahan pühadel töötada. Aga ma ei taha ja nii tekkis mulle hoobilt pikk nädalavahetus!

Kohe kerkis järgmine probleem, sest Matt'i suvilas olen ma juba mitu korda käinud ja tahtsin vahelduseks midagi uut teha. Alguses ta proovis ikka nii ja naa moosida, lõpuks pidi ikka välja rääkima, et ta parim sõber kavatseb seal oma elukaaslast kosida ja seetõttu ei tule kõne allagi, et mina samal ajal kuskil mujal seiklen. See oli muidugi päris tugev argument.

Matt läks neljapäeval, tulevane pruutpaar reedel ja mina koos kolmanda paariga laupäeval. Sest noh, mõned inimesed peavad tööl ka käima, onju. Reedel saatis Jen mulle sõnumi, et poisid leidsid toast mürgise ämbliku ja mina eeldasin sinisilmselt, et laupäeva pärastlõunaks on see isend ammu surnud ja unustatud.

Jõudsime kohale ja… neil oli ämblik kummuli keeratud klaasi all! Et mine vaata kui äge! Nimi olevat Hernandez! Teate, mul on kodus kõvasti ägedamad, isegi klaasi alla ei mahuks! Aga minu omad pole vähemalt mürgised. Arvestades, et meil oli kamba peale kaks väikest beebit kaasas, nõudsin, et Hernandez peab surema. Pika hädaldamise peale visati ta lõpuks terrassilt alla. Elusana! Sama päeva õhtul jalutas järjekordne Hernandez elutoa seinal, aga siis polnud enam kellelgi naljatuju, läks hoopis kiireks sebimiseks ja plätuga virutamiseks. 

Kahe ämblikusaaga vahepeal jõudsid Drew ja Jen paadisillal kihluda. Aww! 


Kanadas on see sõrmusevärk kohe omaette teadus. Vasaku käe eelviimases sõrmes kantakse ainult kihla- ja abielusõrmust. Absoluutselt igaüks teab seda! Mehed ka!

Teiseks peab kihlasõrmus tingimata kallis olema. Okei, mõnes mõttes loogiline. Et suure tähendusega ja tõenäoliselt kannad elu lõpuni, las ta siis juba olla ilus ka. Aga see on kohe NII oluline, et naised võrdlevad omavahel, kellel on kallim sõrmus (igaüks muidugi teab kui palju tulevane abikaasa ehte eest maksis!). Nagu mingi staatusevärk! Anna rääkis, et tema töökaaslane ostis omale ise uhke sõrmuse ja andis selle mehele, et mees saaks teda naiseks paluda. Mehel endal polnud ekstra-kalli sõrmuse jaoks raha. Appi, noh! 

Ja see pole niisama lihtne, et järgmiseks tuleb pulm! Mkmm, kõigepealt toimub kihluspidu. See on põhimõtteliselt nagu pulm, aga uut sõrmust veel ei saa. Idee on selles, et tulevased pulmakülalised omavahel tuttavaks teha. Siis tuleb poissmeeste- ja tüdrukute õhtu. Ei minda vanalinna kondoome müüma, hoopis lennatakse Vegasesse. Kogu kambaga! Viisakam versioon sellest on Bridal Shower - tüdrukute õhtu peab sisaldama palju alkoholi ja võõraid mehi, aga Bridal Shower'i käigus saab tulevane pruut hoopis teistelt naistelt väikseid kinke ja hullult jooma ei pea. 

Pulmapäevale eelneval õhtul tehakse nö prooviõhtusöök, mille käigus saavad külalised omavahel veelgi paremini tuttavaks ja pruutpaar saab tänada neid, kes kogu seda tsirkust planeerida on aidanud. Selle lõbu maksab kinni peigmehe pere.

Pärast üht uhket sõrmust ja kolme-nelja pidu jõutakse lõpuks pulma endani. Võite isegi arvata, et siinkohal on fantaasia piiritu, aga üks on kindel: pruutneitsisid ja isamehi peab olema terve hunnik! Mingit otstarvet neil pole, aga pildid näevad niimoodi uhkemad välja. Muidu töökaaslased arvavad, et oled vaene või midagi. Sama värk nagu sõrmusega!


Aga kogu see kompott algab täiesti ebaromantiliselt, sest abiellumiseks vajaliku blanketi saab kohalikust R-Kioskist! Ei pea Õnnepaleesse minema nagu Eestis. 

* PS! Ma nägin seekord põhja sõites KOLME karu! See oli üks mu viimaste aegade kõige õnnelikumaid nädalaid - uus tööluba, Foo Fighters'i piletid ja karud. Nagu uus elu oleks alanud! 

Uutest postitustest teavitab kõiki liitunuid: https://www.facebook.com/seiklusjutud

02 september, 2015

Rõõmuralli

Kui Foo Fighters'i piletid detsembris müüki tulid, ei teadnud ma oma edasise saatuse kohta Kanadas mitte midagi. Tahtsin väga minna, aga kuidas sa ostad sellises olukorras piletid peaaegu aasta aega ette ära?!

Agooniat kauaks ei jagunudki, sest need müüdi suht kiirelt läbi.

Nii see aeg siis läks, kuu-kaks-kaheksa…üheksa. Ikka ei mingeid uudiseid. Saate aru? 9 kuud hiljem istun täpselt sama suures teadmatuses!!! Ainult, et nüüd hakkab aeg jalaga tagumikku peksma, sest kontsert toimub juba järgmisel reedel. Pileteid iseenesest saaks, sest järelmüük on hooga käima läinud. Nii ma siis piinlesin ega suutnud otsustada, mida teha. Kuidagi kahtlane on suvalise tüübi käest sadade dollarite eest pilet osta. Kuidas ma tean, et see võltsitud pole?

Täna küsis Matt, et noh, ostsid ära või? Halasin vastu, et vaim on valmis, aga liha nõder… ja 10 minutit hiljem olid tal meile piletid olemas! Juhuuuu! Ma lähen Foo Fighters'i kontserdile!!! Koos ülejäänud 19.000 fänniga! VÄGA äge!


Koju jõudes tegin arvuti lahti ja nägin, et immigratsioonist on tööloa kohta kiri tulnud... Väga pingelised kaks minutit, et MyCIC kontole sisse logida ja... tadaa! Ma sain uue tööloa!!!  

Oleks teadnud, et selle kirja väljameelitamiseks tuleb lihtsalt kontserdipiletid ära osta, oleks seda juba detsembris teinud! :)

Ma olen niii õnnelik! Nii-nii õnnelik!!!

Uutest postitustest teavitab kõiki liitunuid: https://www.facebook.com/seiklusjutud