30 aprill, 2013

Esmaabi

Kuna mul on töö jaoks esmaabi sertifikaati vaja, panime end vastavale koolitusele kirja - Kustav tuli seltsiks kaasa. Koolitaja teatas alustuseks, et veel on hetk aega ja kes soovib, võib allkorrusel asuvast Subway'st omale hommikuse kohvi tuua - seepeale vajus pool klassi tühjaks. Paljudel tagasijõudnutel olid lisaks soojale joogile näpu vahel võileivad, mitmel ka pakk kartulikrõpse. Ühel lausa kilekotitäis erinevaid näkse! Nojah, paus tuleb ju alles mitme tunni pärast, mõtle kui õudne kui vahepeal nälga peaks surema!

Koolitajal seisis laual kolm pudelit erinevat tooni roheka ollusega, järgneva paari tunni jooksul jõi ta kõik ära. Lõuna paiku alustas purgist mingi ebamäärase massi söömist ja jätkas seda õhtuni välja. Mul pole vähimatki tervisliku toitumise vastu, aga kohati hakkab see üha omapärasemaid vorme võtma. Vanaema põld on minu silmis öko, aga poest ostetud pudel, uhke silt peal, ei näi kaugeltki mitte tervislik, olenemata sellest, mida etiketil lubatakse. Ja katkematu söömine ei saa hammastele kuigi hästi mõjuda, olgu tarbitav toit nii öko kui tahes.

Nii kuulasimegi krõpsude närimist ning elustamisnippe vaheldumisi. "Õnneks" istus minu kõrval noor hiinlane, kes põskedel olevaid mädapunne nokkis ja mu tähelepanu sööjatelt ära tõmbas...

Siinne esmaabi sertifikaat kehtib kolm aastat ja on nõutav väga paljudel ametikohtadel. Iga kursusel osaleja sai omale 200 leheküljelise raamatu, kus kõik räägitu kirjas ja värviliste piltidega illustreeritud - hea hiljemgi sirvida ja mälu värskendada.

Koolitaja oli täpselt selline, nagu olema peab - energiline ja haarav. Polnud ohtu, et igav hakkaks või tähelepanu hajuks. Kõiki olukordi selgitas eluliste näidete abil ja vahepeal viskas nalja ka.

Kaasõpilased varieerusid seinast seina, mõne küsimusi kuulates tuli täitsa hirm peale... Näiteks defibrillaatori kasutamise juures rõhutati, et masin juhendab sind ja kui kleepsud on kehale kinnitatud, ütleb selgelt, et nüüd antakse patsiendile elektrilaeng ja kõik peavad eemale hoidma. Selle peale küsis keskealine meesterahvas, et kas tema kui esmaabi andja peab ka eemale hoidma või ainult pealtvaatajad?

Koolitaja selgitas, et mõnel mehel võib rind nii karvane olla, et kleepsude kinnitamine ei õnnestu - kui läheduses peaks leiduma vahend, millega karvu eemaldada, oleks mõistlik seda teha. Üks naisterahvas tõstis käe ja täpsustas, et kas paljaks peaks ajama ainult need kohad, kuhu kleepsud kinnitatakse või terve rindkere? No ma ei tea, äkki raseeriks siis juba jalad ka ära, pärast hea sile olla kui ellu juhtud jääma...

Südame asukohast polnud enamikel inimestel aimu, levinud arusaama kohaselt asub see ju vasakul pool. Tegelikkuses on ikka keskel, õige kergelt suunaga vasakule. Täpsemat asukohta saab määrata rinnanibude abil - koolitaja rõhutas igaks juhuks veel eraldi, et kui mõnel tädil on nibud koos tissidega nabani vajunud, ei tasu südant nii madalalt ikkagi otsida. Mõnele kursusel osalejale võis see olla väärtuslik teave, muidu äkki hakkab elustama nii, et soolestik pahupidi... Öeldi ju, et nibude kõrguselt!


Paljud on millegi vastu allergilised, raskemal juhul võib tekkida anafülaktiline šokk ehk nii tugev paistetus, et hingamisteed pitsuvad kinni ja inimene sureb. Selle ennetamiseks on hädalistel kaasas Epi-Pen ehk süstal ainega, mis järgnevaks kümneks minutiks kõige hullema ära hoiab ja kiirabi saabumiseni elus aitab püsida.

Lektor rõhutas, et Epi-Pen'i säilivusaeg on 1 aasta, aga süstla küljel on väike aknake, kust sees olev vedelik näha - kui see on selge, võib kasutada, kui kollakas ja tükiline, on midagi pahasti ja süstida ei tohi. Juhul kui säilivusaeg on mõne kuuga ületatud, aga vedelik selge, võib häda korral kasutada. Seepeale tõstis üks neiu käe: "Aga kui säilivustähtajani on veel aega, aga vedelik on tükiline, kas siis tohib või mitte?"

Mida te sööte, et nii asjalikke küsimusi tuleb?


Harjutasime luumurdude lahastamist ja voltisime hiljem üheskoos kolmnurk-rätikuid kokku. Lektor tegi nalja, et muide, need tuleb ju ära ka triikida, aga kui ma siia tööle tulin, ütlesin kohe, et mulle triikida ei meeldi - äkki keegi teist aitab? Vaikus... Siis ütles üks neiu, et tema võib seda teha küll ja järgmine küsis, kas triikimislaud on muidu olemas? Õpetaja vastas, et nääh, kahjuks pole, peab tavalise lauaga hakkama saama. Tüdrukud ei näinud selles erilist takistust, aga õnneks hakkas juhendaja ise naerma enne kui olukord päris piinlikuks jõudis muutuda.

Teisel päeval oli õpetajal mops kaasas. Maailma kõige rahulikum koer, ainult magas! Vahepeal võttis perenaine ta selili sülle, käpad taeva poole - peni ei teinud teist nägugi. Õhkas, et koer on talle lapse eest. Selle peale ütles üks mees, et tal on lapsed koera eest - viskab neile palli ja sügab kõhu alt :)

26 aprill, 2013

Akvaarium

Eile oli meie korterikaaslase sünnipäev. Hommikul küpsetasime talle brownie ehk maakeeli öelduna šokolaadikoogi ja kõrvale pakkusime cappuccino't. Marc'i vaimustab meie oskus koduste vahenditega piimavahtu valmistada. Tegelikult on see väga lihtne - piim tuleb mikrouunis soojaks teha, seejärel presskannu valada ja sõelaga üles-alla kloppida.

Kook on samuti maailma lihtsaim, kuid maitseb nagu tippkondiitrite toodang. Kõigepealt sulata potis või, mõne aja pärast lisa šokolaad. Kui eelnev on ühtlaseks massiks muutunud, tõsta jahtuma. Samal ajal lisa suhkur ja piim, sega. Nüüd rändavadki ükshaaval segusse munad ja kõige lõpuks lisandub jahu. Küpseb 180 kraadi juures umbes pool tundi ja peabki seest veidi pehmeks jääma, jahtumise käigus taheneb kõvemaks (kuid söömisel on endiselt mahlane). Retsept: 125 g tumedat šokolaadi, 125 g võid, 2 dl suhkrut, 2 sl piima, 4 muna, 2 sl jahu.

Pärast maiustamist jalutasin akvaariumisse. Vancouveri kesklinn on iga nurga alt omaette vaatamisväärsus. Kui muidu tehakse nalja, et tahaks elada metsa sees, mere ääres ja keset linna, siis palun - siin see just nii ongi! Mereranda on meie kodust 10 minutiline jalutuskäik (olenemata sellest, kummale poole minna, sest mõlemalt poolt tuleb vesi vastu), metsa umbes pooletunnine. Stanley park oma 400 hektariga annab vabalt metsa mõõdu välja! Väikese lisaboonusena on ka mäed kohe nurga taga. Muuseas - kuigi inimesed käivad tänaval juba lühikeste pükste ja plätudega, on suusahooaeg endiselt hoos. Küll viimast nädalat, aga siiski-siiski! Pole üldse paha, mis?


Kuigi akvaarim asub Stanley pargi alguses ja sinna peaks olema umbes 30-minutiline jalutuskäik, läks mul kokkuvõttes ikka maru kaua aega, sest iga mõne meetri tagant oli vaja jälle pilti teha. Ma ei kujuta ette, kas selle iluga on üldse võimalik harjuda? Kevad on siin muidu nagu Eestiski, nartsisside, tulpide ja sinililledega, ainus erinevus, et Vancouveris kestab see kõik oluliselt kauem. Juba kaks kuud on linn õitsenud ja lõppu ei paista tulevat. 


Siinses akvaariumis elab umbes 6000 erinevat liiki, muuhulgas beluuga vaal, delfiinid, pingviinid, haid, konnad, maod, ahvid, linnud ja molluskid. Need viimased olid eriti muhedad:


Basseine sai ka altpoolt vaadata, delfiinide ligimeelitamiseks oli külastajatele jäetud pehme mängukala, mida nähes suuremad kohe ligi ujusid. Kui lapsi paistid nad suhteliselt külmaks jätvat - viskasid korra pilgu peale ja jooksid mängunurka tagasi - siis täiskasvanud hullusid täielikult! Üks naine unustas end akna äärde nii aktiivselt mängima, et kohati oli kohe tegemist, et tema varjust loomast pilti saada :)


Beluuga polnud seevastu kohe üldse koostöövalmis ja kuigi tema nägemiseks olid palju uhkemad aknad ehitatud, paistis neist ainult vesi. Vaala ennast võis õues vaatamas käia.


21 aprill, 2013

Kanep

Vancouveris vaadatakse kanepisuitsetamisele läbi sõrmede, aga müük ja kasvatamine on sellegipoolest keelatud. Levinud on skeem, kus üüritakse/ostetakse maja, kaetakse kinni selle aknad, tagatakse pidev valgustus ja pannakse taimed idanema. Äri õitseb seni, kuni politsei saab jälile, et suure elektritarbimise taga peab midagi kahtlast olema ja lööb isehakanud botaanikud laiali. Maja aga muutub kasutuskõlbmatuks, kuna kanepi kasvamiseks vajalik niiskus on seda pöördumatult kahjustanud.

Minu suureks imestuseks selgus, et paljudes Põhja-Ameerika linnades (ka Vancouveris) on tavaks 20. aprillil kokku tulla, et müüa kanepit ja selle tarvitamiseks vajalikke vahendeid ning end üheskoos pilve tõmmata. Veelgi kummalisem, et üritus on täiesti legaalne ja toimub keset linna! Mis sai sellest, et kasvatamine ja müük on keelatud?

Traditsiooni kohaselt jagatakse kell 4.20 pärastlõunal kõigile soovijatele tasuta joint'e ehk kanepisuitse.

Meenus, kuidas käisin Eestis koolitusel, mida viis läbi narkokuritegude talitluse juht. Rääkis muuhulgas kanepist ja selle spetsiifilisest lõhnast, mispeale üks ruumis viibinud vanem daam käe tõstis ning kurtis, et kõikjal räägitakse, kui äratuntav see lõhn on, aga kus seda siis nuusutada saaks?

Lektor vastas, et koolituse tarbeks on tal küll ametlikult võimalik grammike savu kaasa võtta, kuid sellega kaasneb suur vastutus ning tal on mõistlikum seda mitte teha. Eks ole kummaline - ühes kohas ei saa isegi harimise eesmärgil lasta inimestel kanepit nuusutada, teises võib jalutada üritusel, kus kohati on suitsu vahelt raske hapnikku leida...

Kes pole kursis - kanep lõhnab nagu läila muru, väga magusalt ja rohuselt. Ja kui kahtlustavatel vanematel soovitatakse laste riideid nuusutada, siis mina oma töökogemuse põhjal hoiataks, et emad-isad on lausa erakordselt heausklikud - kui pubekas ka pealaest jalatallani imalalt lõhnab ja parajasti silmini pilves on, ei saa nad ikka aru, milles asi: "Ma tean küll, et ta sõbrad suitsetavad kanepit, aga ta ütles, et tema seda ei tee". No oleks ka naljakas kui muretsevale emale vastupidist kukuks väitma...

Kanepi tarvitamiseks on mitmeid viise, neist levinum suitsetamine. Mõnikord segatakse seda hoopis koogitaignasse. Tänasel üritusel oli müügil kõikvõimalikke kanepit sisaldavaid küpsetisi:


Mitmed külastajad käisid ringi, kaasas suur kotitäis rohelist puru, mida kõik soovijad vabalt osta said. Lisaks isehakanud kaubitsejatele toimis ka organiseeritud putkandus. Paljud leidsid, et pakendamine on liigne vaev ning müüsid otse potist - osta või kiloga!

18 aprill, 2013

Tööots

Tegin siin ükspäev süüa ja avastasin raseda paprika. Nuga läks kuidagi vaevalisemalt läbi kui tavaliselt - sees oli tühjuse asemel lasteaed. Nuputasin, et huvitav, kas ma olen varem ka midagi sellist näinud, aga ei tulnud nagu ette. Näitasin siis Kustavile, tema jaoks oli olukord samuti uus, pildistas vegetaar-kangelasema kenasti üles. Ainus, kes olukorras midagi üllatavat ei näinud, oli meie kanadalasest korterinaaber, kelle sõnul olevat paprikad alatihti sellised.

Kui ma ka Eestis usinalt pakenditel olevaid silte lugesin, aga enamasti midagi surmavat ei tuvastanud, siis Kanadas on koostise jälgimine juba hasartseks muutunud. Paljud toiduained sisaldavad kahtlasi aineid ja ehmatavalt paljudest võib leida rasvumist põhjustavat maisisiirupit. Terve rida kemikaale muidugi lisaks, rohkest suhkrust ja soolast rääkimata.

Iga poeskäiguga muutume teadlikumaks, uurime silte ja guugeldame koostisosi. Lõpuks ometi oleme hakanud õunu koorima nagu ammugi soovitatud on - nimelt kraapisin ükspäev noaga ubina pealispinnalt hunniku vaha. Ühest peenest poest leidsin ökoporgandid. Kolmevärvilised - oranžid, punased ja lillad. Ma ei tea, kas lilla porgand on siin West End'i linnaosas lihtsalt poliitiliselt korrektne või mis, aga öko see nüüd küll ei tundunud.

Täna lükkasin ahju oma elu esimese müsli - 200 kraadi juures said kaerahelbed, rosinad ja mandlid kuskil 10 minutiga krõbedaks (magusamaks tegin meega). Poest ostetuga on alati see häda, et omaarust võtad pähklimüsli, aga kodus otsid ennast segaseks, et sealt pähkleid leida. Paar tükki on ehk kilo kohta ära eksinud.


Ükspäev arutasime, et huvitav - kui majas tulekahju peaks tekkima, mismoodi siis evakueerimine käib? Aknad käivad nii vähe lahti, et isegi pea ei mahuks välja (mitte et ma 14. korruselt õudselt alla kipuks hüppama, aga hingata oleks ju iseenesest tore). Täna siis kuulsimegi alarmi. See on paigaldatud igasse korterisse ja teeb tõeliselt läbilõikavat häält. Marc ei lasknud end üldse häirida, ütles, et midagi ei põle, alarm üürgab iga mõne aja tagant, varsti tuleb tuletõrje ja lülitab kisa kinni.

Ja tuligi! Maja ette sõitis hiigelpikk tuletõrjeauto, terve meeskond ronis välja, tänav laoti torbikuid täis, kaks rida liiklust pandi kinni. Mehed tatsasid viiekesi majja, lülitasid alarmi välja, tulid välja, korjasid tänavalt torbikud kokku ja sõitsid minema. No ma ei tea... äkki näitate mulle, kus see pult on, lähen vajutan järgmine kord ise nuppu?


Kustavile pakuti tööotsa - ürituste tarbeks lava ja tehnikat kokku panna. Esimene üritus on kohe laupäeval ja kujutab endast kanepifestivali nimega 4:20. Savutõmbamist propageeriv pidustus toimub siin alates 1995. aastast igal 20. aprillil. Osavõtjaid on viimastel aastatel olnud kümne tuhande ringis ja kell 4.20 pealelõunal on tavaks kõigile soovijatele tasuta joint'e jagada. 

Toimumiskohaks Kunstigalerii esine väljak, meie majast 350 m kaugusel. Legaalne narkopidu keset südalinna! Ma ei suuda seda siiamaani uskuda... 

15 aprill, 2013

Pesukaru

Eile tulime Mike'i pool toimunud peolt ja leidsime köögist hunniku kooki. Marc'i kodus polnud ja kuna oli juba öö, polnud lootustki, et tulla võiks. Kujutate nüüd ette - Kustav ja šokolaadikook ühes ruumis? Olukord oli keeruline, sest kook kuulus ju Marc'ile. Eks me muidugi jagame vastastikku oma küpsetisi, aga ei saa ju laokile jäetud maiust lihtsalt nahka pista...

Kustav pakkus, et Marc oli mures, kuhu me küll nii kauaks jääme, küpsetas meile kooki ja ootas koju. Lõpuks sai aru, et me vist ei tule ja läks ise ka ära. Oma selgitusega rahulolevana lõikas Kusti koogi küljest ääre, et aru saada, kas üldse maitseb hästi. Ju pidi hea olema, sest peatselt kuulsin köögist pobinat, millest võis järeldada, et ülejäänud tükk rändas samuti kõhtu.

Hommik. Köök. Marc'i polnud ikka veel. Kustav nagu tüütu kärbes koogi kõrval nihelemas. Jube raske ikka! Pakkusin, et helistagu ja küsigu. Saatis sõnumi, aga vastust ei tulnud. Ma pole kunagi varem Kustavit šokolaadikoogiga nii pikalt ühes ruumis näinud!

Käisin poes, vahepeal oli Marc koju jõudnud ja koogisöömisele ametlikult rohelise tule andnud. Oh seda rõõmu! Kohvipott rändas tulele ja kook tehti ahjus soojaks ka veel!

Eilsel grilliõhtul sai kokku lepitud, et ilusa ilma korral rendime täna jalgrattad ja läheme koos austraallastega Stanley parki avastama. Päike ilmus välja nagu kord ja kohus, Marc tuli teejuhiks ja seadsimegi sammud rattalaenutuse poole.

Liisk langes tandemite kasuks - nendega on tagareas istujal teatavasti eriti lihtne, igasugune vastutus puudub, teed pole vaja jälgida, pidurdada ei saa, isegi pedaalid keerlevad eesväntaja rütmis. Nii said poisid eile peo jätkuks väikese trenni teha ja tüdrukud kõikidele teeäärsetele lastele vastu lehvitada. 


Stanley park on lahe koht, jalutus- ja rattaradu täis. Suvel oleks saanud ujumas ka käia, aga sedapuhku piirdusime matkamisega. Marc teadis kõiki põnevamaid teid, sõitis ees ja naeris kui me oma vanainimese ratastega kohapealt minema ei saanud :)


Kanadas pidavat palju pesukarusid elama - kohalikele on nad üldiselt nuhtluseks, sest tänu osavatele käpakestele suudavad avada prügikaste ja maha rullida katust. Lisaks näpuosavusele on nad nutikad, uuringud näitavad, et suudavad ülesannete lahendusi meelde tuletada kuni kolm aastat peale nende õppimist. Vangistuses elavad kuni 20 aastaseks, looduses ainult kahe-kolmeseks. Eluviisilt on eraklikud ja äkilise loomu tõttu peresuhetest suurt ei hooli.

Pesukaru kasukas on üks kallimalt hinnatud metsloomanahku Põhja-Ameerikas. Seetõttu peetakse neile massiliselt jahti ja seatakse üles püüniseid. Nende liha pidavat väga maitsev olema ja meenutama lambatalle (kuigi ma ei kujuta ette, kuidas neid küll süüa saab, diivanil nurruvat kassi ei tükelda ju ka raguuks).

Igatahes läksime tiigi äärde parte vaatama ja justkui muuseas tuias põõsast pesukaru välja. Keegi pakkus talle pähklit, võttis selle vastu, krõbistas rahulikult lõpuni, vaatas ringi ja kobis põõsasse tagasi. Väga armas loom!


Hiljem kostitasime end hunniku sushi'ga, see on muideks kõige odavam toit, mida Vancouveris sööma minnes leida võib. Muuhulgas tuli juttu autoga sõitmisest ja Marc näitas, milline näeb välja British Columbia provintsi juhiluba. Nimelt märgitakse sellele juuste- ja silmavärv, pikkus ning KAAL! Pange tähele, et ametliku näidise peal on 175 cm pikkuse neiu kaaluks ainult 51 kg.

13 aprill, 2013

Reede

Arutasime siin just, et vat kui tore - jälle reede! Et kas peaks veini tooma?

Mõned asjad on kuidagi sisse juurdunud - taldrik tuleb tühjaks süüa, magustoitu peab ka tingimata saama ja reede on eriti mõnus, sest järgneb kaks vaba päeva. Sedapuhku on reedele siin Vancouveris meil juba 17 vaba päeva eelnenud ja tööd hetkel veel ei paista. Seega veini ikkagi ei toonud, sest mida sa õige tähistad, ah?


Sihime südamelähedasi ameteid ja ilmselgelt ei kasva sobivad pakkumised puu otsas. CV-sid oleme miljon korda kõpitsenud ja kohandanud, kaaskirjadest rääkimata. Kanadas ei tohi neile märkida sünniaega, perekonnaseisu ega lisada pilti - kõik võrdse kohtlemise huvides. Küll aga nõutakse täpset kodust aadressi, indeksi ja korterinumbrini välja. 

Kui kohvikutöö osas soovitatakse ukselt uksele käia, siis meie valdkondades seda ei oodata, kuulutuste juurde on enamasti selge sõnaga märgitud, et palun mitte helistada ega kohale tulla. 

Ootaja aeg on teatavasti pikk. Mõni päev kasutan jaanalinnutehnikat - panen pea liiva alla ja teen näo, et mina küll ei tea, kes siin tööd tahtis, mul koduski mõnus. Ja vahel on selline tunne, et kammoon! Ma suren igavusse! Mitte keegi ei taha mind või? Päris asjade pakkimiseni pole õnneks veel jõudnud...

Nüüd hakkavad pudenema esimesed viljad - eile sai Kustav kõne, täna helistati mulle, paluti vestlusele. Mõni hetk hiljem saabus järgmisest kohast meil - tule esseed kirjutama. Nüüd on teistpidi kõhe - ma pole ju kunagi võõrkeelsel tööintervjuul käinud. Appi, ma ei julge, lähen parem nõudepesijaks! Kuidas ma siin kohalikega võistelda suudan?


Minu nimi kõlab kanadalastele võõrapäraselt, suudavad selle küll kenasti välja öelda, aga küsivad alati üle, kuidas ma seda ise hääldan? No ma ei tea, mul on nii lühike nimi, et ma ei hääldagi! 

Mõtlesin siis, et võtan uue, mõne lihtsama. Olen edaspidi Ann. Esimesed, kelle peal uut nime katsetasin, olid me prantsuse sõbrad:

- Hi, I'm Ann!
- Nice to meet you, HAIMÄN! 

Triin soovitas Starbucks'is katsetamas käia - seal kirjutatakse topsile tellija nimi, kohe näha, millisega õigesti hakkama saavad. Triinu töökaaslase nimi on Beenish (tütarlaps seejuures), huvitav, kas tal on Starbucks'i tarvis varjunimi?

Mõned turvanõuded on Kanadas harjumatud. Näiteks SIN number on väga delikaatne, seda peab hoidma nagu silmatera, sest võõrad võivad seda kurjasti ära kasutada (ma ei tea kuidas, ei oska sellega isegi midagi peale hakata). Kui kaart saabus, oli kaasas juhend - ära kanna seda kunagi endaga kaasas, hoia turvalises kohas, soovitatavalt šeifis. Ah et kust ta saabus? Täitsa tavalise postiga tuli.

Internetipanka sisselogimiseks kasutatakse suvalist kasutajanime ja parooli. Et asjaajamine mugavam oleks, võib panna linnukese, et arvuti su parooli meelde jätaks ja automaatselt sisse logiks. 

Mobiililepingut sõlmides palutakse valida vastus turvaküsimusele: "Mis su lemmikvärv on?" Valikus kollane, punane, sinine, roheline... 


Linna kõige vägevam kino asub meie kõrvalmajas, seal olevat eriti uudne süsteem - piletit ostes saab kohad valida :) Kui Marc seda rääkis, olime natuke segaduses, aga siis ta selgitas, et Kanada kinodes toolidel numbreid pole, igaüks vaatab ise, kuhu end pressida suudab. Ja nüüd siis selline vägev lahendus! 

Homme hommikul korjab me uus sõber Mike meid oma truck'i peale ja viib jiu-jitsu võistlusi vaatama. Et me tööotsingutel ei manduks :)

09 aprill, 2013

Vancouver

Uuendatud mais 2016.

Hindadele (v.a. toit) lisandub käibemaks 12%, mida sildil välja ei tooda, seega osutub ostetav kaup kassas veidi kallimaks.

Vancouver figureerib igal aastal maailma kõige elatavamate linnade tabeli esikümnes. Ühelt poolt ääristab linna ookean, teiselt poolt lumiste tippudega mäed. Kolme lähima (Cypress, Seymour ja Grouse) jalamitele viib ühistransport vähem kui poole tunniga. Kanada suurim suusakeskus Whistler asub 120 km kaugusel.

Eksimist pole Vancouveris vaja karta, mägede järgi saab alati määrata põhjasuuna.


KLIIMA

Vancouveri kliima on pehme, temperatuur kõigub aastaringselt vaid 20 kraadi ringis. Talvel on sooja umbes 6-7 kraadi ja lume asemel sajab vihma. Vihma poolest on linn kuulus, öeldakse, et kui oled siin piisavalt kaua elanud, kasvavad varvaste vahele lestad :) Kõige vihmasemad kuud on november, detsember ja jaanuar; vastukaaluks on suveperiood kuivem kui Eestis, juulis ja augustis ei saja üldse

ÜHISTRANSPORT

Vancouveri ühistransport on väga hästi korraldatud, kiire ja puhas. Reisijate kasutuses on bussid, trollid, metroo (skytrain) ja praam (seabus). Linn jaotub kolmeks tsooniks ning pileti hind oleneb sellest, mitu neist läbida soovid. Tsoonid kehtivad ainult skytrain'le ja seabus'le, bussid-trollid kuuluvad kõik esimesse tsooni (kuigi läbivad kõiki kolme). Piletina kehtib Compass Card, mida saab osta kõikidest metroopeatustest.

Üksikpilet (Single Fare) kehtib 90 min kõigis ühissõidukites. Esimene tsoon maksab 2,75 CAD; esimene/teine 4,0 ja esimene/teine/kolmas 5,50.

Päevapilet (Day Pass) kehtib kõikides tsoonides ja maksab 9,75 CAD. 

Kuupilet (Fare Cards) - esimene tsoon 91 CAD, esimene/teine 124, esimene/teine/kolmas 170. Kuupiletile saab ühekordselt tsoone juurde osta.

NB! Õhtuti alates 18.30, nädalavahetustel ja riigipühadel on kõik tsoonid ühe tsooni hinnaga.

NB! Kuupilet kehtib kuu esimesest päevast viimaseni.


LENNUJAAMAST KESKLINNA

Pilet on lennujaamast ostetuna kallim kui linnast, sest lisandub lennujaamatasu (2,75 + 5 = 7,75 CAD), päevapilet on tavahinnaga. Rong (Canada Line) käib iga kuue minuti tagant ja sõit kesklinna kestab pool tundi. Esimene rong stardib kell viis hommikul ja viimane väljub ühe paiku öösel. Taksoga kulub aega umbes sama palju (tipptunnil kaks korda rohkem), maksab 35 CAD.


DOWNTOWN

Vancouver Lookout - vaateplatvorm ja restoran, üles viib klaasseinaga lift. Sissepääs 16,25 CAD (+ tax), pilet kehtib terve päev.

Vancouver Art Gallery - sissepääs 20 CAD (+ tax), teisipäeva õhtuti kell 17-21 annetuse eest (tavaliselt 5 CAD nägu). 

Public Library - lisaks raamatutele laenutatakse ka muusikat ja filme. Esimesel korrusel mugav istumisala laialdase ajakirjade valikuga, tasuta wifi kasutamiseks tuleb küsida kood. 

Canada Place - viie valge purjega ehitis, mille kõrval peatuvad kruiisilaevad. Maja kõrvalt avanevad ilusad vaated jahisadamale ja Stanley pargile, eemal paistab North Vancouver ja lumised mäed. Canada Place'i juurest võib teha kena jalutuskäigu mööda sadamakaid (Coal Harbour Seawall) Stanley pargini.


GASTOWN

Police Museum - väljapanek konfiskeeritud külmrelvadest, erinevatest narkootikumidest, võltsitud dokumentidest ja muust taolisest. Siit leiad ka surnukuuri ja lahkamistoa. Esmaspäeviti ja pühapäeviti suletud. Sissepääs 12 CAD. 

Gastown Steam Clock - Gastowni põhiline vaatamisväärsus.

Old Spaghetti Factory - legendaarne restoran, kus iga tellitud roaga supp/salat, jäätis ja tee/kohv kaasa tulevad. Terve päts krõbeda koorikuga saia koos erinevate võietega tuuakse samuti lauda.

Gastownist pääseb Chinatown'i. Seal asub ka paljureklaamitud Dr Sun Yat-Sen Classical Chinese Garden (14 CAD). Aed koosneb kahest osast, tasuline on neist ainult väiksem; vaadata pole seal paraku aga mitte midagi, mina soovitaksin suuremat, mis on oluliselt ilusam.  


STANLEY PARK

Kesklinnas asuv 400 hektari suurune park. Seda ääristab 9 km pikkune mööda merekallast kulgev rada (Seawall Promenade), mille keskkohta läbistab Lion's Gate Bridge, mis on peaaegu 2 km pikk. Selle kõrvalt võib leida vaateplatvormi Prospect Point.

Kuna park on suur, on seda kõige mugavam läbida jalgrattaga (neid laenutatakse Denman St. põhjapoolses otsas).

Vancouver Aquarium - täitsa tore ja avatud iga päev. Jalavaeva vähendamiseks võib kohale saamiseks kasutada bussi nr 19. Sissepääs akvaariumisse 34 CAD.


KESKLINNA KÜLJE ALL

Science World - sissepääs 22.50 CAD. Minu arvates on sealne väljapanek suht nigel.

Granville Island - ilus väike poolsaar, kust võib leida mõnusad pargid ja mitmed söögikohad. Kuulus turu poolest (Public Market). Granville'ile pääseb kesklinnast pisikeste paatidega (False Creek Ferries) - nende peatusi leiad nii West End'ist kui Yaletown'ist. Pilet 3,25-5,50 CAD.

McMillan Space Center - asub Kitsilano rannas, kuhu pääseb samuti eelpool nimetatud paatidega. Sissepääs 18 CAD (+ tax). Õhtuti on avatud observatoorium, kuhu sissepääs annetuse eest. Viimasesse me küll ei jõudnud, kuid Space Center ise oli väike ja igav. Samas hoones asub ka Museum of Vancouver, kuhu on kogutud vanaaegseid asju (sisustus, riided, auto jne), sissepääs 14 CAD (+ tax). Paar maja eemal asub mereteemaline Maritime Museum, sissepääs 11 CAD (+ tax). Kolmest nimetatust soovitaks ma ainult Vancouveri muuseumisse minna.


KESKLINNAST EEMAL

Museum of Anthropology - peamiselt indiaani hõimude kultuuri tutvustav muuseum. Väga ilusa sisekujundusega, avar, värske ja maitsekas. Väga huvitav väljapanek, uudistamist jagub mitmeks tunniks. Sissepääs 16,75 CAD, teisipäeva õhtuti kella 17-21 vahel 9 CAD. Asub: University of British Columbia.

VanDusen Botanical Garden - Sissepääs 11 CAD (koos tax-ga). Detsembris-jaanuaris toimub seal Festival of Lights, mis on kindlasti külastamist väärt, lähemalt kirjutasin siin.

Burnaby Village Museum - vabaõhumuuseum, mis kujutab endast küla, kust leiate vanaaegse kooli, poe, kohviku, panga, raudteejaama, kiriku ja palju muud. Tasub kindlasti külastada, sissepääs tasuta!

Playland - lõbustuspark asub East-Vancouver'is. Päevapilet 35,50 CAD (lastele 24,75).

White Rock - armas väikelinn mere ääres.

Capilano Suspension Bridge Park - pikk rippsild, mis ulatub üle jõe. Pargis jalutusrajad ning väiksemad sillad, mis on puude vahele ehitatud. Kohale saab tasuta shuttle bussiga (neli väljumiskohta kesklinnas) või ühistranspordiga (seabus'iga Lonsdale Quay sadamasse, sealt buss nr 236, mis viib otse pargi väravasse). Sissepääs 37,95 CAD (+ tax). Asub: North Vancouver

Lynn Canyon Bridge Park asub eelmisest vaid mõne kilomeetri kaugusel ja on tasuta. Rippsild Capilano omast veidi lühem, kuid vaade ilusam, all paistab kärestik. Pargis on matkarajad, järv, kosk ja mitmed joad. Kohale saab ühistranspordiga (seabus'iga Lonsdale Quay sadamasse, sealt buss 229, mis viib otse pargi väravasse). Asub: North Vancouver.


ILUSAMAD PARGID ja RANNAD

Queen Elizabeth Park - maaliline künka otsas paiknev park, kus kohalikud armastavad pulmafotosid teha. Siit leiad ka piknikuala ning Bloedel konservatooriumi (6,50 CAD), mis on koduks paljudele eksootilistele lindudele ja taimedele - maja ei ole kuigi suur, kuid tiivuliste elutingimused üsna looduslikud (lendavad vabalt ringi), suurtele värvilistele papagoidele pääseb aga lausa nina alla. Pargi keskosast avaneb imeline vaade peaaegu tervele linnale mägede taustal. Pargi kõrval asub linna suurim veekeskus Hillcrest CentreMetroopeatus: King Edward.

Kitsilano Beach and Pool - ainus soolveega bassein Vancouveris, 137 m pikk ja asub õues. Vaade kesklinnale ja mägedele, sissepääs 5,76 CAD. Tasub kindlasti külastada! Teine sama suur õues asuv bassein asub New Brighton pargis, kolmas Stanley pargis (second beach), neljas Maple Grove pargis.

Wreck Beach (nude beach) - üks ilusamaid randu Vancouveris. Sõbralik ja hea fiilinguga koht.


LÄHIMAD MÄED

Mount Seymour (1449 m)

Cypress Mountain (1440 m) - kohalike seas eelistatuim talispordi keskus; avatud kella kümneni õhtul.

Grouse Mountain (1231 m) - mäe juurde viib ühistransport, bussid nr 232 ja 236 ning tasuta shuttle, mis väljub Canada Place'i eest. Suvisel ajal populaarne matkamiskoht - üles saab ronida tasuta (Grouse Grind looduslikud trepid), aega võtab see umbes 1,5 tundi, allasõiduks tasub kasutada gondlit, mis maksab 10 CAD.

Kui gondlit (Grouse Mountain Skyride) ka ülessõiduks kasutada, on pilet kallim - 40 CAD. Kui gondlile lisada tõstuk, mis viib mäe kõrgeimasse tippu, tuleb hinnaks 44 CAD (eraldi ostes 6 CAD - näiteks kui jalgsi üles minna). Täiselamus ehk gondel + tõstuk + pääs kõrgeimas tipus asuva tuulegeneraatori vaateplatvormile = 53 CAD. Sissepääs tuulegeneraatori tippu (eraldi ostes) 15 CAD.

Linnast 120 km kaugusel asub Kanada suurim suusakeskus Whistler (2181 m).

Grouse Mountain

SUURIMAD KAUBANDUSKESKUSED

Metrotown (Kanada suuruselt teine). Metroopeatus: Metrotown
Pacific CentreMetroopeatus: Granville või Vancouver City Centre
Park Royal asub West Vancouveris ja sel on nö open-concept. Kohale viivad bussid nr 250, 251, 252, 253, 257. Väljumiskoht: Georgia Street. Peatus: Park Royal.

Kui sul on auto, tasub külastada Vancouveri suurimat outlet-mall'i - Queensborough landing - aadressil 805 Boyd st.

MUUD OSTUKOHAD

IKEA asub nii Richmondis kui Coquitlamis. Lisaks sisustusele leiad sealt ka piparkoogitainast, lihapalle ja pohlamoosi. Richmondi minnes: Metroopeatus: Bridgeport (Canada Line) + buss 430 või 407 (peatus: Sweden Way). Coquitlamisse minnes: Metroopeatus: Braid (Millenium Line) + buss 159, 169 või 177. Ajaliselt on mõlemad poed kesklinnast sama kaugel.

Kohukesi, heeringat, sprotte ja eesti leiba leiab vene poodidest:
- "Euro Food Plus" (kesklinnas, Robson St. ja Bidwell St. nurgal)
- "Alenka European Foods" (Kingsway ja Fraser street nurgal)
- "Euro Food Tri-City" (555 North Road, Coquitlam, BC) - see on neist kõige parema valikuga.

BC Liquor Store - kõige odavam alkoholipood. Alkoholi müüakse Kanadas ainult eraldi kauplustes ja BC Liquor Store on neist kõige odavam, kuna kuulub riigile. Legacy Liquor Store - müüb "Vana Tallinnat" ($32). Asukoha leiad siit.

HEAD SÖÖGIKOHAD

Sushi Yama - väga hea sushi, asub siin. Sushi on Vancouveris üleüldse väga odav.

Ask for Luigi - hea Itaalia restoran kesklinnas. Kodulehe leiad siit.

Trilussa - väga hea pitsa, proovi kindlasti külmsuitsu-lõhe oma! Koduleht

Santouka Ramen - Vancouveri parim ramen, mille puljongit keedetakse 22 tundi. Asub siin.

Dinesty - aurutatud pelmeenid. Kodulehe leiad siit.

HEAD KOHVIKUD

Pure Bread - muljetavaldav valik küpsetisi, iga viimnegi pirukas ja kook viib lihtsalt keele alla. Minu absoluutne lemmik! Kodulehe leiad siit.

Bel Cafe - see koht on täielik ektra-klass. Toidud, koogid, saiakesed on kõik väga head, kohv samuti. Kindlasti väärt külastamist, seda enam, et asub nii mugavalt keset kesklinna. Kodulehe leiad siit.

Daniel's - erakordselt head pagaritooted. Lubage soovitada mandli-martsipani croissant'i, kaneelirulli, aprikoosi-pistaatsia saiakest ja… Neid peab lihtsalt ise proovima. Kesklinnas olev kohvik asub mugavalt Robson/Thurlow nurgal. Piilu ka siit.

Small Victory - väga-väga hea koht Yaletownis. Kodulehe leiad siit.

Nero - belgia vahvlite vastu ei saa kohe kuidagi, eriti kui neid serveeritakse vahukoore ja värskete maasikatega. Asub siin.

Caffe Cittadella - hästi tore kahekordne heritage maja, tõeline vanakooli kohvik, kuhu minnes tahaks kübara pähe panna :) Asub siin.

Raamatukogu

MUUD KASULIKKU

Kohalik tervisekindlustus ehk MSP (Medical Services Plan) - seda on õigust taotleda ka WH ja YP viisadega. Tööluba peab taotlemise hetkel olema kehtiv veel vähemalt 6 kuud. Edasi maksad omast taskust 72 dollarit kuus, aga võid meditsiiniteenuseid tarbida nii palju kui süda lustib. Umbes 1,5 kuuga saadetakse kaart postiga koju. Ankeedi ja täpsema info leiad siit.

Kohalik ID-kaart - ICBC tahab näha su passi ja tööluba, mis on kehtiv veel vähemalt 6 kuud. Seejärel täidetakse ankeet, tehakse pilt, küsitakse 35 dollarit ning saadetakse kaart kuu aja jooksul koju.

Mujalt tulnuna kehtib võõramaine juhiluba 6 kuud, pärast seda tuleb sõita kohalike lubadega (Class 5). Selleks tuleb minna ICBC-sse ja läbida teooriatest (50-st küsimusest vähemalt 40-le õiged vastused), aega kinni panna pole vaja. Teooriatestiks saab õppida raamatust, mille ICBC sulle tasuta annab või internetis siin. Teooriatesti tegemist saab harjutada siin. Kui teooriatest edukalt läbitud, võetakse Eesti load ära (neid tagasi ei saa) ja antakse kollane paber, mis toimib ajutise loana. Seejärel tuleb sooritada sõidueksam, mille tarvis peab endal auto olema. Sõidueksami saab broneerida siin. PS! ooteajad on päris pikad, tasub pärast südaööd sisse logida, siis tulevad saadavale teiste poolt tühistatud ajad, mida endale krabada. Teooriatest maksab 15 CAD, sõidueksam 50 CAD.

Miinimumpalk on British Columbias (Vancouver) 10,25 CAD tunnis. Teiste provintside miinimume vaata siit. Lepingusse märgitakse "gross-pay", sellest lähevad maksud maha. Täpsema info leiab BC palkade kohta siit. Ületunnitöö ja riigipühad tasustatakse 1,5-kordselt.

Bussi- ja rongijaam Pacific Central asub kesklinna külje all. Metroopeatus: Main Street/Science World

Whistlerisse saab kõige odavamalt kasutades Epic Rides busse (edasi-tagasi 35 CAD). Koduleht.

Linna moodsaim kino asub Smithe/Burrard'i nurgal, pilet 12,50 CAD (+ tax). Teisipäeviti poole hinnaga. Vanemaid filme saad vaatamas käia Rio kinos (soovitan soojalt!). Kanada kinodes on kohad enamasti nummerdamata, seega tasub aegsasti kohale ilmuda ;)

Hillcrest Centre - linna suurim veekeskus, asub Queen Elizabeth pargi kõrval. Siit leiad lisaks muule põnevale ka saunad, välibasseini ja vettehüppetornid. Keskuses asub täismõõtmetes liuväli, jõusaal ja erinevad spordiväljakud. Sissepääs 6,30 CAD, osadel kellaaegadel piletid poole hinnaga ("discount dip" - ajakava leiad siit). Ülejäänud Vancouveri basseinid leiad siit.

Cultus Lake Water Park - asub küll linnast väljas, kuid on kahtlemata külastamist väärt. Sissepääs 29 CAD (koos tax-ga). Kodulehega saad tutvuda siin.

Kui satud Vancouverisse juuli lõpus, käi kindlasti vaatamas juuli lõpus toimuvat ilutulestikuvõistlust. Täpsemad toimumiskuupäevad leiad siit. Täiselamuse saamiseks tasub end sättida English Bay'sse (Cactus Club'i lähedusse), kuna kõlarid asuvad just seal ja muusika annab show'le väga palju juurde.

Töötaja õigusi reguleerib BC-s Employment Standards Act - Kanadas on töötajal rohkem õigusi kui tööandjal. Lisainfot veel siit.

Muud asjalikku infot Vancouveri ja British Columbia kohta leiad sellelt leheküljelt.

British Columbia provintsis on vesi kõikidele tasuta, seda kommunaalarvelt ei leia. Elektrit nimetatakse "hydro", sest kogu kasutatav energia tuleb hüdroelektrijaamast.

-

Kui vajad giidi, nõuannet või lihtsalt sõpra, võid julgelt ühendust võtta (FB või jutupliiats@gmail.com)