30 august, 2013

Vihm - lõpuks ometi!

Mul oli neli vaba päeva, täna siis viimane. Ilmateate kohaselt pidi iga päev sadama, seega tühistasime esialgsed plaanid Whistler'isse mägimatkale mineku osas ja passisime kodus. Vihmavarjus. Häda oli aga selles, et vihma ei tulnud. Päike paistis, soe oli ka. Pagana sünoptikud, ma ütlen!

Täna hommikul tabas meid ehe koerailm. Pime ja märg. Hästi lahe! Fantaasia juba lendas, mõtlesin, et panen küünlad põlema, kerin end pleedi sisse ja loen raamatut. Tühjagi! Selleks ajaks kui hommikusöök söödud, oli vihm end kokku pakkinud, õues valgeks läinud ja nüüd ähvardab jälle ilus ilm tulla. Kaua võib?

Minu meelest oleme petta saanud! Kolisime linna, kus pidi katkematult sadama, valisin juba maailma kõige mugavamad pehme voodriga kummikud välja, aga kuidagi totter on neid osta kui isegi pilvi pole näha...

See-eest avati üleeile meie kõrvalmajas maailma suuruselt teine Victoria's Secret'i pesupood. Oh seda õnne! Uksed tehti lahti hommikul kell 6, selleks ajaks oli juba mitukümmend inimest järjekorras ootamas (ei, mitte mina, lehest lugesin). Iga vähemalt 75 dollarilise ostuga anti kaasa tasuta vihmavari. Päeva lõpuks oli igal teisel kesklinna piirkonnas liikuval naisel oli üks selline käevangus. Kui juhtute talvel Vancouverisse tulema ja imestate, miks kõigil roosad varjud on, siis teate...


Hiljuti oli keegi mu blogisse jõudnud sellise otsingusõna abil: "Kuidas koduste vahenditega pilve tõmmata". Tere tulemast! Koduste vahendite kohta ei oska kahjuks nõu anda, küll aga võin kätte juhatada piirkonna, kus kogu pilverahvas ringi hängib. Kurikuulus Hastings Street siis.

Kui me esimest korda sinna sattusime, tundus natuke kõhe. Kustav tahtis pissile minna ja mina ütlesin, et ära isegi mõtle mind siia keset tänavat üksi seisma jätta! Nüüd käin seal vahel täitsa vabatahtlikult jalutamas. Hiljuti vaatasime huvitavat dokumentaali Vancouveri kodututest/narkaritest, seal väideti, et Hastings on üks Põhja-Ameerika jubedamaid piirkondi.

Ma pole üldse nõus! Vastupidiselt näiteks New York'ile, ei tegutse siin relvastatud gängid, vaid endaga hädas olevad inimesed, vaimuhaiged ja narkomaanid. Sotsiaaltöötajate paradiis! Eile seisis kõnniteel üks tädi, kes sõimas puud. Kogu hingest! Argumenteeris, vehkis kätega, kohati tõstis häält. Puu kannatas kõik rahulikult välja.

Iseendaga räägivad paljud. Üksteisega käib samuti elav keskustelu, kõik paistavad sõbrad olevat. Kustav kohtas ükspäev naist, kes kammis juukseid, ainult et kammi tal polnud. Kuna kõik siin ilmas on suhteline, võime olukorda vaadata ka nii, et viga on Kustavis, kes kammi ei näinud. Naisterahval polnud selle puudumisest ju vähimatki probleemi.

Triinu ja Mosu lemmik oli mees, kes keset tänavat enda järelt nähtamatu ukse kinni pani. No ütle siis, et pole toredad!

Täitsa omaette rahvas on vanaldased prostituudid. Mine võta kinni kui vanad nad tegelikult on, aga välja näevad kohutavad. Enamik neist meenutab luukeresid. Veel on silma jäänud üks paar, kes alati tõelises üksmeeles ringi kulgeb. Naisel on hästi ilusad juuksed, täpselt nagu šampoonireklaamist - paksud, läikivad, hästi pikad. Aga hambaid pole see-eest mitte ühtegi. Muidu väike ja sale, selja tagant võiks teda tõeliseks kaunitariks pidada. Nägu nagu õudusfilmist. Aga nad on mõlemad sellised lahked, alati naeratavad mulle. Ja armastus paistab neil kah olevat, väga vahva paar.

27 august, 2013

Töömõnud

Ükspäev tuli austraallasest sõbraga jutuks, et kuidas mul tööl läheb? Ütlesin, et näiteks homme on vaja lapsega veekeskusesse minna, õudselt tüütu, üldse ei viitsi. Tema viskas nalja, et jajah, mõtle, kui peaks lõbustusparki ka minema, eriti nõmekas veel. Aga seal ma juba käisin! Ta arvab ilmselgelt, et mul on maailma kõige mõnusam töö.

Tegelikult oleneb lapsest... Esimese maja poiss on superluks (see eriti hea mäluga tüüp) - viisakas, kuulekas, jutukas. Tegime kokkuleppe, et kuna töötan kõik nädalavahetused, hakkame pühapäeviti kahekesi veekeskuses käima. Eile oli esimene kord, möllasime vees, päevitasime õues, higistasime aurusaunas ja istusime mullivannis. Väga mõnus.

Teise maja laps on umbes 2-aastase tasemel (17-se kehas), enamasti päris nuntsik, aga näiteks ujulas muutub kohe metsikuks. Jookseb ringi, hüppab suvalises kohas vette (soovitatavalt kellelegi pähe) ja ühelegi korraldusele ei allu. Kohutavalt tüütu ja väsitav ka. Õnneks töötan temaga ainult üks kord nädalas ja alates septembrist sel päeval ujumist ei toimu.

Esimeses majas meeldib mulle sellepärast kah rohkem, et Teresa küpsetab laupäeva hommikuti mustika-pannkooke… 

17 august, 2013

Kanada meelespea

Uuendatud aprillis 2022

Tavapärane järjekord: kõigepealt taotle Working Holiday viisa (annab aastase tööloa), selle esimese aasta jooksul püüa leida ametikoht, mis võimaldaks sul taotleda Young Professionals viisat (jällegi aastane) ning seejärel kvalifitseerud elamisluba taotlema. 

Working Holiday visa
Kõik taotlemisprotsessid algavad siit. Working Holiday taotlemine on suhteliselt lihtne, pead olema mitte vanem kui 35-aastane, ei tohi olla kriminaalkorras karistatud ja sul peab olema ette näidata rahalised vahendeid väärtuses 2500 CAD (umbes 1890 EUR), et end esimestel kuudel ära elatada. Tervisekindlustuse pead tegema terveks aastaks, seda võidakse riiki sisenemisel kontrollida. Kõik viisataotlused pannakse nn pool'i, kust siis iga mõne aja tagant sobivaid kandidaate välja nopitakse.

Lapsed ja kaaslase saab vajadusel kaasa võtta, neile tuleb taotleda eTA ja piirivalvurile tõestada, et nad jäävad riiki ajutiselt (turistikat saab tegelikult veebis pikendada). Kui leiad tööd spetsialisti või managerina (NOC 0, A või B), saab kaaslane taotleda avatud tööloa (googelda: you're a spouse or family member of someone working temporarily in Canada).

Working Holiday viisa annab sulle avatud tööloa, mis tähendab, et võid vabalt töökohti vahetada kui selleks soovi ja vajadust peaks olema.

Kõik viisataotlejad peavad andma VAC-keskuses sõrmejäljed ja tegema foto (biometrics). Eestile lähimad keskused asuvad Helsingis, Stockholmis ja Varssavis.


Young Professionals visa
YP on kinnine tööluba, mille saamiseks peab su varasemalt omandatud haridus või töökogemus kokku minema Kanadas tehtava tööga. Ühtlasi tähendab see, et sa ei saa töökohta vahetada ja pead järgneva aasta sama tööandja juures töötama.

Young Professional'i saamiseks peab tööandja siia sisse logima, ankeedi täitma ja sinu eest 230 dollarit tasuma. Kui see tehtud, peab tööandja sulle andma offer of employment numbri, mis talle pärast tasu maksmist saadeti. Selle abil saad tööloa taotleda.

Tulevane ametikoht, mille abil viisat taotled, peab olema seotud sinu hariduse või senise töökogemusega, seose pead lahti kirjutama Justification Letter'is. Lisaks kõigele eelnevale peab amet mahtuma õige NOC koodi alla (level 0, A või B). Kui tead juba WH-ga tulles, et tahad tõenäoliselt rohkem kui aastaks jääda, tasub kiiremas korras vastavasse NOC koodi mahtuv amet leida.

-   -   -

Alustuseks tuleb täitsa küsimustik, mis näitab, kas vastad viisataotlemise tingimustele. Personal reference code, mille lõpus saad, kirjuta üles - seda läheb hiljem vaja. Edasi suunatakse sind MyCiC lehele, mille kaudu käib kõikide viisade ja elamislubade taotlemine. Kui sul juba on MyCiC konto, pole vaja uut luua ning küsimustiku võid siis samuti kohe seal täita (sel juhul koodi ei saa).

Country of permanent residence - su ametlik elukoht (enamikel meist Eesti)
Country of residence - praegune elukoht (olgu see siis Eesti, Austraalia või mingi muu)

Pärast profiili kinnitamist tuleb koos teiste kandidaatidega pool'is oodata, kuniks sulle saadetakse kutse. Pärast seda saab hakata dokumente esitama ja tasusid maksma. Pool'is oodates tasub vajalikud dokumendid ette valmistada, tellida karistusregistri väljavõte jne. Sobivaid kandidaate korjatakse iga mõne aja tagant portsude kaupa välja (rounds of invitations), täpsemat infot näed siit.

Kutse saamise hetkest on sul 10 päeva aega otsustamaks, kas soovid kandideerimist jätkata. Pärast otsuse kinnitamist tuleb 20 päeva jooksul täita ankeet ja üles laadida kõik nõutavad dokumendid (YP puhul peab tööandja selle 20 päeva jooksul ära maksma $230, pärast seda antakse talle "offer of employment number", mida on omakorda sul vaja, et tööloa taotlemist jätkata).

Viisataotluse tasu on 156 CAD, hiljem lisandub tööloa tasu 100 CAD

Salvesta kõik paroolid kindlasse kohta - kui poole aasta pärast on vaja mingil põhjusel uuesti sisse logida, säästad portsu halle karvu. Lisaks sellele soovitan kuskile üles kirjutada, mis info panid CV-sse ja millised kuupäevad reisiperioodideks. Juhul kui tahad Kanadas elada rohkem kui üks aasta, tuleb samu asju üha uutesse ankeetidesse märkida ja jube tüütu on piltide põhjal nuputada, mis kuus ja aastal sai kuskil rännatud…

NB! Online vorme eraldi allkirjastama ei pea (kuigi allkirja koht on vormi lõpus olemas). Hiljem avalduse esitamisega annadki nö allkirja.


Kui oled viimase viie aasta jooksul üle kuue kuu mõnes välisriigis elanud, tuleb ka sealt karistusregistri väljavõte tellida (võib omajagu aega võtta, sellest tasub alustada). Samas ei tohi see olla vanem kui kuus kuud, nii et liiga varakult ei saa seda ette tellida. Tean, et mõned on esitanud vanema väljavõtte ja see on kenasti läbi läinud, aga teoreetiliselt on ametnikul õigus seepeale kogu taotlus tagasi lükata. Üles saab laadida ainult ühe faili, nii et kui pead esitama väljavõtted rohkem kui ühest riigist, pane need ühte faili kokku. Eestist pead karistusregistri väljavõtte tellima ka juhul kui pole viimase aasta või paari jooksul sinna sattunudki. Kui tähtaeg on kukkumas, aga välisriigist tellitud karistusregistri väljavõtted pole veel kohal, lae üles tõestus, et oled need tellinud - selle alusel antakse pikendust.

Registrite- ja Infosüsteemide keskusest karistusregistri väljavõte - saab tellida internetist, saadetakse postiga (templiga ja allkirjastatult). See teenus on tasuta. Hiljem tuleb lasta inglise keelde tõlkida. Kuna tõlge peab olema notariaalne, tuleb kasutada vandetõlgi teenust (kontaktid siin). 

NB! Mingil põhjusel soovitavad osad Eesti ametnikud dokumente Välisministeeriumis legaliseerida/apostillida (ja muidugi riigilõivu maksta), Kanada aga legaliseerimist ei nõua, seega jäta legaliseerimine rahulikult vahele. Keskendu ainult sellele, mida Kanada tahab, mitte sellele, mida Eesti mingil hämaral põhjusel soovitab.

"Proof of means of financial support" - pangaväljavõte tõestamaks, et sul on ükskõik mis valuutas vähemalt 2500 CAD'i (esialgseteks kuludeks Kanadasse kolides) + tagasilennupilet või tõestus rahalistest vahenditest selle ostmiseks.

Osadel YP kandidaatidel palutakse läbida tervisekontroll, see tuleb teha vastava arsti juures ja nende nimekirja leiad siit. Kontrollitakse üldist tervislikku seisundit, tehakse vereproov ja kopsupilt. See võtab aega umbes 1,5 tundi ja maksab $305 (arsti vastuvõtt $180, kopsupilt $60, vereanalüüs $65).

Kontrolli passi kehtivusaega (peab kehtima kodumaale jõudmiseni). Taotlemise link siin. Kui pole kindel, kas soovid piirduda ühe aastaga või jääda kauemaks, tasub taotleda uus pass, mille kehtivus niipea läbi ei saa. Sellega tasub aegsasti tegeleda, et saaksid ankeeti märkida uue passinumbri.

Nendesse lahtritesse, mida viisataotluses täita ei saa (näiteks ei tea oma tulevast aadressi või töökohta), kirjuta N/A (või "not applicable").

Immigratsioonile esitatavas CV-s (mida Kanadas nimetatakse resümeeks) ei ole lubatud töötatud perioodide vahele auke jätta - kui olid töötu, märgi "unemployed". Täita tuleb kuu täpsusega. Viisataotlemise protsessis esitatav CV võiks olla üsna lakooniline, sisaldades ainult vajalikku infot. Hiljem kui hakkad Kanadas tööd otsima, pead seda aga täiendama ja täpsemalt lahti seletama, mida igal töökohal teinud oled ja ennast "müüma" (sellest tuleb allpool täpsemalt juttu).

"Port of entry" - kirjuta sihtkoht, kuhu arvad end minevat, kui see hiljem muutuma peaks, ei ole probleemi.

Kui kõik sobib, saad MyCIC kontole Letter of Introduction'i (Port of Entry Introduction Letter), mis tuleb välja printida ja Kanadasse tulles kaasa võtta. Selle alusel antakse piiri ületades tööluba.

Viisa kättesaamise (saadetakse e-mailile) päevast alates on aega Kanadasse sisenemiseks 1 aasta, viisa ise hakkab kehtima alles sisenemisel. Nii WH kui YP kehtivad vaid ühele inimesele, ülalpeetavaid (kaaslast, last) kaasa võtta ei saa (küll aga võib neile turistiviisa taotleda).

Juhul kui saad viisataotlusele eitava vastuse, kantakse kõik makstud tasud sulle tagasi. Selle jaoks ei pea ise midagi tegema, see käib automaatselt.


KUI VIISA KÄES...

Eesti juhiloaga võid olenevalt provintsist sõita 3-6 kuud, pärast seda tuleb kohalikud teha (see on väga lihtne). Kui töötad sellisel kohal, mis ringisõitmist eeldab, pead kohe kohalikud load tegema.

Kontrolli pangakaartide kehtivust! Kui juba Kanadas oled ja Eesti kaarte ei enam kasuta, tasub need kinni panna, et tühja ei maksaks (uue kaardi saab hiljem avada neti teel, kuskil nädalaga on valmis).

Lase hambad üle kontrollida. Reisikindlustus katab hambaravist üsna väikese summa ja sedagi vaid esmaabi tarbeks (valu vms). Hambaravi on Kanadas palju kallim kui Eestis.

KINDLUSTUS

Tervisekindlustus on kohustuslik ja selle puudumisel on piirivalvuril õigus sind riiki mitte lubada. Füüsilise töö riski eest ei ole mõtet juurde maksta, see on sul siin tööandja poolt olemas.

Arvesta, et kindlustus ei kata krooniliste haiguste ravi - võta kodumaalt vajalikud ravimid kaasa (Kanadas haigestudes pead minema walk-in kliinikusse, kus visiiditasu 100-150 CAD + ravimite maksumus).

Kohaliku haigekassaga saad liituda olenevalt provintsist kas kohe või pärast esimese poolaasta möödumist. Kui plaanid kauemaks kui aastaks jääda, tasub seda igal juhul teha - katab rohkem ja ei maksa midagi. Reisikindlustus peab sellegipoolest piiril ettenäitamiseks olemas olema.

PAKKIMINE

Tee igaks juhuks passist koopiad ja prindi välja saatkonnast saadud Letter of Introduction (piiril küsitakse). Juhul kui plaanid leida erialast tööd, võta kaasa haridust tõendavad dokumendid või nende (värvi)koopiad. Üldiselt ei ole siin võõramaise haridusega midagi tarka peale hakata, aga igaks juhuks võiks ju olemas olla.

Kanadas küsitakse tööle kandideerides tavaliselt soovituskirju, neid võiks oma Eesti tööandjalt aegsasti küsida, et ei peaks teda Kanadas olles e-maili teel taga ajama. Otseseid nõudeid pole, aga natuke võiks kirjeldada, millised su tööülesanded olid ja kindlasti peaks jutt kiitusest nõretama. Paljud kirjutavad ise valmis ja lasevad tööandjal asutuse logoga paberile printida ning allkirjad-templid juurde visata.

Kaasa tasub võtta adapter ja pikendusjuhe (et saaksid mitut asja korraga laadida ilma, et teist adapterit vajaksid). Kanadas leiad odavaimad adapterid Dollarama'st, Dollar Tree'st, Winners'ist jne.

Elektrooniline reisiluba ehk eTa tuleb tööviisaga automaatselt kaasa, seda pole vaja eraldi taotleda. See lingitakse automaatselt passiga ja kehtib kas viis aastat või passi kehtivusaja lõpuni, kumb iganes enne kätte jõuab.


KOHALE JÕUDES...

Social Insurance Number (SIN) ehk kohalik isikukood tuleb teha lähimas Service Canada esinduses - ilma selleta ei saa tööd, mobiililepingut ega pangakontot. Vaja läheb tööluba (antakse piiriületusel) ja kohalikku aadressi (see võib ausalt öeldes suht suvaline olla, ka hosteli oma ajab asja ära); numbri saab kohe kätte.

Paremad üürikorterid ja -toad võetakse mõne tunni jooksul, paarist päevast vanemaid kuulutusi pole mõtet vaadatagi. Mööblit ei pea uuena ostma, paljudest kohtadest (näiteks Craigslist'ist) saab seda olematu hinnaga või lausa tasuta (seal on tasuta asjadele lausa oma alajaotus). Samuti on siin palju taaskasutuspoode (thrift store), näiteks Salvation Army müüb kasutatud mööblit.

Mobiililepinguid pakuvad Fido, Koodo, Rogers, Bell, Telus, Virgin jt. Voice mail peab Kanadas kindlasti olemas olema, see seadista enne ära kui tööd hakkad otsima. Sõnumite saatmine on tavaliselt igas paketis tasuta ja seda üle maailma.

Suuremad pangad on Canada Trust (TD), Royal Bank of Canada (RBC), Scotiabank ja Bank of Montreal. Neil kõigil on viisa ettenäitamisel uustulnuka paketid, kus vähemalt esimese poolaasta jooksul ei tule maksta mitte ühtegi tasu ning krediitkaardi saab kauba peale (seda läheb paljudes kohtades vaja, tasub teha). Krediitkaart tasub avada juba sellepärast, et selle toel hakkab kasvama su credit score, mida on väga vaja kui soovid tulevikus kodulaenu või autoliisingut võtta. Credit score on Kanadas elades väga oluline asi!

Esimestel päevadel võtab toidupoes käimine tavapäratult palju aega, kauba valimine ei käi nii automaatselt kui kodumaal. Teada tasub näiteks piimatoodete nimetusi - "Half and Half" on kohvikoor, "Skim milk" rasvavaba piim, "Buttermilk" pett. Piim säilib muideks nädalaid! Odavaimad toidupoed on NoFrills, Superstore ja Walmart. Marketplace IGA, WholeFoods ja Safeway ühed kallimatest.

Dollarama, Dollar Tree etc. - kõik hinnad üks kuni neli dollarit. Need on odavaimad poed, kust osta nõusid, riidepuid, puhastusvahendeid ja maiustusi.

Winners - riided, jalanõud, vihmavarjud, kodukaubad, ilutooted, kohvrid jne heade hindadega.

NB! Töö leidmiseks peab Kanadasse kohale tulema, Eestist e-maili teel õnne proovides erilisi šansse pole. Kanadalased eelistavad iga kell helistamist kirjutamisele, nii et pärast resümee väljasaatmist hoia telefon läheduses.

NB! Tööloal on märge "This does not authorize re-entry" - see tähendab, et tööluba ei garanteeri riiki tagasipääsu, aga reaalsuses ei ole ma kuulnud ühestki juhtumist, kus eestlased poleks reisilt tulles Kanadasse pääsenud, seega pole muretsemiseks põhjust (küll aga peab tööluba alati kaasas olema).

HEA TEADA...

Astmeline tulumaks - mida rohkem teenid, seda suurem protsent tuleb palgast riigile loovutada. Algab 15%-st. Ületunnitöö ja riigipühad tasustatakse 1,5-kordselt (täpsem info siin). Miinimumpalk erineb provintsiti, täpsema info leiad siit.

Resümee - Kanadas ei ole lubatud resümeele lisada vanust, sünniaega, sugu, perekonnaseisu ega pilti. SIN-numbri olemasolu tasub ära märkida, see näitab, et sul on õigus Kanadas töötada, kuid numbrit ennast kirja panna ei tohi (märgi: SIN number available upon request). Kirjuta iga endise töökoha juurde väike kirjeldus, millised olid sinu ülesanded selles ametis, milliseid oskuseid pidid kasutama ja mida oled sellest kogemusest õppinud. Õpi end üles kiitma! Resümee peab mahtuma ühele-kahele lehele.

Cover Letter - käib alati resümeega kaasas. Kirjuta, miks sind just see töökoht huvitab ja mis põhjusel arvad, et sinna hästi sobiksid - rõhuta eelnevat kogemust, vastavat haridust, isiklikku huvi vms. Viita resümeele ("see enclosed" või "see attached") ja avalda lootust, et võiksid tööandjaga peatselt kohtuda. Jäta endast motiveeritud ja entusiastlik mulje!

Cash-back - suuremates toidupoodides saab ostude eest tasudes ka vajaliku summa sularaha välja võtta (kuni 200 CAD). Tuleb lihtsalt kassiirile öelda, et soovid cash-back`i. Summa liidetakse su ostuga kokku, maksad kaardiga, sula saad peo peale.

Steel-toe boots - kõva ninaga turvasaapaid (tähis CSA) nõutakse igal füüsilisel tööl. Saadaval nii kõrgema kui madalama säärega, pakutakse ka lausa tenniseid. Hinnad algavad umbes 75-st dollarist ja leida võib neid näiteks Mark's Warehouse poest.

Käibemaks hinnasiltidel ei kajastu, seega ostub ostetav kaup kassas veidi kallimaks (Torontos 13%, Vancouveris 12%). Toidukaup on maksuvaba.

Jootraha - standard on 15%, sellest vähem jäetakse üldiselt ainult siis, kui tahetakse midagi "mõista anda". Baarist jooke tellides $1 iga joogi kohta. Kaardiga makstes on alati valik, mitu % tahad tip'i jätta, selle jaoks ei pea sularaha kaasas olema. Ka taksojuhid, juuksurid jne eeldavad 15-20% jootraha.

Tax return ehk tulumaksutagastus - tööandja annab aasta alguses T4 vormi, mida sul tagastuseks vaja on. Tähtaeg on 30. aprill - juhul kui riigile võlgu oled, hakkavad pärast seda kuupäeva intressid jooksma, kui võlgu pole ja on lootust midagi tagasi saada, võid teoreetiliselt aasta lõpuni venitada. Taotlus esita elektrooniliselt, täitmine võtab aega umbes 15 minutit.

Eesti numbritele helistamine ja sõnumite saatmine - kui +372 ei toimi, proovi 011372. Sama kehtib ka muude riikide kohta - pane 011 ette.

Töö suusakeskustes - enamasti miinimumpalk + tasuta hooajapilet. Tööd on tavaliselt lihtne leida, kuid majutuse osas keerulisem. Majutus on neis piirkondades ka väga kallis.

Kui oled vanem kui 35-aastane ja WH/YP viisadele enam ei kvalifitseeru, on kaks varianti:
- kohalik tööandja sponsoreerib LMIA või PNP
- kvalifitseerud otse elamisluba taotlema: sel juhul peab olema väga hea keeleoskus (IELTS test), kõrgharidus (peab olema hinnatud WES'is), töökogemus jne.
Federal Skilled Worker (FSW) klassis peab kontol olema ette näidata kindel summa raha, mis peab olema su kontol juba mõnda aega olnud, mitte eelmisel nädalal korraga peale kantud (kahe inimese kohta veidi üle 10.000 EUR) - näha tahetakse viimase kuue kuu väljavõtet. Siin on link, millel saab punktidega mängida ja vaadata, kust neid vajadusel juurde saaks.


KASULIKUD AADRESSID

Elukoha ja/või töö leiad järgmistelt lehtedelt: Kijiji, CraigslistIndeed ja WorkingInCanada. Vancouveri üürikortereid vaata ka: rentBC.

Täpsem info töötamisega seonduva kohta: Workershelp.

Sõprade leidmiseks või inglise keele harjutamiseks kiika MeetUp lehele.

Turistiviisaga (ilma tööloata) Kanadasse reisides tuleb hiljemalt mõned päevad enne reisi algust taotleda eTA. Turistiviisa lõppedes saab seda elektrooniliselt pikendada siit.

13 august, 2013

Bassein ja rahajutud

Vabad päevad meile meeldivad. Kusjuures tööpäevad meeldivad õnneks ka. Noh, võib-olla natuke vähem kui vabad.

Põõnasime pikalt, koristasime veidi, Kustav küpsetas oma kuulsat omletti ja nii see hommikupoolik läks. Pärastlõunal võtsime suuna veekeskusesse. Hillcrest on linna suurim, kõige värskem ka, ehitati alles Olümpiaks (2010). Eestis kipuvad basseinid minu jaoks veidi jahedad olema, aga siin on alati soe (ma pean aegajalt tööl lastega ujumas käima, nii et saan erinevaid kohti proovida).

Veekeskuseid leidub Vancouveris rohkelt ja kuna nende omanik on linn, maksavad piletid kõikjal sama palju (5,38 CAD), ainult Hillcrest on teistest veidi kallim (6,30 CAD = 4,6 EUR). Iga päev on mingi ajavahemik poole hinnaga ja kuna juhtusime kohale jõudma soodusajal, saimegi 50% odavamalt, kuskil 3 doltsi nägu (2,3 eur).

Tahaks juhtida tähelepanu, et siinne miinimum tunnipalk on 10,25 CAD, aga kuna see on kohalike arvates naeruväärne summa, makstakse lihttöölistele üldiselt 15-20 dollarit tunnis.

Miinimumpalka teeniv lihttööline peab veekeskuse pileti nimel seega umbes pool tundi tööd tegema. Kui see proportsioon Eestisse ümber tõsta (kus minimaalne tunnipalk 2 eur), peaks näiteks Pärnu Terviseparadiisi pilet maksma 1 euro, aga just kontrollisin hetkel kehtivat hinnakirja ja on hoopis 12-14 (olenevalt kellaajast). Seda siis kolme tunni eest. Päevapileti saab soetada 19 euroga (Vancouveri basseinidel ajalimiiti pole, põhimõtteliselt siis alati päevapilet). Seega on Eestis veepargi külastamine 14-19 korda kallim kui Vancouveris.

Natuke imelik ju?

Hillcrest Aquatic Centre

Meilt on palju uuritud, kas Kanadas on kallis elada, kui suured on palgad, kui palju miski maksab jne.

Üks populaarsemaid küsimusi on olnud, et kui palju me oma korteri eest maksame? Vastus on 1000 dollarit (730 eur) kuus. Selle summa eest elame nii keset kesklinna kui üldse võimalik, 14 korrusel. Absoluutselt kõik on hinna sees - isegi voodipesu ja käterätikud. Eluaset jagame noormehega, kes iga mõne aja tagant nädalate kaupa pruudi juures pesitseb ja end kodus üldse näole ei anna (nagu näiteks praegu). Vannitubasid on kaks, neid pole vaja jagada.

Eesti palkade juures tundub see kõik natuke liiga kulukas, aga et proportsioone paremini välja tuua, võtame jälle miinimumpalgad appi - siinne on umbes 1600 dollarit ehk meie mõnus pesa hammustaks sellest summast 2/3. Eesti mõistes võiks me siinne korter asuda Stockmanni kõrval asuvas Tornimäe kõrghoones ja et see miinimumpalgast (mis on teatavasti 320 eurot) 2/3 moodustaks, peaks üür koos kõigi kuludega olema 213 eurot kuus. Hahaa :)

On ju niimoodi palju lõbusam arvutada kui ainult kuivi numbreid siia laduda?

Mina maksin oma Mustamäe ühetoalise eest 210 + kommunaalid, seega igakuiselt veidi üle 300 euro. Ehk mis me siin Stockmanni tornidest räägime, isegi Mustamäele ei saa selle summa eest...


Kanadas võib ühe miinimumpalga eest täiesti kobeda auto osta. Eestis... Hm, 320 euro eest? Tõenäoliselt mitte.

Ükspäev juhtusin mööblipoodi ja märkasin, et hinnanumbrid on umbes samasugused nagu Eestis, mis on jällegi ebaõiglane, sest Kanada miinimumpalga number on Eesti miinimumpalga numbrist 5 korda suurem...

Naljakaks teeb olukorra see, kuidas kohalikud alati virisevad, kui kallis kõik on ja kuidas raha üldse ei ole. Seejuures elavad vingetes korterites või mõnusates majades, sõidavad uuemapoolsete autodega ja söövad iga päev väljas. Igaühel on IPhone'i uusim mudel (neid saab päris odavalt kui oled nõus end aastateks kindla teenusepakkuja külge lukustama), kaasaarvatud lastel. Lihtsalt elustandard, millega harjunud ollakse, on võrreldamatult kõrgem kui meil.

Eesti eelis on lapsehoolduspuhkus - Eestis teatavasti 3 aastat, pool sellest ajast makstakse veel endist palkagi edasi. Siin ainult aasta (endisest palgast saab selle aja jooksul 55%). Ja teine eelis... No ma annan teada, kui mõni meenub, sest sedapuhku on puhtalt ratsionaalne postitus, emotsionaalne pool koos pere, sõprade ja vanaema heinamaaga jääb teadlikult kõrvale.

Ja muide, millal te viimati sprotte sõite? Me panime just enda omad koos ahjusooja koduleivaga nahka, peame vene poest uued tooma. Hiiglama head on ikka!

08 august, 2013

Kommid

Korterinaaber kohmas lõpuks ometi postkasti kontrollida, nii saime kätte kirja Tarvolt ja paki Piialt, seega oleme mõneks ajaks Kalevi šokolaadi ja Tallinna kommidega varustatud. Aitäh!

-

Mõtlesime rattad laenutada ja natuke Stanley pargis tiirutada, aga Kustav oli päeval tööl ning pärastlõunal sõime pannkooke ega jaksanud natuke aega midagi teha. Lõpuks oli kell juba pool seitse, polnud enam mõtet parki minnagi.

Kolasime siis niisama ringi, mängisime väikeste lõbusate koertega ja silitasime paksu läikivat kassi. Käisime mere ääres patseerimas ja avastasime kihvti graffiti, millest juba sada korda mööda oleme kõndinud, aga alati teistpidi, nii et meil polnud aimugi, milline aare end seina varjus peidab.


Väikese statistika korras võin öelda, et ma pole siinveedetud viie kuu jooksul näinud:

- mitte ühtegi hulkuvat kassi ega koera
- mitte ühtegi määrdunud autot (jaa, päriselt!)
- mitte ühtegi sääske 

Ja ideaalsemat suve kui siin, ei oska ma ette kujutada. Üldse ei saja! Iga päev on mõnusalt soe, aga samas mitte üleliia palav. Ööd on samuti soojad. Ma ei julge enam poodi minnagi, kleidid ei mahu kappi ära. Igal pool on allahindlused, tihtipeale nii, et algsele hinnale on poole väiksem peale kleebitud ja kassas selgub üllatuslikult, et soodushinnast läheb veel pool maha. Pole üldse paha!

Kõige rohkem igatseme kodumaist turgu. Et saaks soolakurki, kukeseeni, koduaia maasikaid-vaarikaid ja sügisesi õunu. Ehedat kraami noh! Õnneks on meil tööl õunapuu (õigemini pirnõun) ja ploomid kah, ju söön siis seal isu täis kui valmis saavad. 

02 august, 2013

Kodukokad

Mul on üks töökaaslane, kes ei oska üldse süüa teha, kuid on mingil seletamatul põhjusel täpselt vastupidisel arvamusel. Ka riisi suudab keeta nii, et sellest tuleb maitsetu ja tekstuuritu ollus, mis isegi sojakastme abil alla ei taha minna. Toorsalati hakib eriti pisikesteks tükkideks, pole võimalik eristada, mis seal sees on.

Ükskord otsustas, et teeb õhtusöögiks hot-dog'e - võttis sügavkülmast saiad ja vorstid (siinsed inimesed panevad kõik asjad sügavkülma), lasi natuke soojemaks ja voila! No põhimõtteliselt pidi vahele käima ka hakitud marineeritud kurk, aga seda oli topsis umbes üks supilusikatäis (nelja vahel jagamiseks), ja sinep, aga see oli nii otsas, et kõva pigistamise peale pritsis ainult paar piiska. Et siis kuiv sai koos liigsoolase vorstiga. Nämm!

Kord oli meil ports küpseid mangosid - hindu pakkus, et teeks õhtuooteks smuutit. Mul jooksis terve see aeg, mis ta neid mangosid blenderisse lõikus, suu vett. Siis küttis hunniku jäätist ja natuke piima sinna otsa ning neli supilusikatäit suhkrut ka! Ma arvan, et Eestis müüdavate roheliste mangode pealt ei saa te päris õiget ettekujutust, aga siinmüüdavad sordid on väga magusad. Kokku tuli üks läila ollus, kust mangomaitset küll enam eristada ei saanud.


Viimane kord kui koos töötasime, oli kogu salatimaterjal otsa saanud ja hindu otsustas, et teeb õhtusöögi kõrvale salati asemel smuutit. Selle jaoks võttis kaks pakki kiirkaerahelbeid (neid, mis on peaaegu pulbriks tehtud ja tugevalt magustatud) ja dessertbanaanid (need pisikesed, mis on hästi magusad), valas piimaga üle, ladus hunniku suhkrut otsa ja lasi blenderis segamini. See oli nii halb, et kallasin enda oma ära.

NB: panite tähele, et sellega asendati salatit?!

Kord oli enne õueminekut juttu, et tagasi tulles teeme jälle smuutit. Hindu läks oma hoolealusega veel poest läbi ja nii jõudsin mina mõni hetk enne teda tagasi. Lendasin kohe letti, et suristan joogi ise valmis. Teresa teeb smuutit näiteks jogurtiga (ta ei saa piima juua), tuleb alati superhea. Kodus lisan sellele põhjale ainult külmutatud maasikaid, jääb mõnusalt värske. Tööl teeme tavaliselt värsketest puuviljadest, nii lõikasin sisse kaks mangot ja panin paar banaani lisaks, et hindu jaoks piisavalt magus oleks.

Enne kui kõik tükeldatud sai, oli hindu kodus ja käis kahtlustavalt ümber blenderi. Ta oskab alati, kui keegi teine süüa teeb, tekitada sellise mulje, et midagi on valesti. Küsib, mida sa sinna sisse paned ja vastuse peale ei ütle midagi, aga teeb hästi paljutähendusliku näo. Kui hiljem seda jooma asusime, niheles tükk aega ja lõpuks ikka kommenteeris, et kuidagi hapu olevat. Ütlesin, et ma ei lisanud suhkrut, sest seal on magus jogurt, magus mango ja magus banaan - polnud nagu vaja ju? Vastas, et ikkagi imelik, sest puuviljad peaksid kõik magusad olema, aga näe smuuti ikka hapu - ja tegi jälle oma paljutähendusliku näo...


Ükskord tegi õhtusöögiks "tuna melt"-i. Mina teen vahel hommikuti samalaadset asja võileiva peale, segan tuunikala konservi hakitud sibula ja natukese majoneesiga kokku ja ongi valmis. Hindu retsept näeb lisaks konservile ette hakitud marineeritud kurki, sinepit, majoneesi ja riivjuustu. See pannakse kahe röstsaiaviilu vahele ja lastakse ahjus küpseda kuni juust ära sulab. Selliseid "pätsikesi" tegi igaühele kaks tükki ehk neli viilu saia näkku...

Järgmine kord kui ta oli sama toidu menüüsse kirjutanud, pidi ise enne õhtusööki ära käima ning palus, et mina söögi valmis teeks. Oli hästi mures, et kas ikka oskan? Siis avastas, et meil pole majoneesi ja käskis selle piimaga asendada (mida ma ei teinud).

Kui hiljem sööma hakkasime, siis maitse talle sobis, aga hulk mitte. Tema serveeris eelmine kord terved saiaviilud, mina lõikasin võikud pooleks, eeldades, et väiksemaid tükke on mugavam süüa. Hindu istus lauda, silmitses tükk aega oma taldrikut ja küsis lõpuks, mitu saia siin on (ei suutnud nelja kolmnurka kaheks terveks kokku liita). Vastasin, et kokku neli viilu saia. Vaatas neid endiselt, sööma ei hakanud (mina ja lapsed juba ammu alustasime). Siis küsis selle autisti käest, kes alati kõike mäletab, et mitu tükki igaüks tavaliselt saab? Poiss vastas, et kaks. Hindu uuris, et kas kaks ühesaialist või kaks topeltsaialist? Poiss vastu, et topeltsaialised.

Naljakas, et kui ise süüa teeb ja neli saia igaühe taldrikusse kütab, ei tule selle peale, et liiga palju on, aga kui teine samad saiad pooleks lõikab, tundub korraga nii võimatult suur kogus, et ei saa sööma hakatagi!

Ilmselgelt jäi igaühel mõni üle (nagu alati) ja hindu otsustas need sisse pakkida, et saame järgmise päeva lõuna ajal ära süüa. Seisis tükk aega otsustusvõimetult külmiku ees, lõpuks pöördus ümber ja küsis minult, et kas võileibu peaks säilitama tavalises või sügavkülmas? Eem... Homseni vast säilib ikka tavalises ka?!


Paar korda on ta lasknud mul kokata ja ühtlasi valida, mida valmistan. Esimene kord panin menüüsse lõhesupi, mis on üks mu enda lemmikutest. Ta oli väga imestunud, et teen seda värskest kalast, mitte külmutatust. Ja et supis on nii vähe komponente (kartul, porgand, porru, till), aga maitseb nii hästi. Väga veider, onju?

Teinekord valisin lasanje - see ajas ta täiesti segadusse. Küsis, et kas külmutatud lasanje? Siis oli minu kord segadusse sattuda - külmutatud lasanje on ka olemas? Tema vastu, et sa oskad ise lasanjet teha? Hindu ei uskunud viimase hetkeni, et sellest head nahka saaks tulla.

Kui toit ahjust välja tuli ja pliidil jahtus, käis ta seda umbusklikult piidlemas ja teatas, et ilmselt ei ole see läbi küpsenud. Soovitas mul proovida, kas on pehmeks läinud, enne kui lastele tükid lõikan (ise oli sellise näoga, et njaa Anu, sa võid üllatuda...) Jah, oli pehme. Jah, maitses hästi. Pole vaja pabistada nii hullult kui ise asjast tuhkagi ei jaga!