25 august, 2014

Eesti lastefilmid

Seisime Sofiga koogileti ees ega suutnud kuidagi otsust langetada. Sofi pakkus, et teeme lihtsalt "de tin marin de don pingüé…" (hisp.k.) meetodil. See, kuidas ta seda ütles, kõlas täpselt nagu "üki-kaki-kommi-nommi, vanamees hüppas üle pommi". Mõeldud-tehtud: Sofi vuristas hispaaniakeelse salmi ette ja valis välja sidrunikoogi.

Küsisin, mida salm tähendab - kokkuvõttes olevat täiesti lamp. Kõlab siis nii:

De tin marin de don pingüé
cucara macara, titere fue
yo no fui, fue teté
chumara chumara
que ella merita fue.

Inglise keeles on muideks midagi samalaadset:

Eeny, meeny, miny, moe,
catch a tiger by the toe,
if he hollers, let him go,
eeny, meeny, miny, moe.

Hispaania versioon räägib nukust, inglise oma tiigrist, aga Eesti salm…

Üki kaki kommi nommi, vanamees hüppas üle pommi,
äkki käis üks kõva pauk, 
vanamees vaatas - püksis auk.
Püksist hüppas välja konn,
küsis, kus su kodu on.
Hiired kõdistasid naba,
sina oled mängust vaba.

Vanamees? Pomm? Väga normaalne... Ja nagu ühest oleks vähe, on meil teine veel: 

Vanamees-vanamees kuuskendkuus, 
poolteist hammast oli tal suus, 
kartis hiirt ja kartis rotti, 
kartis nurgas jahukotti.


Külliki rääkis, kuidas ta ükspäev süüa vaaritades Nukitsamehe viisijuppi ümises (teate küll, see puburu-pump-pumpuu…), mispeale ameeriklasest abikaasa oli kulmu kergitanud, et mis see oli? Külli selgitas, et see on ühest Eesti lastefilmist, mille saatel me kõik üles kasvasime:

"Film räägib sellest, kuidas kaks väikest last eksivad metsa ära ega leiagi koduteed. Satuvad hoopis nõia majja, kus neid vangis hoitakse ja tööd tegema sunnitakse. Süüa ei anta, nõia laps kisub väikest Itit valusasti juustest ja sead ähvardavad Kustit ära süüa. Vahepeal käib nõid mõlemat pantvangi kepiga peksmas. Mitu korda plaanivad põgeneda, aga metsas ootavad neid näljased hundid, nii et sellega on natuke keeruline...

Lõpuks saavad sealt kuidagi minema, aga varastavad nõia lapse ära! Viivad ta oma koju, laulavad kõik koos "päikeseratas-päikeseratas", hoiavad kambakesi väikest poissi kinni, võtavad ta paljaks ja pesevad üheskoos. Seejärel viilivad lapse sarved maha nii et sädemeid lendab…"

Jim oli Küllikit vaadanud sellise näoga, et... only god knows, kuidas sinust taoliste filmide kiuste üldse normaalne inimene kasvas!

Nukitsamees polnud tegelikult kõige hullem - "Metsluikesid" mäletate? See oli ikka puhas horror!

Kuningatütar Eliisel on 11 venda ja kuri võõrasema, kes vennad luikedeks moondab. Et vendi nõidusest päästa, tuleb Eliisel neist igaühele nõgestest särk kududa, seejuures ei tohi ühtki sõna lausuda, sest muidu vennad hukkuvad. Töötada tuleb paljakäsi ja paljajalu, et võimalikult valus oleks. Nõgeseid tuleb korjata öiselt surnuaialt ja selle käigus käivad teda nõiad kiusamas.

Lõpus läheb päris kiireks ja vaatamata ebainimlikule pingutusele ei õnnestu Eliisel noorimat venda päästa. Tema jääbki luigeks ja heietab õrnal häälel: "Ära nuta Eliise - igal õhtul, kui päike loojub, tulen unenägudes su juurde; igal hommikul kui päike tõuseb, lendan linnuna taeva alla…" Taustamuusikast ärme üldse räägime, see on ikka nii sünge kui üldse olla annab! Iga kord kui film läbi sai, olin ma end ogaraks nutnud (vaata treilerit siit).

Marek Strandberg jagas ükspäev linki piltidega Vene mänguväljakutest, juures arvamusavaldus, et põhjuseid, miks Putin on selline, nagu ta on, tuleb otsida lapsepõlvest. Meile, Nõukogude Liitu sündinud lastele, pole alljärgnevad fotod just ülemäära ehmatavad. Närvikava sai juba multikaid ja filme vaadates raudseks treenitud...

14 kommentaari:

  1. Ja ärgem unusta eesti telelavastuste õuduste tippu nagu - Nõiakivi. Ma ikka kohe kartsin ja nägin õudusunenägusid sellest lastesaatest.

    VastaKustuta
  2. Anonüümne25/8/14 10:46

    Nõgesed on klassika,sai isegi titena (5-6a) neid korjatud,paljajalu nende peal tambitud,et pehmeks läheks, aga see lõngakera ei tulnud üldse nii suur, et kampsunit teha :((. :D
    good times.
    M

    VastaKustuta
  3. Ah, kuule, ole nüüd - mis need Iti ja Kusti nüüd halvemad oleks, kui ameerikalikud sotsiaaltöötajad, kes pidada ka nt viieks minutiks autosse jäetud lapsi vanematelt ära võtma, nagu räägitakse?
    Pesemine, jne on lihtsalt sotsiaalsete oskuste õpetamine, kohanemisraskused ja ilukirurgia koduste vahenditega. Muidugi paha, et Metsamoorile ei jäänud isegi külastusõigust, aga olgem ausad, salaküttimise ja riigi vara ehk muinasaarete varastamisega ennast toitev perekond vist ei väärigi seda...

    VastaKustuta
  4. Muide, Metsluiged on Anderseni muinasjutt. Ei olegi Eesti lugu.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Anonüümne25/8/14 21:29

      Anderseni variandis, muide, noorima venna särgil jäi ainult varrukas puudu ja poisile jäi ühe käe asemel tiib, muidu sai ikka poisiks tagasi. Ja see sünge lavastus on ka puhtalt Eesti panus :)

      Kustuta
    2. Ma tean. et originaalis sai ka noorim vend inimeseks, lihtsalt ühekäeliseks, teise käe asemel tiib, mis inimelu seisukohalt on sama hea või isegi hullem kui mitte midagi. Olen elupikku mõelnud, kumb see parem variant oleks - elada täisväärtusliku luigena või invaliidist printsina? Ja kas filmis tehtud valik täisväärtusliku luige kasuks oli tingitud eelarvepuudujääkidest või esteetilistest tõekspidamistest.
      Lavastuse süngus...
      /vaatab aknast välja/
      Elades maal, kus 9 kuud aastast on sitad suusailmad ja ülejäänud 3 kuud heal juhul sajab lund, läheb "sünge" mõiste ilmselt pisut nihkesse. Ega need teiste põhjaeuroopa maade muinasjutud ka oluliselt helgemad ei ole.

      Kustuta
  5. Anonüümne25/8/14 12:08

    No aga siis on ju veel Karoliine hõbelõng, Keskpäev, Naksitrallid, Röövlirahnu Martin. Aga Arabellat ja Naerata ometit ei julge vist üldse ameeriklastele näidata?

    VastaKustuta
  6. Einoh,, muidugi on ka hullemaid multasid ja lugusid, aga tõesti- mina kartsin ka kohutavalt seda Nukitsamehe filmi. Siiani tõmbab kõhedaks. Kui posti pealkirja nägin, siis esimesena meenuski seesama :D aga laulud on seal vahvad vähemalt. Õnneks ma neid Metsluikesid pole näinud.

    VastaKustuta
  7. Taani versioon Metsluikedest on veel hullem. Seal ronisid, roomasid ja hiilisid öösel surnuaial laibaõgijad. Sel hetkel käskisin küll lapsel silmad kinni panna, aga ta oli juba vabatahtlikult diivani taha roninud ja keeldus sealt tükk aega välja tulemast.
    Filmi kunstnik või üks kunstnikest vms tegelane oli kuninganna ise.

    VastaKustuta
  8. Minu lapsepõlve kõige õudsem filmielamus oli vene multikas "Ülitark rünt".

    VastaKustuta
  9. Anonüümne27/8/14 10:44

    Oi, vene multikas "Kolm banaani" oli ka paras jubedus. See nekroosne kähin: khollm bhanaaaani, khollm bhanaaaani, khollm bhanaaani...brrr!

    VastaKustuta
  10. Nukitsamehe tõttu ajab vareste kraaksumine mul siiamaani südame alt jahedaks

    VastaKustuta
  11. Anonüümne2/9/14 14:51

    Nukitsamehes ei olnud vareseid, vaid oli ronk ja tema ei kraaksu, vaid kronksub.

    VastaKustuta
  12. Anonüümne13/9/15 05:23

    Suure Tõllu kõrval on kõik muu suhteliselt köki-möki :)

    VastaKustuta