05 märts, 2015

Ebastandartsed peoloomad

Ma olen skaipimises kohutavalt kehv. Umbes korra kuus tuleb meelde end sisse logida… Eesti sõbrad on täiesti unarusse jäänud! Õnneks lasub minu isiklikul laiskusel ainult pool süüd, ülejäänud pooles saab teisi süüdistada, haa!

Eile hommikul olin hästi usin ja helistasin kõigile, kes juhtusid olema sisse logitud. Sain teada, et Eestis polevat midagi muutunud, ilm on veel kehvem kui tavaliselt ja lapsed, kes minu äramineku hetkel veel sündinud polnud, oskavad nüüdseks lugeda ja kirjutada. Või vähemalt peaaegu.

Ning Maire Aunaste sai Riigikokku. Imeline! Järgmistel valimistel võiks panustada Strippar-Marcole. Lihtsalt mitmekesistamise mõttes. Kui juba tsirkuseks läks...

Mis siis Kanada pool uudist - ilm on imeline, juba kuu aega järjest on päike paistnud, nartsissid õitsevad, puud õitsevad; inimesed on ka imelised, ainult immigratsiooniosakond sakib endiselt sajaga. Selles mõttes, et vaikus on. Saatsin neile kirja, et halloo, ära unustasite mu või? Eks näis, mis vastavad… Kui vastavad. Viisa saab kahe nädala pärast läbi. Appi!

Nädalavahetus oli väga mõnus, taidlesime laupäeval koos Shelbyga mööda linna ja arutasime, et ta peaks ikkagi Vancouverisse kolima. Ja mina peaks natuke rohkem kohalikega suhtlema, Matt ütles, et saab mu muutuvast aktsendist hoobilt aru, kas olen viimasel ajal Eesti või Kanada sõpradega aega veetnud...

Tegus päev päädis pika ööga, sest Shelby tahtis tantsima minna, mina pidin kaasa minema, viimasel minutil ühines ka Kairi ning lõpetuseks leidis päev otsa haiglas rassinud Matt, et kindlam on meiega kaasa tulla ("et pärast mingit jama poleks"). Shelby sõbranna esines linna kuumimas ööklubis ja pani meid listi, et ilma probleemideta sisse saaksime. Klubi oli väga peen, eesotsas uksehoidjatega, kes olid omaarust kunnid, aga meie meelest… (khm, riimub sõnaga "kunnid"). Meid tõsteti kolm korda ühest järjekorrast teise (järjekordi oligi kokku kolm!) ja kui sisse jõudes sama kamm jätkus, otsustasime varsti vabatahtlikult põgeneda. 

Väga omapärane klubi oli muidu. Seal leidus ainult kahte sorti inimesi - rikkad vanamehed ja noored superminides tibid, hiiglaslikud kunstrinnad kurgu alla lükatud. Meie nelik sobis üle tee asuvasse bistroosse oluliselt paremini!

Kanada ööelu eripäraks on see, et pidu saab täpselt kell kaks läbi. Kell KAKS, saate aru! Eestis pole mõtet enne südaööd klubisse minnagi, sest see on tühi nagu hundilaut. Siin jääb pärast kahte avatuks ainult Subway. Ja mõni üksik pime urgas neile, kes ikka üldse ei taha koju minna. Aga enamik siiski tahavad.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar