05 august, 2015

Restart

On vist aeg ära rääkida, mis viimaste kuude jooksul toimunud on, sest kommentaarides lähevad selleteemalised küsimused üha tihedamaks… Ma ei teagi kui põhjalikult seda kõike teha, sest mingit saladust ju iseenesest pole, aga päris detailideni ei soovi ma samuti minna.

Kevadel otsustasime Kustaviga lahku minna. Ei olnud suurt tüli ja kumbki osapool ei osutunud aastate jooksul selliseks tõpraks, et ei annaks koos olla. Vastupidi - meil oli harmooniline suhe ja palju õnnelikke hetki. Ma arvan, et arenesime mõlemad üksteise abil positiivses suunas ja saime paremateks inimesteks. Ma ei kaalunud nende aastate jooksul mitte ühtegi korda, et võiksime ühel hetkel eraldi edasi minna, aga ometigi see nii läks. Väikesed asjad kasvasid suuremaks ja lõpuks avastasime endid arutamas, et kumbki meist pole niimoodi õnnelik. Otsus suhtele pidurit tõmmata oli kahepoolne ja kolmandaid isikuid tol hetkel mängus ei olnud. Lihtsalt läks nii.

Mu kunagine kauaaegne elukaaslane kirjutas mulle hiljuti: "Sinuga on selles suhtes lihtne olnud, et kõik oma otsused oled Sa ise heaks, õigeks ja õnnelikuks kuulutanud. See on lollikindel viis forever häppi olla ja selleks jääda. Paljud virisejad pole seda lihtsat kõksu ära tabanud :)" Arvestades, et sellise suhtumise võtsin just temaga lahkumineku hetkest alates, tabasin öeldus küll väikest sarkasmi, kuid hiljem järele mõeldes mõistsin, et just see tsitaat võtab väga hästi kokku, kuidas olen otsustanud oma elu elada.

Ma olen tegelikult päris egoistlik ja oma otsuseid tagantjärele headeks kuulutada vajalikuks ei pea. Mu väike pere ning paar parimat sõpra armastavad mind nagunii tingimusteta ja ülejäänute arvamus ei lähe ausalt öeldes suuremat korda. Sobiva kaaslase valimine on nii isiklik asi, et siin pole kellelgi teisel õigust kaasa rääkida.

Mis toob meid omakorda järgmise teemani - Matt.

Jah, me oleme algusest peale hästi klappinud. Ei, ma ei arvanud, et meist paar saab. Samas oleme paljuski nii sarnased, et aja jooksul hakkas sellest juba väike nali kujunema. Kuni ühel hetkel polnud enam naljakas ja hakkasime tõsimeeli arutama, et aga mis siis kui…

Alguses oli ikka täiega imelik. Üksteise tundmaõppimise osa oli meil juba ammuilma läbitud, teadsime asju, mida võib-olla poleks jaganud kui oleks aimanud, kuhu lõpuks omadega jõuame, hahaa :) Sõpradele tutvustamise ring jäi samuti ära, sest sõbrad olidki juba ühised. Noh, üksteise eelmised pruudid-peikad kuulusid muidugi kah paratamatult sellesse ühisesse sõpraderingi. Ja Matt'i perekonnaga sain juba nii ammu tuttavaks, et see pole isegi mainimisväärt. Aga esimese kuu oleme nüüd kenasti koos vastu pidanud ja enam ei tundu imelik ka. Eks vaatame, mis sellest kõigest saab... Kõiki asjaolusid arvestades olen loobunud arvamast, et mul elu keerdkäikude üle mingit suuremat kontrolli oleks.

Aga võib-olla on vabalt minnalaskmine kõige parem viis "forever häppi" olemiseks…?


Uutest postitustest teavitab kõiki liitunuid: https://www.facebook.com/seiklusjutud

9 kommentaari:

  1. Anonüümne5/8/15 11:47

    Anu, sa oled äge! :) ja sinu suhtumise ellu kiidan heaks, sest tulebki elada nii nagu sulle meeldib ning olla koos just nendega, kellega koos olla tahad ja seda kõike no matter what!
    Sinu ja Matti üle on mul siiralt hea meel! Isegi läbi arvutiekraani on näha, et sobite hästi kokku. Ning "susisemist" aimasin ma juba jõulude ajal ;)
    Ning nüüd hoian pöidlaid veel tugevamini, et elamisloaga kõik laabuks!

    VastaKustuta
  2. Palju õnne! :)

    See sõpradest paariks kasvamise tunne on jabur küll, tean omalt nahalt. Midagi ei olekski nagu teistmoodi ja samas on ja siis hakka seletama inimestele, mis nüüd juhtus. Aga loodame, et selliselt alanud suhted ongi need kõige tugevamad :)

    VastaKustuta
  3. aga kas te Kustiga kuidagi ei registreerinud oma kooselu vms? Mis sellest sai?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, registreerisime, et oleme vabaabielus, sest tol hetkel oli mingite viisapaberite jaoks vaja. Aga seda "lahutama" ei pea millegipärast.

      Kustuta
    2. siis hästi, mõtlesin et distantsilt on ilmselt keeruline lahutada

      Kustuta
  4. Ei teagi, mida öelda. Natuke nagu kurb, et Kustiga nii läks... Samas, kui kõik osapooled leidsid, et nii on parajasti parem, siis mida siin kurvastada.

    Soovin igatahes edu edasiseks! Ja tore siiski, et kirjutasid lahti. Mitte et see suvaliste blogi-lugejate asi kuidagigi oleks, aga õduselt põnev ju teiste eludes surkida :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks ma ise olen oma elu blogi kaudu avalikuks elanud, selles mõttes on natuke blogilugejate asi ka :) Pealegi ei saa edasi kirjutada ilma, et vahepeal natuke asjaolusid selgitaks.

      Kustuta
  5. Anonüümne8/8/15 20:38

    Matt on armas:-) Kirjuta rohkem temast:-)

    VastaKustuta