14 mai, 2018

Emadepäev

Nanaimos on aastaringselt kord kuus "Walk and talk with your Doc" üritus, et inimesed saaksid arstidega jalutada ja tervisemuresid arutada. Süsteem on selline, et arstidel on valged t-särgid, millele on seljale kirjutatud DOCTOR; õdedel sinised kirjaga NURSE ja füsioterapeutidel hallid.

Kanadalastele kohaselt sumises kogu kohaletulnud kamp omavahel elavalt rääkida, paljudel olid lapsed või koerad kaasas (Kanada koerad saavad omavahel laitmatult läbi, mis on minu jaoks siiani täielik müsteerium). Alustuseks aitas füsioterapeut keha soojaks võimelda, seejärel rääkis üks arstidest lühidalt sellest, miks on oluline liikuda ja kui suure kasu see tervisele annab kui iga päev tunnike aktiivne olla ning lõpuks jagati kõigile soovijatele tasuta sammulugejaid ja jalutuskäik võiski alata. Paljud kõndisid niisama, mõned sättisid end arstidega jutustama, aga kõigil paistis tore olevat. See vist ongi natuke nagu uute sõprade leidmise üritus ka.

5000 sammu hiljem oli ring tehtud ja kõigile jagati puuvilja või torti - kellel mille järele isutas.


Pärast jalutuskäiku sõitsime randa, kus Vancouverist külla tulnud sõbrad oma uut lohet katsetasid. Tuult oli ja päikest oli ka, vaene Oscar pidi vankris redutama, et täitsa ära ei küpseks. Talle muidu meeldib süles ikka rohkem! Aga lubasime, et kodus saab topelt koguse tähelepanu ja sai ka.

Järgmisel hommikul kell kuus arvas noorhärra, et temal on nüüd magamisest küllalt, paraku ei jaganud seda arvamust tema unine ema, kes õhtul sõpradega hot tub'is istus, selle asemel, et varakult voodisse minna.

Söötsin lapsel kõhu täis ja kui ta tund aega hiljem ikka veel uinuda ei tahtnud ja sellest üha valjema viginaga märku andis, tõstsin ta lõpuks enda kõrvale, et saaksime hoopis koos ärgata. Läks aga nii, et mina jäin uuesti magama ning Oscaril tuli ka lõpuks uni peale. Paar tundi hiljem ärkasin ja laps alles magas. Seda ei juhtu muidu mitte kunagi!

Sõbrad olid saladuslikult kadunud, aga peatselt ilmusid uuesti välja - olid mu esimese emadepäeva puhul kohaliku pagariäri tühjaks ostnud. Oscar ärkas alles poolteist tundi hiljem ja mina nüüd sinisilmselt loodan, et äkki õppiski öise (ja hommikuse!) magamise ära (tegelt ei looda - juba tean, et nii naiivne ei maksa ikka olla).

Aga suvi on tore, mulle meeldib!

9 kommentaari:

  1. Anonüümne15/5/18 12:25

    Kuidas teil Kanadas suvel laste riietamine kombeks on? Eestis koguaeg rõhutakse, et lapsel peab suvel müts peas olema, varbad kaetud, tekike peal, vaatan, et piltidel on Oscar kergelt riides, ühel pildil lausa ainult mähkmega.
    Kas vastsündinute ja paarikuuse imiku riietamisel tuleks erinevalt käituda? Mida tavaliselt soojal suvepäeval lapsele selga panete?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Siin rõhutatakse, et ülekuumenemine on lapsele ohtlik. Mütsi ei panda enamikule beebidele isegi külmade ilmadega pähe, suvest rääkimata. Vankrikorvis on ju alati palavam kui väljas ja Oscaril on selliste ilmadega keha täiesti kuum ning selg higine, ma võtaks hea meelega mähkme ka ära kui saaks.

      Teine, mida siin rõhutatakse, on see, et beebi nahk ei tohi üldse päikest saada (hilisem nahavähi oht minevat oluliselt kõrgemaks, sest nahk nii õrn). Esimesed kuus kuud ei lubata päikesekreemi ka kasutada, seega on nii väikesed alati vilus (pildil on vanrkri külge lina seotud - päike oli nii kõrgel, et paistis igalt poolt sisse).

      Siin tormavad lapsed isegi külmade ilmadega ainult dressipluusis ringi, samas ei paista nad kaugeltki mitte rohkem haiged olevat seetõttu.

      Näiteks Varikas kirjutas hiljuti oma blogis, kuidas Norras on lapsed alati õhemalt riides kui Eestis, nii et see pole ainult Kanada eripära, mulle tundub.

      Kustuta
  2. Kesmislane selle lilla rihma otsas on? Laps või peni või pesukaru? XD

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Pilditegija koer oli rihma otsas :)

      Kustuta
  3. Anonüümne19/5/18 20:13

    Kuhu on kadunud teie eesti sõbrad,kellel oli armas väike tütar? Ega Soomes on sama,mis teil ja Norras. Lapsed on õhkuselt riides. Isegi talvel,kui oli külmalaine -20.mängisid kaheaastased õues lumesõda ja kelgutasid. Eestis ei läinud siis isegi lapsed lasteaeda.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuskile ei ole kadunud, ma lihtsalt iga kord ei blogi kui sõpradega kokku saan :)

      Kustuta
  4. Noh, ma olen veel sellest põlvkonnast, kes ka -20-ga lumehanges möllas. Lumesõda paraku sellise pakasega mängida ei saa, sest tuhklumi lihtsalt ei hakka kokku, selleks on tarvis kerget sula. Kooli vist ei pidanud minema, või oli see number isegi natuke kõrgem. Need on need tänapäevased lapsed, kes on nii sisse ära pakitud nagut kubujussid, et ei jaksa ega saa liigutadagi neis umbseis kombinesoonides. Meie tulime siis tuppa, märjad ja lumised nagu oleksime vahepeal lumememme KT-d mänginud või jalgsi Põhjanabale ekspitsinud, aga ise rõemsad kut linnukesed. No oli nina natuke vesine, so what ;D

    VastaKustuta
  5. Anonüümne23/5/18 09:56

    Kas emadepäeva tähistatakse seal sama suurelt nagu Eestis? Ma mõtlen siis just selle poole pealt, et lilled ja kingitused jm. Iga aasta tuleb pead murda, mida kinkida ja see aasta leidsime õega viimaks kingi siit https://www.kingitus.ee/kingitused-kategoorias/top-20-kingitust ja lilled (või noh puuviljakorvi) siit: http://www.interflora.ee/category/192-puuviljakorvid-tellimine Mõnes mõttes on seda kingiteemat palju, aga samas on hea meel ema rõõmustada ka. Lihtsalt huvitas, et kuidas see kingid-lilled-tähistamine Kanadas lahendatud on.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Igas peres natuke erinevalt nagu Eestiski. Oleneb laste vanusest ka, meie näiteks käisime koos lõunat söömas, Oscar ju veel kaarti joonistada ei oska :)

      Kustuta