09 september, 2019

Hakkab looma!

Lõpuks ometi näitab ilmaprognoos natuke jahedamaid kraade ja isegi vihma. Mul on hea meel. Sweater-weather ehk kampsuniilm on parim! Siinsed suved on nii pikad, et septembriks on ammuilma kopp ees. Tahan teed ja küpsiseid, suuri kampsuneid ja tenniseid. Tahan sokid jalga panna!

Talveperioodi eelvaatena on mul praegu rõve nohu, aga isegi see ei morjenda. Istun salfakatekarbi ja raamatuga diivanil ning naudin, et päike ei küta nagu hullumeelne. Et autosse istudes ei ole esimene jupp aega täielik saun. Siis ka ei oleks kui saaks auto garaaži parkida, aga Matt on juba mitu kuud seal midagi ehitada nokitsenud ja lihtsalt ei mahu. Meil on muidu kahekohaline garaaž, nii et pole ju palju palutud, et üks ära mahuks? Peab selle asja nüüd käsile võtma, sest vihmase ilmaga oleks eriti nadi õues küürutada ja Oscarit turvatooli sättida.

Muide, ma leidsin uue lemmikblogi. Lugesin kõige uuema postituse... ja siis sellele eelneva... nüüd olen omadega eelmise aasta suves ning pidama ei saa. Südamest loodan, et ta pole kümme aastat bloginud, sest muidu istun kevadeni siin arvuti taga. Ma olen üldse väga suur blogide fann, ainult, et häid on jube vähe. Ja iga mõne aja tagant panevad pooled mu lemmikutest putka kinni, lihtsalt ei kirjuta enam. Mina olen seal siis nagu:


Justkui oleks blogija mulle midagi võlgu. Ise mu konksu otsa tõmbas oma toredate tekstidega, nii et pole ju päris aus täitsa ära kaduda. Ja oleks neid kadujaid siis ainult üks - iga mõne aja tagant haihtuvad!

-

Mul oli vaja kardinad lühemaks teha. Kõrvaltänavas pakutakse koduseid käsitöötunde, mis pani mind mõtlema, et see tädi peab ju ka õmmelda oskama! Muidu olen kõik tegemist vajavad asjad ühte suurde ja tuntud kohta viinud, aga miks mitte toetada hoopis oma naabruskonna osavnäppe?

Kirjutasin õhtul meili, tädi millalgi öösel vastas, mina kirjutasin hommikul, et andku teada, mis aeg talle sobiks, et kardina kohale viin, tema kirjutas, et ükskõik millal sobib ja mina vastasin, et olen poole kümne paiku seal. Siis on üks asi kohe tehtud (nagu mul oleks mingi hiigelpikk nimekiri asju, mida vaja teha).

Tõstsin Oscari kärru ja hakkasin jalutama, aga ümbruskond oli kuidagi nii vaikne... ja alles siis koitis, et oih, täna on ju pühapäev! Ma ei tea, kuidas siin Kanadamaal need kirjutamata reeglid ette näevad, aga äkki on pühapäeva hommikul enne kümmet ikka natuke liiga vara võõrale uksele koputama minna? Ta muidugi küll ütles, et "ükskõik millal", aga ilmselt poleks kell 3 öösel kah teab mis sobilik olnud... Mis seal ikka, kindluse mõttes kohe vabandasin paljusõnaliselt ja tädi õnneks ei pannud pahaks, tal olid koolitatavad kohe-kohe saabumas, nii et igatepidi sobis.

-

Kas keegi oskab mulle ära seletada, mis värk nende plastkõrtega on? Lennujaamas segati minu ees ootavale neiule plast(!)topsi sisse jooki ja kui teenindaja hakkas sinna kõrt sisse panema, röögatas neiu üle poole lennujaama, tehes samal ajal hüppe kõhuli letile (jaa, täpselt nii dramaatiline see pilt oligi), et tal ei ole kõrt vaja!!!


Seejärel keerutas võidurõõmsa naeratuse saatel koha peal ühe tiiru, umbes nagu kontrollides, kas teised ka ikka panid tähele kui väga ta meie planeedist hoolib.

Ma ise olen viimased kuus aastat ainult riidest kotte kasutanud (ka riiete ja jalanõude ostmisel), aga joogikõrs võiks ikka plastikust olla, mulle need paberkõrred üldse ei meeldi. Õigemini ei maitse. Ja nätskeks lähevad nad ka.

No ei ole eluline probleem, saab ka täitsa ilma hakkama, aga alustuseks keelaks ma inimestel banaanikobaraid kilekotti panna ja see üksik avokaado võib ka täitsa vabalt ilma kileta korvi rännata. Ülepakendamine on nii ostjate kui tootjate poolt nii naeruväärselt suur, et pelgalt plastkõrte keelamisega me minu meelest küll seda planeeti ei päästa...

-

Lõpetuseks näitan teile, milliseid mõõtühikuid kanadalased kasutavad. Liialdatud pole siin millegagi, lisada võiks veel seda, et distantsi mõõdetakse peaaegu alati hoopis tundides (sest osa teid on lauged ja osa mägised, mis mõjutab kiirust päris oluliselt) ning puu- ja juurviljade hinnad on siltidel naeltes (lbs), aga kassatšekil kilodes/grammides. Keegi ei tea, miks!

38 kommentaari:

  1. Anonüümne9/9/19 07:52

    Selle skeemi puhul tundub, et päris äge, et kanadalased kahes süsteemis nii hästi orienteeruvad, aga kui öelda, et sul on 37,5 palavik, siis noogutatakse ja naeratatakse samamoodi, nagu siis, kui ütled, et oled Eestist :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mulle on näiteks jube keeruline, et kehakaal käib naeltes. Iga jumala kord kui Oscarit kaalutakse (või mõõdetakse), pean üle küsima, et aga kui palju see kilodes ja sentimeetrites on? Võiks selle süsteemi omale selgeks teha ja püüda veits kohaneda, aga niiiiii keeruline on! Eesti keeles vist jalad ja tollid? Feet and inches. Seal ei lähe numbrid ju üldse järjest! :D

      Kustuta
    2. Oleneb muidugi, kui täpselt sul tarvis on. On vist mingi väike vahe inglise naelte ja ameerika naelte vahel, aga mina võtan laias laastus nii, et 1 kg on umbes kaks naela. Kuna ma rehkendan peamiselt igasugu loomi juutuubi dokvideotes jne, siis kui ütleb, et nt üks hai kaalub 500 naela või ninasarvik 6000 naela, siis ma rehkendan, et see kalake on umbes 250 kg ja ninasarvik 3 tonni. 50-naelane laps kaalub siis 25 kilo või natuke vähem.
      Sentimeetritega on natuke raskem, kuna jalad ja tollid ei ole nii täpselt.

      Kustuta
    3. Jaa, ma jagan kah laias laastus pooleks, aga kui on täpsemalt vaja, siis pole aimugi. Eriti kui asi untsideni läheb - täiesti tume maa!

      Kustuta
  2. Distants on üldse minutites ja tundides : Vancouver on mul 4h kaugusel, ma ei tea mis ta kilomeetrites on

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jap, sama siin. Aga Eestis mõtlen puhtalt kilomeetrites ja tuttavamate teede puhul muidugi juba tean kui kaua sõit aega võtab. Aga pigem vaatan sildilt, et ahaa, 50 km juba sõidetud, 80 siis veel, mitte, et pool tundi on sõidetud. Imelik.

      Kustuta
  3. Esiteks, ma ei tea, miks see bränd nime on muutnud, aga pillirookõrs on minu meelest ideaalseks alternatiiviks. Kui keegi Eestist tuleb või paki saadab, saad ehk katsetada: https://suckors.com/ Minu ostetutel on endiselt ikkagi "pillirookõrs" peale kirjutatud, mitte "suckõrs". Erinevalt paberist ei lähe nätseks ja eelistan seda ka metallkõrtele.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul kodus on plastkõrred olemas, kasutan neid Oscarile smuuti sisse, ta muidu valab kõik endale peale. Ise ei kasutagi kodus kõrsi. Aga kui kuskile välja peenele kokteilile minna, siis need kõrred on kõik juba paberist. Matt ütles, et metallist on sellepärast ohtlikud, et potentsiaalselt võib selle endale läbi kurgulae ajju kukkuda, ma ei tea, kas pilliroog võiks sama asja alla minna. Minu meelest oleks kah loogiline need siis vähemalt korduskasutatavad teha. Aga ikkagi ei saa aru, miks see suur vaht ja keelamine just kõrte osas kui kõigele muule uhatakse plastikut sellise ohtrusega ümber, et paha hakkab.

      Kustuta
    2. Pilliroo osas ta päris nii tugev ei ole. Ma katsetasin muidugi järgi ka, et kui tugevasti peaks hammustama, et prõks käiks :D Ühe prao lõi sisse küll, kui tugevalt hammustada, samas tükkideks ei läinud ja kasutan siiani rõõmsalt edasi.

      Kõrte teema, see on vist lihtsalt kerge ja väga märgatav muutus. Eks siis on kergem kaasa ka minna. Kui toiduainete pakendamisel vähem plastikut kasutada, tuleb ju hakata säilimisele ja lekkekindlusele jne mõtlema, ehk kohe palju rohkem murekohti.

      Kustuta
    3. Ma ükspäev just meenutasin, et vene ajal viidi isegi prügi ilma kilekotita välja. Meil küll vähemalt. Prügikast sai pärast väljaviimist iga kord siis üle loputatud ja asi vask. No oli veits rõve, aga kui suure koguse kilet niimoodi kokku hoiaks! Ja toona ei olnud pea miski kiles ega plastikus, vorst keerati paberi sisse ja saiad/leivad olid lahtiselt riiulis. Kuidas nad pehmena püsisid üldse? Ma pole teab mis öko, aga plastikut kasutatakse tänapäeval tõesti jube palju!

      Kustuta
    4. Pilliroog on ristipidi päris tugev, aga pikkupidi on see terav nagu habemenuga. Ja vaevalt need kõrred nüüd sellest tavalisest pilliroost on, mis jõgede-järvede ääres kasvab, kuigi kinnitan teile, et ka need kuivad kodumaised kõrred on nugateravad, kui lõhenevad - olen nii palju jõulukroone teinud, et pärast on käed nagu saehammastest läbi käinud.
      Ilmselt on tegu siiski bambuspillirooga, aga bambus on ... noh, vast piisab, kui ütlen, et soojades maades on kiirekasvuliste bambuste otsa visatud ülevalt inimesi - kohe selline eriti piinarikas hukkamisviis oli. Kui muidu ei tea, siis lugege Conan Doyle'i "Kadunud maailma". Ja see kirjeldus seal ei ole laest võetud, seda on Aasiamaades ka tegelikult praktiseeritud. Niiet jutt, kuidas võid selle killu omal suust läbi torgata, pole ka lambist tulnud ja panikööride jora.

      Kustuta
    5. Ma sain Poolas ülimugava metallkõrrega kohviku enda kohapeal tehtud limonaadi (st sidruni--mündijooki, kus natuke suhkrut sees): minupoolsest otsast oli ta natuke painutatud, mis hoiab ka ehk ajjutorkamise ohu ära, aga joogipoolses otsas oli tal selline lusika moodi kaha, mis oli sõelaga kaetud, võib-olla oli see lusikas ka ise sõeljas, ma nii hoolega ei uurinud. Igatahes sai sellega "tuukritega" jooki juua nii, et need "tuukrid" suhu ei tule. Vat see oli üks hea kõrs, pestav pealekauba. Mu reisikaaslane hakkas kohe mõtlema, et kust sellist saada, soetaks endale kojugi.

      Kustuta
  4. A terä, mina siin niisama. Hommikul blogis statistikat vaadates jõudsin ma esimeste sekunditega mõelda, kas keegi on mu parooli teada saanud või mis siin toimub. Siis tõid mu ülivinged detektiivioskused (loe- lugemisoskus) mind siia selle postituseni.
    Kui senini pusisin niisama kirjutada ja enda jaoks, ei osanud mõeldagi, paljud mu kirjutisi loevad, siis täna on küll eriti elevil tunne sees.
    Suur suur aitäh armsate sõnade eest.
    Blogist veel rohkem kirjutan ma seiklustest ja lisan pilte hoopis oma FB lehel.
    Kellel aga huvi. Pakuks datleid ja Araabia kohvi ka, kui vaid saaks.
    Veelkord suur suur aitäh julgustavate sõnade eest.
    BarceDona

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jätka samas vaimus, tuleb hästi välja!

      Kustuta
  5. Siit tuleb nüüd kaasanoogutamise-kommentaar:
    Jaa, suvi on väga pikk olnud, ootan sweater-weatherit, seda enam, et mul on suve jooksul tekkinut mitu uut ägedat kampsunit.
    Jaa, meil on kah kahekohaline garaazh, aga autosid hoiame väljas, sest garaazh töötab Pauli workshopina.
    Jaa, paljud blogijad on jube vastutustundetud. Kirjutavad harva, panevad blogid kinnin jne. Vaese õnnetu lugeja peale üldse ei mõtle.
    Jaa, läbisõidetud distantsi arvestan peamiselt minutites ja tundides, mitte pikkusühikutes. Naelad ja jalad ja tollid on kah selged, ma isegi ei mõtle enam sentimeetrites ja kilogrammides. Ca 8 aastat läks aega, et ümber harjuda.
    Aga plastkõrte kohta ei oska miskit kosta, ma ei kasuta kõrsi, ei joo selliseid peeneid jooke, kuhu kõrs tarvis sisse torgata.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Epp, ma olen mitu korda mõelnud sulle kirjutada, et ma muideks noogutan väga aktiivselt kaasa iga kord kui su postitusi loen. Ja mind ajab täiesti marru, et sinu blogis kommenteerida ei saa, sest ma KOGU AEG tahan öelda, et jaaaa, just, noh! Et sa teaksid siis! :)

      Mul elab sõbranna USAs ja tal on kah kõik naelad, tollid, untsid, värgid selged. Sest te ei kasuta seal ju muud! Aga siin on nagu puder ja kapsad, nii ei saa ma oma mõõtühikutest lahti lasta ja uued selginevad seetõttu jube aeglaselt. Loodetavasti saab järgmise kuue aastaga selgeks kui esimese kuuega ei saanud.

      Kustuta
    2. Anu, hmm, jaa, ma tegelikult tunnen juba pikemat aega väljastpoolt tulevat survet kommentaarium avada =) Never say never...

      Tahtsin veel mainida, et su eelmise postituse lennukitiiva-alune pilt, see mäeahelikega, on võrratu.

      Kustuta
    3. Jaa, palun ava! Kaua võib :)

      Mäed on siin tõesti võrratud! Mul ei ole ka veel isu täis saanud.

      Kustuta
  6. BarceDona blogi on super, leidsin augustis ja lugesin jutti läbi. Kahjuks väga pikalt seda pole.
    Leidsin tegelikult nüüd eelmisel nädalal ühe toreda blogi veel...aga kui see kaaa läbi saab, siis on jama majas.
    Mul on juba nädal aega jahe olnud, pidin teki kasutusse võtma, jube ju...sooja tahan! Mulle sobiks nädal jahedamat, nädal soojemat ilma vaheldumisi

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aga tule vaata mulle FB-sse ka, sinna postitan lühemaid jutte ja tihemini. Blogiga alustasin alles aasta tagasi, polegi väga sisu tootnud, alles lapsekingades 😊
      Carolin

      Kustuta
    2. Oot-oot, veel üks tore blogi? Paluks minuga ka jagada!!!

      Kustuta
    3. http://eliise-s.blogspot.com/ aga ma pole veel poole pealgi vist oma lugemisega
      muidu on toredad veel (mida su listis ei näe) kuus sidrunit, seljakotiga eestlane, Meie ja Kosovo (aga kirjutab jube harva), http://kirjadkodumaale.blogspot.com/, https://hetkekee.com, Kai blogi jne

      ma üritan FB suhtkoht loobuda, aga olen paar korda Carolini lehel ikka ringi vaadanud.... jube põnev

      Kustuta
    4. Oo, ma tänan! Hakkan kohe uurima! Kuut sidrunit kõik kiidavad, aga iga kord kui olen lahti teinud, on esimesed viis postitust reklaamjutud, Eveliisil oli kah vahepeal nii, et postitus algas "ma ei teagi, kuidas ma sinna poodi üldse juhtusin" ja lõppes sooduskoodide ja auhinnamänguga, muidu mulle Eveliisi jutud meeldivad. Mul on tõsine reklaamiallergia lihtsalt, töötan selle kallal :)

      Kustuta
  7. Anonüümne10/9/19 12:05

    http://www.seaturtle.org/mtn/archives/mtn147/mtn147-3.shtml

    Kogu söögimajandus taaskasutatavate nõude peale ringi teha vast keerulisem, kui loobuda asjast, mis pole hädavajalik(ei räägi praegu puudega inimestest).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Õõh, vaene kilpkonn :( See on tõsi, et mitte-hädavajalikust asjast loobumine on lihtsam kui ülejäänud poolega tegelemine.

      Mu sõbranna koordineerib taaskasutatavaid jäätmeid (töö selline) ja rääkis, et kõik need Starbucksi topsid jne viiakse kuskile Aasiasse, kus on suur ümbertöötlemise tehas. Umbes, et see on kõige parem variant. Mina jällegi ei saa aru, KUIDAS saab prügi transportimine teisele poole maakera (ja siis tagasi) olla kõige parem variant. Kuidas me üldse jõudsime sinnani, et igaühel peab tänaval kõndides või autos sõites kohvi(või mingi muu joogi)tops käes olema? Vanasti jõime hommikul oma kohvi ära ja siis vb töö juures päeva peale veel, aga nüüd ei saa, mootor jookseb kokku kui ei ole kogu aeg mingi jook näpus. Mis on iseenesest okei, aga piisaks seadusest, et ühekordseid nõusid polegi. Tahad kohvi, tood oma (pestava!) tassi kaasa. Pole ju raske. Aga siin taandub kõik jälle sellele, et milline poliitik sellise seaduse sisse viiks? Kõik vihkaks ju teda!

      Kustuta
  8. See prügikotita prügi teema - jõudsin juba ammu selgusele, et meie põlvkonna vanemad olid tegelikult hinges ja tegudes kordades rohkem päris ökod kui me praegu ühegi kampaaniaga olla saame. Esiteks polnud võimalusi, teiseks polnud raha. Kilekott prügikasti toppida ja ÄRA VISATA?! Hullumeelsus,iga Kilekott teenis oma pere eest kuni augud sees, või kauemgi. Meie peres pesti iga purk ja tops ja totsik läbi ning võimalusel kasutati uuesti, keegi ei ostnud iial poest hoiustamiseks karpe. Riideid parandati ja kohendati (millal te viimati nt sokke või sukkpükse nõelusite?), kingad viidi kingsepa juurde, asju tehti ise... Ja see kõik oli kuidagi loomulik. Siis mingil ajal käis vales suunas klõps ja igasugune taaskasutus muutus jube ebapopiks. Olen isegi teismelisena oma vanemate pihta silmi pööritanud, sest hissand jumal, mida sa pesed seda jäätisekarpi, #piinlik, osta järgmine kord lihtsalt poest juurde plastkarpe. Kummaline ja huvitav.

    Anu, Sinu blogi on minu jaoks põnevate lugemiskohtade ladvikus! Kui juba kiitmiseks läks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aww, sa oled nii armas! Aitäh!

      Aga vanasti oldi tõesti rohkem ökod. Meil on näiteks nii, et prügi, orgaanilised jäätmed ning papp/plastik viiakse eraldi ära. Okei, et prügi läheb kilekotti, mul endal ju ka. Aga paber ja papp on ometigi täiesti puhtad ju, samas naabrid koguvad selle samuti kilekottidesse. Seisavad siis tänava peal need läbipaistvad kiled ja ma iga jumala kord mõtlen, et kui tobe! Kõigil teistel on kas kast või konteiner, kus need sees on. Prügivedu ei huvita, milline, ükskõik mis anuma valavad tühjaks. Aga milleks veel kilekott???

      Kustuta
    2. mina kasutan jäätisekarpe mitu korda, noh kõik tugevamad kobedamad karbid saab pestud ja tagavaraks hoitud... mõni küll vaatab vähe imelikult aga õnneks on mu tuttavad siiski mõistlikud inimesed.
      mulle tuli su kommentaari peale meelde see, et lapsepõlves vooderdati prügikast ajalehtedega ja siis kallati prügikasti tühjaks - väga öko ju.
      siin õnneks olen näinud paberiprügi valdavalt kastidega välja pandavat... eramajadel või neil, kel pole suure maja prügiveo lepingut on väiksed prügikastid + siis paberkarbid paberprügi jaoks aga samas plastik ja klaas ja biojäätmed pannakse kõik kilega tänavale, et prügiauto ära viiks... ja mu oma isiklikud naabrid viivad oma korterist ka pakendijäätmed suure kilekotiga prügikasti :( ma ise korduvkasutan seda kilekotti, millega plastikut prügikasti vean, paraku saab vahel mõnest karbist liiga mustaks, et tuppa tagasi tuua. ma ikka eeldan et nad pesevad mahlapudeleid jms ikka ise, pole harjunud selle jaoks vett raiskama. kunagi keegi pidas loengu, et eestis ei pea pesema aga ma polegi kontrollinud, et kuidas siin on

      Kustuta
    3. Vat pakendipesemiseks ma küll oma veearvet suurendama ei hakka. Pesen vaid need karbid (purgid küll), mida kavatsen kasutada, nt jäätisekarbid ja muud sellised tugevad totsikud, toiduämbrid - panen neisse kuivaineid jmt).

      Kustuta
    4. Eestis peavad pakendiks sorteeritud jäätmed ainult niipalju puhtad olema, et teisi pakendeid ära ei määriks.

      Aga mina nõelun oma riideid, sh sokke, kui on armsad sokid. Kui tundub, et enam ei tasu nõeluda, siis lõikan pöiaosa maha (tavaliselt lagunevad pöia alt esimeses järjekorras) ja saan niiviisi Kingpoole sokid, näiteks sandaalidega kandmiseks.

      Kustuta
  9. nendest kiledest ja kauplustest võiks Itaalia näitel jubedalt kiruda.... neil on enamjaolt poes kilekindad - puuviljade võtmiseks (et oma käekesi mitte määrida) ja siis saiade võtmiseks (et saiu mitte määrida) + kilekotid et sinna panna oma 3 tomatit või 1 paprika või mis iganes. ma võtan kilekoti siis kui tõesti hulgem ploome või aprikoose ostan. ja on juhtunud küllalt seda, et kassalindil on ca 25 erinevat puuvilja ja tomatit jne ning 0 kilekotti. saia ostan 2x aastas, siis olen sunnitud pehmuse proovimiseks kilekinnast kasutama :( kuigi ehk peaks loterii-allegriile üle minema ja lootma, et saan pehme saia? kusjuures variant oleks võtta juurikaosakonnast kilekott, siis saaks sellega pehmust proovida ning pärast saia samasse kotti panna, sest saiade jaoks on üldiselt kileaknaga paberkotid (sarnased eestile). ainult üks odavketi pood ja spets juurikapoed on need, kus on puuviljade jaoks paberkotid ning saiakesi tuleb mingite labitatega udjada.
    biojäätmeid sai ka vahepeal niisama otse prügikastist (väike) prügikasti (suur, maja kast) kallatud... mu meelest need biolagunevad kotid lagunevad juba selle 2 päevaga seal prügikastis ära, nii et kast on niikuinii räpane.
    b&b, milles olime... seadus pidi olema selline, et kuna ta pole taluturism, siis ta ei võti naabertalust sinki ja juustu osta ning lauale panna, kõik oli pakendatud :(

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, see käte määrimine. Keegi kunagi ütles, et banaanikobar tulebki sellepärast kilekotti panna, et kassalint on nii räpane ju. Kindlasti ongi, aga no jumala eest, kuidas sa üldse kodust välja tulla julged niimoodi, bakterid on ju igal pool! Ja kus see banaan kõik enne ära on käinud enne kui kassalindiga kokku puutub - vanaema aiast tuli või? Vanaema ise tõi oma pehmete käekestega kohale? Ma ise ei pane ka õunu jm kilekotti kui neid kuni viis-kuus on, laon lindile lihtsalt kokku ja kassapidaja saab korraga kaalule laduda, pole häda miskit. Siin ei pea kuskil midagi ise kaaluma, see aitab ka tegelikult kotte vähendada.

      Kustuta
    2. mõni kassapidaja on juba hädas, mul kombeks et kui ma juba mõnede pisikeste hulgi võetavate viljade pärast koti võtan,s iis panen teised väiksemad viljad (mida üle 2) ka sinna kotti ... nii et ongi 3-4-5 kleepsu kotil peal. aga samal ajal on teine kassapidaja väga ok ja võtab piiksutaja kätte (mitte ei ürita kotti keerutada ja sinna allapoole näidata, kus nad automaatselt kõiki asju piiksutavad) ning mu meelest on nende kilekottide häda ka see, et biolagunev küll aga kui ma selle kotiga koju jõuan, siis on ta tavaliselt katki ja ei saagi korduvkasutada. mul pole siin õmblusmasinat aga peaks mingid õhukesest kangast puuviljakotid tekitama, mida korduvkasutada saaks. kui on iseteeninduskassa, siis saab tegelikult kõik oma suva järgi panna, pole nagu eestis prismas, et pead täpselt kaalu järgi asju kaalule asetama (noh et see alus kuhu piiksutatud asjad paned on nagu kaal vms) aga paraku on lähim iseteeninduskassa naaberlinnas

      Kustuta
  10. Mulle näiteks üldse ei meeldi, et lahtisest letist lihatooteid ostes need kilesse pakitakse. Ei säili ju väga kaua seal, kodus panen alati karpi ümber. Aga nii kaugele pole ma veel omadega jõudnud, et oma karbiga väikepoe müüjat ehmatama minna.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mina ostan näiteks hapukapsast oma karbiga. Mulle meeldivad ühed, mis on kas poolekiloses või kiloses tsellofaanpakis (kilo on muidugi soodsam), aga see laseb ALATI läbi. Ma ei saa kohe koju peale poodi ja kuna mitu korda on loik tekkinud (no pakenda neid kilesid kuidas tahad, ikka leidub mõni mikropragu, kustkaudu kõik sahvt välja voolab). Nüüd siis käingi oma karbiga. Kuna ostan tavaliselt kolm pakki korraga, siis ma võtsin kasutusele selle suure plastämbri, mille sees ka vahel on kapsast olnud, ja sinna mahuvad nad ilusti. Ja ei mingeid kilekotte, või no ainult üks.
      Korra juhtus ka keedupeetidega nii, et mul oli pooles poes rada taga, teine klient ütles siis, et karp laseb läbi. Jeerum, nagu oleks mingi saemõrvar mul järel käinud ((8O Keegi saalitöötaja siis tuli ja pühkis ära ja andis mulle meetrijagu pehmet paberit, et ma sain ka muud asjad puhtaks pühkida. Nüüd ma siis tean ja kui on plaan neid artikleid võtta, siis võtangi nö oma taara ligi. Ja see on ka põhjus, miks ma ei osta neid mõnesajagrammiseid asju, kui sealsamas on kilone pakend - ikka et vähem pakendeid oleks.

      Kustuta
    2. Hapukapsas, yehaa! Sel suvel Eestis käies pidi mu abikaasa (positiivse) shoki saama, kui nägi, et hapukapsast lahtiselt müüakse. Ta räägib sellest nüüd siin ameerikamaal kõigile, kes vähegi kuulata viitsivad. Sest siin on „elustoidu“ müümisel seadusesein ees, kõik peab olema pastöriseeritud, veel parem kui on ultra-pastöriseeritud. Hapukapsast teeme seetõttu kodus ise.

      Kustuta
    3. Mul õpetust vaja...kurgid on liiga pikad ning tilli ja mustsõstralehti ka pole

      Kustuta
    4. Ma siin murran pead, et mille õpetust ja ainus, mille suutsin välja mõelda, et kuidas kurkidest hapukapsast teha? :D

      Kustuta