Kuna tunnistajaid peab kaks olema, on külalisteks Matt'i sõber oma naisega ja minu sõbranna oma mehega. Täpselt need inimesed, kes on meist kummagi kõrval ka ilma kutsumata alati olemas.
Alguses mõtlesin, et teeks registreerimise kuskil ilusas pargis. Nüüd kaldun selles suunas, et kaunistaks hoopis omaenda aeda ja teeks kodus. Oleks kuidagi lihtsam ja muretum. Ilus ümmargune laud on mul olemas, kus tähtsale paberile allkirju panna. Ja Oscar saaks rahus ringi joosta, kuniks keegi ta pildi tarvis kinni peab püüdma.
Keegi andis hea mõtte, et fotosessiooni ei pea tegelikult üldse pulmaga samal päeval tegema. Tõepoolest - miks mitte mingi muu aeg valida ja rahulikult võtta? Aga registreerimisest tahaks ju ikka ilusaid pilte, nii et esialgu panustame siiski õigele päevale. Juhul kui ma tulemusega rahul ei ole või kui juhtub, et terve päev kallab vihma, võib hiljem end veel korra lille lüüa ja kahekesi mõnes kenas kohas poseerimas käia.
Kleit tuleb päris. Vaagisin tükk aega, kas on mõtet osta üks ilus, aga ülehinnatud riidetükk ainult selleks, et see paariks tunniks selga panna ja ülejäänud eluks kappi seisma jätta ning jõudsin otsusele, et jah, absoluutselt ON mõtet! Mingeid uhkeid kingi ma ei tahtnud, aga siis ütles sõbranna/pruutneitsi, et kuule, plätudes ju ikka ei lähe ja kontsaga kingas on ikkagi kehahoiak ka kohe teine. Minu kurtmise peale, et kus ma neid pidulikke valgeid kingi hiljem kasutan (ratsionaalne inimene, noh), mainis ta rahulikult, et need ei pea ju valged olema. Ja tõepoolest! Ei pea tõesti! Kaks pead on ikka kaks pead. Nii et kingad tulevad ka (kui ma leian kuskilt).
Aga ma pean tunnistama, et enda sättimise teema on ikka kõvasti keerulisem kui ma esmapilgul arvasin. Meigi mõtlesin esimese hooga ise teha, sest kohalike meikarite nägemus ilusast pruudist meenutab minu maitse jaoks pigem transvestiiti, aga sellele plaanile hüppas jälle sõbranna/pruutneitsi vahele ning leidis, et peab ikka profimeik olema ja üleüldse peaks laskma end tähtsa päeva puhul poputada - soeng ja värgid. Aga ma tahaks, et see inimene koju kohale tuleks ja te ei kujuta ette kui keeruline on meie linnas leida sellist meikarit, kes A) ei maaliks mind täiesti tundmatuks, B) oskaks ka soengut teha, C) tuleks koju, D) oleks meie valitud päeval vaba, E) vastaks meilidele.
Maniküüri lasen juba paar päeva varem teha, sellega on lihtne. Ja siis jääb veel ehete küsimus, sest kui ma juba ehtsa pruutkleidi selga panen, võiks ehtedki veidi edevamad olla. Üks kord elus ju võib! Aga kõigepealt on vaja kleit välja valida, küll siis näeb, mis sinna juurde sobib. Abielusõrmus on mul õnneks juba olemas.
Aga Matt'il ei ole veel mitte midagi ja mul on tunne, et kui ma seda osa kah enda peale ei võta, siis ilmub ta eht-iseendalikult sinistes teksades kohale ja viskab sinna dressipluusi peale.
Mismoodi inimesed üldse mingit suuremat pulma planeerivad? Ma hakkan juba selle väiksegagi veidi stressi minema...
Küll on armas uudis! Mina, puruvõõras, aga andunud lugeja, elan teile igati kaasa. Pulmapäev sel moel, see kõlab nii kaunilt. Mul on alati tunne, et suure pulmapeo saginas.... kas noorpaar ikka suudab sellel päeval nö hetkes viibida ja end hästi tunda või on see pärast nagu üks särav mäluudu. Ootan õhinaga postitusi ettevalmistustest ning muidugi sündmusest endast ikka ka. H Saaremaalt
VastaKustutaNeed paarid, kelle pulmades me siin koos käinud oleme, ütlesid kõik, et pulmapäev oli väga väsitav ja stressirikas. Meie leidsime, et kuna me üsna vähesotsiaalsed oleme ja igapäevaselt teab kui suure portsu inimestega ei suhtle, pole suuremat mõtet ka kellegi teise jaoks seda pulma teha. Seda enam, et kahe riigi pealee jagatuna ja kakskeelselt läheks see asi juba eos megasuureks.
KustutaNo mõned päevad oleks võinud ikka ette teatada! Hetkel vist veel jõuaks kohale. Uurin kuidas vendadel-õdedel ja isal ajaga on.
VastaKustutaKuidas Matt'i vanemad sellesse suhtuvad, et ainult paar sõpra ja ei üldsegi perekonda?
VastaKustutaMa ise olen üldiselt äärmiselt pulmavaenulik inimene, vot kohe ei istu kogu see tilulilu - hakkab füüsiliselt halb. Aga teile soovin muidugi õnne kuhjaga ja et see päev korda läheks ja muidu ka kõike kaunist.
Ja siia juurde tuleb meelde sihuke raamat nagu "Veel üks Lotte", kus kaksikud õed, kelle vanemad olid lahutatud, laste kaasabil uuesti kokku said ja abiellusid. Hästi tore jutt oli. Ja seal oli selline stseen, kus ühel tunnistajal ei olnud lipsu ees, teisel oli see-eest koer, kes lõi eestoas sellist lärmi, et ta tuli sisse lasta. Koer tunnistajaks! Ilmselt oli auväärt ametnikule tollel ajal võõristuseks ka see, et pruutpaar oli korra juba varem aastate eest omavahel abielus olnud, ja piltilusad kümneaastased kaksikud olid nende tütred :) Du meine Güte, mida kõike ikka ei õpi, kui talvel ei maga :D
Oma pulma korraldab igaüks ikka nii nagu ise tahab, meie mõlema vanemad on enda eelistused iseenda pulmas juba realiseerida saanud. Laste puhul tuleb lihtsalt leppida sellega, mida nemad otsustavad. Pulma tahaks kõik saada, mitte ainult perekond ja sugulased, aga ka kõik lähemad ja kaugemad sõbrad.
KustutaMeie puhul mängib rolli ka see, et minu perekond on ju Eestis ja sel suvel esiteks ei saa Kanadasse väga lihtsalt reisida, teiseks poleks see ka turvaline. Kui ma Eestist oma perekonna kohale korraldaks, oleks loogiline ka vähemalt kõik siinsed lähemad sõbrad kutsuda, kes meie elus vaat et rohkem osalevad kui perekond. Ja nii hakkab see asi lumepallina veerema. Ei ole ka mõeldav, et Matt'i perekond on kutsutud ja minu oma mitte.
Me mõlemad tahame nii lihtsat ja stressivaba üritust kui võimalik ja sellepärast kutsusimegi ainult miinimumarvu inimesi.
Meie puhul pole ju tegemist ka mingi verivärske paariga, kel kõik veel ees. Ainus, mis muutub, on minu perekonnanimes kaht tähte ja kumbki saab ühe sõrmuse :D
Jah, täiesti saan aru :)
KustutaNii tore uudis, palju õnne! Ise valiksin ka hea meelega sellise lahenduse. Noh, kui abielluma peaks :))) Ja seda just suurema stressi vältimiseks, mis erinevate rahvuste esindajate abiellumisel ilmselt veel eriti suur oleks. Et noh - mis keeles ja kelle traditsioonide kohaselt ja kus ja... ei-ei-ei! Nii palju lihtsam ju :)
VastaKustutaPALJU lihtsam! Isegi kui kõik lähedased samas riigis oleks ja sama keelt räägiks, tahaks ma sellist väikest stressivaba pulma, mulle tundub, et see on ju nagunii ainult meievaheline asi, miks peaks terve kogukonna kokku kutsuma? :)
KustutaVanemad ikka tulevad kohale? Päris palju janti jah siukse formaalse allkirja pärast :)
VastaKustutaEi, vanemad ei tule.
Kustuta