Juhtusin nägema mingit klippi stiilis "76 päeva ilma alkoholita, nahk särab, bla-blaa" ja tabasin end mõtlemast, et kuradi kahju, et mul halbu harjumusi pole, mida maha jätta, tahaks kah, et nahk säraks!
Veidi ebaõiglane, et mina näen oma enam-vähem tervisliku eluviisi juures välja täitsa tavaline, aga mõni teine, kes on aasta(kümne)id räigelt joonud, saab nüüd lambist särama hakata.
Aga muide - olete kunagi mõelnud, miks mõnele inimesele alko nii väga meeldib ja teisele mitte nii väga? Ma ise olen selline, et üks kokteil on tore. Teist ma üldiselt ei võta, sest minu meelest enam meeldivamaks ei lähe, tuleb lihtsalt purjusoleku tunne juurde. Paar kuud tagasi olime Matt'iga deidil ja seal restoranis oli üks hästi hea kokteil ja kui küsiti, et kas tahad järgmist, siis Matt vastas minu eest, et jah, tahab küll. Jõin siis kaks ja maitses hästi, aga pärast lihtsalt ootasin õhtu otsa, et see purjus tunne üle läheks. Tüütu.
Eile küsisin Matt'ilt, et mismoodi on võimalik, et mõned inimesed end pildituks joovad?
Tuleb välja, et see on mingi ensüümide värk, et ühed ensüümid annavad lõbususe tunde ja teised ensüümid vastutavad tagajärgede eest. Minusugusel on selline komplekt, kus lõbusaid ensüüme on vähe ja tagajärje-ensüümid löövad kiirelt sisse. Ehk pole erilist pointi edasi juua, sest lõbusamaks enam ei lähe, ebameeldivamaks aga küll.
Aga paljudel teistel on vastupidine komplekt ensüüme ehk kogu aeg läheb lõbusamaks. Mida rohkem ja kauem jood, seda paremaks läheb ja ebameeldiv pole joomise käigus üldse.
Muuhulgas sain teada, et paljud asiaadid (peamiselt hiinlased, jaapanlased ja korealased) ei saa üldse alkoholi tarbida, sest neil on eriti ekstreemne ensüümide tasakaal, et mõnus pole üldse, selle asemel lööb kohe sisse pearinglus, iiveldus ja peavalu. Ja nemad ei saa seetõttu aru, miks üldse keegi peaks alkoholi tahtma?
Naabrid käisid ükspäev oma lemmik-pitsarestos mingit uut rooga proovimas. Saatsid mulle pildi. Kuna nähtu pani mind omaenda mõistuses kahtlema, küsisin üle, et MIS seal taldrikul tegelikult on, sest mulle tundub nagu praekartul peekoni ja jäätisega, siirupikastmes. Arvasin, et tegin hea nalja!
Welcome to Canada, sest just täpselt see seal taldrikul oligi. Siin on mingi teema soolase ja magusa miksimisega ja mingid teatud asjad nagu soolakaramell ja vahtrasiirupi kastmes lõhetükid on mulle isegi meeldima hakanud (see võttis küll kõva 10+ aastat, nii et polnud lihtne teekond), aga no kuulge, kuskile peab siiski piiri tõmbama.
Cactus Cut Sundae on selle asja nimi, kui keegi tahab guugeldada. Ahjaa, kartulid on vürtsised (see cactus cut on mingi spice, mida peale pannakse), nii et roa mõte on kõik maitsed ühte patta panna.
Lihtsalt tahtsin öelda, et söök pole küll see, mille nimel Kanadasse tasuks tulla...
-
Nonii, mis alkoensüümid teil muidu on? Joote jalutuks või ajab kohe oksele?
Mul seesama variant, et ühest klaasist piisab ja siis enam ei taha. Hea, loomulik alkoholismivastane kaitse. Mõlematel vanematel oli küll vastupidine omadus. Kahjuks. Aga mis asiaatidesse puutub, siis nii jaapanlased, korealased, kui ka hiinlased on korralikud alkotarbijad. Eriti hiinlased joovad nagu sead. Mitte ühtegi olengut ilma end pildituks joomata pole, isegi võistlevad oma vahel. Ja siis lähevad karaokele või l-majja, olenevalt soost. Lydia
VastaKustutaStatistika ütleb, et neid, kes alkoholi üldse ei talu, on hiinlaste hulgas 30-50%, jaapanlaste hulgas 30-40% ja korealaste hulgas 30-50%. Nii et suur osa neist ikkagi saab juua, aga neid, kes ei saa, on rohkem kui teiste rahvaste hulgas. Ja näiteks kesk- ning lõuna-aasias on talumatute protsent alla viie, nii et nemad võivad juua nii et maa on must, kui tahavad :)
KustutaValge ja musta rassi hulgas on talumatute protsent alla 1%.
No jalutuks joomise ja esimese lonksu peale oksele hakkamise vahele jääb ju väga palju erinevaid võimalusi? :)
VastaKustutaMa ise olen sihuke kahe-kolme klaasi valge veini tüüp. Harva nelja. Kolmanda-neljanda puhul tekib teinekord kergelt shvipsis tunne, oleneb veinist. Aga jalutu olemisest on asi kaugel.
Jaapanlaste alkotalumatust olen oma silmaga näha saanud. Aastaid tagasi, Inglismaal, Cambride ülikooli olengul, kuhu sõbrast geeniteadlane mind kaasa võttis. Ausalt, ma ei valeta, paar jaapanlast lällas ja/või magas juba peale esimest pitsi. Kusjuures tegemist oli korralike kodanikega, intelligentsete inimestega, teadusemeestega.
Muidugi jääb vahele terve hulk muid variante ka. Aga nii huvitav, et inimesed alkoholi sedavõrd erinevalt taluvad. Ma olen juba ammu mõelnud, et kas teistele siis lihtsalt meeldib see purjusoleku tunne, mis mulle endale ei meeldi? Aga tuleb välja, et nad lihtsalt tajuvad seda hoopis teistmoodi. Pole sama tunnet, mis mul pärast esimest drinki.
KustutaJa oleneb ajaperioodist ka. Kui on pikem istumine, siis joon mina ka rohkem kui ühe, ma lihtsalt ootan, et esimene ära "lahtuks" ja siis maitseb järgmine samamoodi nagu esimene.
Jah, justnimelt, oleneb ajaperioodist. Igaks juhuks täpsustan, et mu 2-3 klaasi veini käib pikema istumise kohta, ma ei pruugi seda kogust kiire lunchi kõrvale :)
KustutaAga jah, alkoholi mõju tajutakse indiviiditi tõesti väga erinevalt.
Ma olen ka kogu elu olnud see ühe klaasi tüüp ja imestanud, miks peaks rohkem jooma kui paremaks ju enam ei lähe. Samas sellest ühest klaasist saan kerge svipsis tunde ja see mulle meeldib: tuju läheb heaks ja suhtlemine lõbusamaks.
VastaKustutaMa vaatasin hiljuti, kuidas üks tuttav kallas klaaside kaupa kanget alkoholi sisse ja ma lihtsalt ei suutnud aru saada, et kas tal paha ei hakka? Või kui enam õieti jalad all pole, siis milleks jätkata? Ma olen kah nooremana üle ühe kokteili korraga joonud, aga mul on alati see tunne olnud, et õhhh, homme on nii halb olla, kui ma liiga mitu võtan. Mind on alati üllatanud, et mõned joovad ilma igasuguse piirita. Aga no nüüd siis tean, et miks?!
KustutaAlko joobel on 50 eri varjundit. Mõju on samuti väga individuaalne.
VastaKustutaPersonaalsest kogemusest: Esimene õlu või veiniklaas tühja kõhu peale teeb hea tunde, eriti kui pole paar nädalat üldse võtnud. Teine veidi süvendab ja pikendab. Kodus üldiselt sellega piirdungi; külm õlts kuumal suvepäeval või siis arvuti taga mängides. Sõprade seltsis Eestis saab ka rohkem võtta aga pildituks selle sõna otseses mõttes pole kunagi joonud, isegi nooruses mitte.
Väga varakult õppisin, et suuremal joomapeol on teatud momendist edasi mõistlik alko asemel vett juua - mõju sama aga hommikul hulka parem olemine. Sel ajal kui teised põevad võid kogenud kambajõmmidega tasapisi uuesti sumisema hakata. Malevas olid sellised nädalapikkused peod, kus päris kaineks ei saanudki. Noore inimese organism on tugev. Oluline on muidugi vee peale üle minemise moment ära tabada. Harjutamine teeb meistriks ja nagu kogenumad kodanikud ütlevad: maksa tuleb nagu iga teist organit treenida, et end heas füüsilsies vormis hoida. Igaks juhuks lisan, et viimane lause oli poolnaljaga mõeldud ;)
Matt rääkis seda ka, et joomine tuleks neli tundi enne magamaminekut lõpetada. Ma ei mäleta, mis teema sellega oli, aga mingi põhjendus oli ka taga. Et mitte lihtsalt, et lähed varem magama, aga just et see vahe peab jääma. Mina olen ka alati see, kes varakult vee peale üle läheb ja ei mäletagi, millal viimati juhtus, et oleks järgmisel päeval ebameeldiv olla olnud.
Kustuta"Alcohol is one of the most powerful suppressors of REM sleep that we know of. When the body metabolizes alcohol it produces by-product chemicals called aldehydes and ketones. The aldehydes in particular will block the brain's ability to generate REM sleep. /.../ People consuming alcohol in the evening are thus depriving themselves of REM sleep."
KustutaMatthew Walker, "Why We Sleep"
Jaa, une kvaliteedile mõjub alkohol halvasti, aga Matt'i põhjendus oli seotud järgmise päeva enesetundega ja ma ei mäleta, mis värk sellega oli.
KustutaNiisama märkusena, et Lõuna-Korealaste hulgas on alkoholi tarbimine väga levinud. 2016 aasta statistika järgi jõid üle viietestkümneaastased aastas keskmiselt 10,2 liitrit puhast alkoholi inimese kohta, mis on üle WHO keskmise. See on ka osa töökultuurist, st peale tööd tuleb töökaaslaste ja bossiga suht sunniviisilisele joomatuurile suunduda. Kui normaliseeritud on alkoholitarbimine näitab kasvõi seegi, et igasugu mängulistes telesaadetes, kuhu staare võistlema kutsutakse antakse neile tops kätte. Ülemaailmsel superstaaril BTSil, kelle fännide hulgas on miljoneid alaealisi on näiteks Youtubes oma joomashow - ongi selline formaat, kus üks bändiliige intervjueerib teisi staare (peamiselt oma bändikaaslasi) ja samal ajal juuakse end purju.
VastaKustutaStatistika kohaselt pole 50-70% neist joomisega mingit probleemi. Aga need ülejäänud ei saa kohe üldse juua. Mõnes mõttes mugav, kui selline looduslik pidur on.
KustutaMind teeb alkohol lahkeks, lõbusaks- ma armastan kõiki inimesi.. ja siis jään magama. Paar korda on nooruses olnud hetk, et lamades hoidsin kahe käega maast kinni, kuna maailm pöörles hullumeelse kiirusega :)
VastaKustutaEi oska seda ensüümide asja öelda, mulle tundub, et pigem mu tahtejõud on see, mis tõmbab piiri. Alkohol paneb sööma= pole vaja; alkoholi uni pole tegelikult hea = pole vaja. pohmell rikub järgmise päeva = pole vaja.
Aga tõsi, et mingist kogusest enam ei maitse. Organism ütleb, et stopp. Ju siis see ensüüm.
Ja mida vanemaks, seda harvem tahan. Filmides nähtav igapäevane veini/viski -klaasike on mu jaoks täiesti arusaamatu kontseptsioon.
Kange alko on külmarohi ja šoki või valu korral esmaabi. St ravim
Jaa, mind muudab samasuguseks. Lahkeks ja lõbusaks ja jutukaks. Aga samas tean inimesi, kes muutuvad ikka täiesti jubedaks ja õelaks. Eriti halb kombo, kui sellisele veel juua meeldib kah!
Kustutamul on olnud noorest saati piir.... joon ikka paar pudelit veini õhtu jooksul (pikk õhtu - 6-7 tundi) või dzinn-toonikut ära ja võib juhtuda et magama minnes maailm ringi käib. vein teeb uimaseks (nagu ka kohv) aga pohmakat pole kunagi olnud. üks hetk hakkab alko vastu ja sealt piirist edasi ei joo.
VastaKustutavahel teeb jutukamaks, vahel lõbusamaks aga pigem uimasemaks, mälukat pole kunagi olnud ja tean väga hästi, mida õhtu jooksul olen ette võtnud :)
Pohmaka puudumise osas veab küll täiega!
KustutaKas paar klaasi või tõesti pudelit, nagu kirjas? :D Kui pudelit, siis on küll päris suur ettevõtmine...
KustutaMina kvalifitseerun siinses seltskonnas sopajoodikuks, kuna ma võin vabalt õhtu jooksul pool pudelit veini ära juua ja sellepärast isegi üldse mitte piinlikkust tunda. Juhtub mõnikord isegi tavalisel õhtul, kui teeme steiki ja võtame sinna kõrvale punast veini. Kui on väga pikk peoõhtu, siis võib isegi terve pudel kuluda. Mulle väga maitseb vein ja sellepärast joongi. Švipsis tunnet esineb ka, aga see ei ole ebameeldiv. Muidu ei jooks. Pildituks, jalutuks ja oksendamiseni ei joo.
Kui alustame sõbrannaga kell 6 ja lõpetame kell 12-1 ajal, siis 3-4 proseccot on 2peale tavaline. Kusjuures, sõidan pärast autoga koju ka. Nii nagu lõunasöögi kõrval on pakkumises veerand liitrit veini ja itaallased istuvad pärast rooli ja sõidavad tööle tagasi. Eestis ma nii ei käitu, jään sõprade juurde ööbima või on kaine autojuht, milleks olemine pole üldse ka probleem. Hea kogus alkot on ca 0.5 liitrit õhtu jooksul...ja õhtud on pikad. Rohkesti sööki ka. Eestis olles on kuid, mil üldse ei joo, samuti võin piirduda klaasi või kahega või tõesti olla kaine autojuht.
KustutaPanin huvi pärast ChatGPT'sse, et arvuta vere alkoholitase, kui juua 6 tunni jooksul 2 pudelit proseccot või 1,5 pudelit. Ütles, et kui tegemist on keskmise ehk kuskil 65kg kaaluva naisega, siis pärast seda aega ja kogust on kahe pudeli puhul vere alkoholisisaldus 0,21 ja pärast poolteist pudelit proseccot 0,12.
KustutaNendes riikides, kus kerge promill on lubatud, on piiriks kas 0,08 või 0,05.
Aga noh, ma muidugi ei tea, kui suur või väike sa oled. Ma ise oleks peale kahte pudelit proseccot konkreetselt laua all ja ei suudaks autot üleski leida :)
no viimased tunnid ma väga ei joo, et alustame kell 6, alkoholiga lõpetan kell 11 ja tempo läheb selle jooksul järjest aeglasemaks. piir tuleb ette, ühel hetkel ei taha rohkem. ja ilmselgelt joob see, kes ei pea rooli minema rohkem. ja ma olen vaadanud, et mõjub väga ka see kuidas oled päeval söönud (ja ka puhanud, sh eelnev öö) ja kui palju sööd/näksid selle tarbimise kõrvale.
Kustutaaperativol on tavaline 2 kokteili (ja kui lähen rooli, siis proovin negronit jms alkohol alkoholiga vältida, pigem campari orange vms) aga sel juhul läheb pigem 3 tundi, sest väljas olles on aeg tavaliselt piiratum.
Huvi pärast võiksid ju alkomeetrit autos hoida, siis oleks lihtne kontrollida, kas on juba okei rooli minna või peab veel ootama.
Kustutano ma Eestis ei sõida alkoholi tarbinuna niikuinii ja neid alkomeetreid on vaja nii tihti taatlemas käia, et ma üks hetk ei jaksanud. pole probleemi olla kaine või võtta vaid peo alguses max pool klaasi šampust vms.
KustutaHahaa, jaa, maa ka alati, kui näen, et "hakkasin päevas 10000 sammu käima ja kilod kadusid" või "jätsin lihasöömise ja kilod kadusid ja energiat lademetes" siis, olen et damn, miks ma endiselt paks ja väsinud olen, miks mul see kõik efekti pole andnud :D
VastaKustutaMul seda vist elus vaid paar korda olnud, et alkoholist hakkab halb olla, neil kordadel on ka tequilakokteilid ja shotid mängus olnud. Muidu tunnen kuidagi küll ise oma piiri ära, või õigemini lihtsalt pole isu enam mingist hetkest. 1-2 pokaalist veinist näiteks ei tunne ma enesetundele/tujule/käitumisele üldse mingit mõju, aga noh, ma olen mega aeglane jooja ka, limpsin tund aega oma ühte pokaali. Veinijoomine on nagu rituaalne tegevus, ala nagu suitsetajatel sigarett, või hommikune kohv vms, ei ole seda, et hakkaks nüüd jooooma! Aga see ensüümide ja üldse geneerika osa ka põnev. Mul olid nt mõlemad vanaisad padujoodikud (viin ja mitmenädalased joomatsüklid) ja suguvõsas teisigi, kes alkoholiga hädas on. Et huvitav mõelda, kas lihtsalt ei tuntud piiri või kustutas kuidagi eluvalu ja oli pögenemistee argielust. Mingist hetkest oli muidugi sõltuvus, aga kuidagi pidi see ju alguse saama, keegi vast ei vali ise joodik olla? Kas käiski peast läbi mõte, et "ahh persse kõik, joon end pildituks ja kukungi siia pehmesse lumehange ära lihtsalt"?
See on teil küll vale arusaamine, et lihasöömine teeb paksuks.
KustutaJu siis ikka pidi alkohol nii hästi maitsema. Minust ei saaks sopajoodikut isegi parima tahtmise korral, mingist piirist hakkab lihtsalt nii tugevalt vastu.
KustutaTäpselt sama. Minu puhul piisab isegi poolest klaasist kokteilist või proseccost, siis on veel selline rõõmus elevus. Sealt edasi tuleb ainult ebamäärane uimasus, ei midagi toredat. Aga jah, et siis ensüümid on põhjuseks? Hea teada! Tuleb geenidele tänulik olla.:))))
VastaKustutaUimasus on hea kirjeldus. Mul tuleb kah uimasus koos kerge pearinglusega.
KustutaMinul tuleb kohe meeletu väsimus, mingit lõbus olemist või elevust pole. Pealegi on enamus jooke minu meelest vastiku maitsega, šampus näiteks. Kunagi ühes vanas töökohas oli aasta viimasel päeval kombeks kohe hommikul pudelid lahti korkida, terve külmik oli firma poolt ostetud alksi täis. Ja kuna Eestis sind hakatakse kohe üle kuulama, et miks ei joo, siis vähemalt moe pärast pidi natuke jooma, päris jube peavalu oli pärast ja uimane olek. Järgmistel aastatel olin juba targem - šampus kraanist alla ja kaasa võetud viinamarjamahl asemele.
KustutaSul on siis eriti tugevad tagajärje-geenid ja vähe lõbu-geene alko osas.
KustutaMinu geenid on sellise komboga, et joomine teeb jutukaks (ja oi kui tüütuks), paha ei hakka ja kogustest ning kombodest hoolimata pohmelli hommikul ei tule. Joon paar koksi siis kui on tuju või soov, kambavaimust aetuna shotte ei laksi, üritusel (ainsa) kainena viibida pole ka probleem. Õnneks baarides tehakse väga häid alkovabu kokteile.
VastaKustutaMinu meelest tehakse ka nii maitsvaid alkovabasid, et peaaegu polegi mõtet alkoga võtta.
KustutaMillest mina aru ei saa et miks on alkovabad kokteilid sama kallid kui alkoga? Ei tea kuidas Kanadas aga reisides on silma jäänud.
VastaKustutaSiin on alkovabad kuskil 7-11 dollari vahel ja alkoga kokteilid laias laastus 11-20.
KustutaEestis on alkovabad kokteilid ikka soodsamad, alles hiljuti üritusel vaatasin, et alkovaba kokteil oli keskmiselt 6€ ja alkoga 12€.
Kustuta20ndate alguses sai ikka käidud pidudel rohke alkoga. Siis veel hommikul ülikooli loengusse, pärast kooli tööle ja edasi peole. Polnud probleemi ka järgmisel päeval sama korrata. Praegu paneb mind imestama et kust see energia võeti?!? Nüüd kui tean et on tulemas oleng/pidu/tähistamine (kust ei ole olnud võimalik end välja vingerdada) siis pean ette planeerima. Järgmine päev kohustuste vaba, vitamiinid, elektrolüüdid, värske marineeritud kurk ja külm arbuus/melon külmkapis valmis :D Ilmselt ka McDonald'si tellimus vaja teha. Lihtsam on need pralled vahele jätta sest siis ei ole järgmisel päeval 'kassi' peal ja pole ka päev raisus.
VastaKustutaMul on pärast laste saamist see kalkulatsioon tekkinud, et mis üldse on olulisem kui terve öö järjest magada ja puhanuna ärgata. Ma olin lihtsalt nii palju aastaid täiesti magamata, et enam ei ohverda und mitte millegi nimel, pidutseda ei viitsi ammugi :D
KustutaNoh, asi on selles ka, et ükskõik, mida ma öösel teen, on lapsed kõpsti kell seitse üleval ja mingit pikka põõnamist ei võimaldata.
Vanus mängib ka kindlasti rolli. Mu esimesed töökohad olid sellised, et öösel müüsin ööklubis pileteid, kuue paiku sain magama, kümnest hommikul oli vaja restoranis tööl olla ja seal panin kolme tunni une peal õhtul üheteistkümneni. Ei mäleta, et hirmus väsinud oleks olnud. Praegu ei tuleks kõne allagi, ma sureks poole päeva peale maha.