19 märts, 2013

Kodu

Meie koduskäik sai läbi ja seiklused ootavad ees. Eile kasutasin pikalt jaanalinnutehnikat ega mõelnudki pakkimisega alustada. Sest mismoodi sa kolid teisele poole maakera? Aastaks minnes ei ole mõtet pagasi osas koonerdada, nagunii on igasugu asju vaja ja kui neid kaasa ei tassi, tuleb kohapealt osta.

Tunnike enne südaööd andsin ikkagi alla. Kõigepealt ladusin ritta šampoonid, palsamid, kreemid ja kosmeetika ning tõdesin, et naiste elu pole kerge! Riiete osas on muidugi veel hullem. 

On küsitud, miks me just Kanadasse otsustasime minna? Üsna juhuslikult. Austraalia viisa jaoks on vanusepiir madalamal ja meie, kaks vanainimest, mahume Kanada vahemikku (kuni 35 aastat) paremini. Pealegi olid me sõbrad Triin ja Mosu juba suvel sinna maandunud ja Skype'i vahendusel nende õnnelikke nägusid vaadates tekkis hirmus tahtmine enda suunurgad kah kõrvuni venitada. Nende poolt valituks osutunud Edmontoni tõmbasime oma nimekirjast kohe maha, sest seal on talvel veel külmem kui Eestis. 

Miks me Vancouveri kasuks otsustasime? Tegelikult maandume alguses Torontos ja kuna muud plaani polnud, mõtlesime end esialgu sinna sisse seada. Ühel ilusal päeval aga mainis Triin, et nad olid Mosuga seda asja arutanud ja leidnud, et me pole üldse Toronto-tüüpi inimesed, rohkem nagu Calgary või Vancouveri omad... Hea sõbra puhul ikka usaldad ta vaistu, nii ei hakanud põhjendusi küsima, vaatasime lihtsalt kaarti, leidsime, et mõlemas linnas on taustaks kenad mäed, aga Vancouveril on teisel pool ookean kah ja nii me ostsimegi Toronto-Vancouver lennule piletid.

Vancouver

Eestis veedetud nädal oli väga mõnus. Päike paistis katkematult ja lumi säras vastu, meie mõlema emad andsid endast maksimumi, et meid ümaraks sööta, sõbrad tulid külla ja õhkkond oli väga soe ja armas. 

Pidu oli igati vahva, Kustav kuulutas välja piinlikud mängud, reisimuljed, enneaegsed õnnitlused (tal on märtsi lõpus sünnipäev), lahkumisnutu ja riistakujulise koogi. Mitte et me räpased perverdid oleks, lihtsalt Manila pagaripoe vaateaknal eksponeeriti üht sellist, tegin pilti, et tordimeister Ruth ideid saaks ammutada ja ettevõtlik Ruth küpsetas esimese kohe meie jaoks :)


Tort oli nii suur, et jätkus mitmeks päevaks, siseinfo korras võin mainida, et ääred pisteti nahka, aga põhijäse jõudis lõpuks hapuks minna. Mõtlesime küll, et kui juba nii palju üle jäi, viime naabritele ka maitsta, aga noh... ei viinud ikkagi, hahaa!

Eile aga maandusime Torontos ja siinseid muljeid jagame kohe kui need tekivad!

10 kommentaari:

  1. Anu, ilusaid ja turvalisi seiklusi ning mõnusat sisseseadmist! Õnneks nüüd lõppevad siin need troopika pildid ära, mille üle on hetkel hää meel, sest vaadates õue- õu gaad, see talv läheb järjest külmemaks siin! ;)
    Selline uue elu alustamine mujal on üliäge ja kui ka vahel jääb komistuskivisid ette, on teil teineteisele toetudes neist kergem üleronida.
    Uute juttude ootel,

    Mirjekas

    VastaKustuta
  2. Anonüümne20/3/13 09:15

    Ootame siin huviga Känada jutte!! :) aga jah, need palmidega pildid olid juba liig mis liig!!! Kris

    VastaKustuta
  3. Anonüümne20/3/13 09:15

    Edu ja põnevust silmaringi venitamisel:) Uusi lugusid oodates,
    Vana Mosu!

    VastaKustuta
  4. Anonüümne20/3/13 10:39

    Edu teile!!! Ja jään ootama teie uusi lugusi ;)
    Ulvi
    PS! sellest kõigest saaks kokku ühe väga hea raamatu ;)

    VastaKustuta
  5. Oo, lõpuks ometi mõned kommentaarid ka! Ma juba mõtlesin, et huvitav, kes siin üldse lugemas käivad :)

    VastaKustuta
  6. Anonüümne20/3/13 17:10

    Mina ka lugesin!! Nüüd hakkavad minu teemad. See soojamaateema polnud minu jaoks, Kanaaaada on! :)
    P.S. Mul on kahju, et keegid inimesed Sind kurvastasid ja ei teinud välja sellest, et Sa ära lähed. Ma ei nuta ega laula lahkumislaulu, aga tegelikult oled Sa mulle kallis ja ma ei teagi kohe kust nüüd Sinu särtsu saada:). Ma vist pean ka hakkama raha koguma... Sina mul see hüper-positiivsuse laadija - kaelavigastused, Peeter-eeter ja muud asjad saab naljaga seeditud... aga nüüd. Oeh!
    Olge tublid! Koguge tarkust, ideid ja toredaid juhtumisi.
    Frank

    VastaKustuta
  7. Anonüümne24/3/13 10:40

    Mina olen kõik sissekanded läbi lugenud ja teie Kanada reis on pannud mind otsima kontakte oma sugulastega samas riigis. Esimesed sammud juba tehtud ja olen üsna kindel, et kui te Kustaviga sinna ikka pikemaks jääte, siis kohtume seal :)

    Reisipidu oli tore. Ammu polnud meie sõpruskond nii suures koosseisus esindatud olnud. Super! :)

    Toredat seiklust teile!

    Tarvo

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No järgmine Julka-pidu tuleb siis Kanadas, loodame rohket osavõttu jälle!

      Kustuta