Täitsa õudne! Oksendad terve raseduse esimese poole (no hea küll, kõik ei oksenda nii kaua, aga mõni oksendab see-eest lõpuni välja), lähed paksuks ja paiste ning veedad lõpetuseks mitte kuigi meeldiva 2-24 tundi last enda seest välja pressides. Melonisuurust last sidrunisuurusest august. Jajaa, saan aru küll, et maailma kõige loomulikum tegevus ja mis kõik veel, aga... Huhh!
Ja kui ta siis lõpuks väljas on, pillatakse ta maha!!! Kujutate ette, jah? Rääkisin just Kustile, et kui keegi minu tite maha viskaks, läheks ma ilmselt täiesti marru.
Kustav ütles seepeale: "Hea, et ta sul alguses nööriga küljes on, ei saa rändama minna, muidu libiseb kuskile toanurka..." Ega jah, peab tõdema, et loodus on ikka kõige eest hoolitsenud!
See on lihtsalt nii naljakas sissekanne :) Loen seda juba mitmendat korda ja naeran omaette. Ja üldse väga vahva blogi, Anu. Jõudu ja jaksu Teie tegemistes.
VastaKustutaAitäh :)
KustutaTäpselt samad sõnad, mis eelmine kommenteerija ütles :)
VastaKustutaMinul on täna 'sleeping in day' - tavaliselt on lapsed kell 6 üleval, aga täna on kell juba 7 aga ikka magavd! Ja mina, näed, loen Anu blogi :)
VastaKustutaNaljakas on lugeda 'sõber Matt kes arstiks õpib' kui ma nüüd juba ette tean, et Mattist saab su teinepool :).
Äge blogi.
Elu keerdkäigud on vahel huvitavad, jah :)
Kustuta