18 november, 2014

Kola

Korter, kus praegu elame, müüakse suve alguses maha ehk hiljemalt poole aasta pärast tuleb jälle kolima hakata. Sellega seoses jäin mõtlema, et kui palju meil asju on? Kanadasse tulles mahtus kogu elu ühte suurde kotti ära. Tükk aega püüdsin tasakaalu hoida ja meeles pidada, et Eestisse tagasi lennates peaks ju sama kotiga hakkama saama, aga mingil hetkel hakkas siiajäämine palju ahvatlevam tunduma ja seoses sellega minetas koti suurus oma tähtsuse.

Või noh, mitte päris. Kuna elame üüripinnal, on üsna tõenäoline, et ühel hetkel tuleb jälle edasi liikuda ja mul on mingi imelik kiiks, et peaks niimoodi kolitud saama, et viskaks varanatukese seljakotti ja võiks mugavalt uude kohta sisse jalutada. Ei mingit kastidesse pakkimist ega mitu korda liftiga üles-alla sõitmist.

Tegelikult ei ole olukord juba ammu nii roosiline, et elu seljakotti mahuks. Võin ju arvata, et mahub, aga kui nüüd kasvõi ratsionaalsema pilguga riidekappi kiigata, siis... Lisaks hilpudele on meil voodipesu ja padjad, komplekt pokaale ja üks viskiklaas, mitu suurt kaussi ja jalaga koogialus, kaks teravat nuga, ports küpsetusvorme, pudrunui, piparkoogivormid, kohvikruus, müslipurk, nõudekuivatusrest, blender, mikser, vannitoavaip, põrandalamp, fliistekk, täispumbatav madrats, kaks väikest toataime ja kaks orhideed (viimased ilmutavad suremise märke ehk tõenäoliselt enam kaasa ei rända), ports raamatuid ja riputatav jalanõuderiiul (õnneks ei võta kokkupanduna üldse ruumi - elagu IKEA!).

Et pilt aus oleks, peaks loetellu lisama ka Kustavi tehnikakola, mida ma isegi nimetada ei oska ning kahe peale umbes 40 paari jalanõusid. Ja loomulikult ukulele! See ukulele, milleta Kustav polnud nõus Singapurist lahkuma ja mida mina pidin hiljem mööda Malaisiat kaasa vedama. Lõpuks lendasime sellega Eestisse ja nädal hiljem Kanadasse - kõigepealt Torontosse ja siis Vancouverisse. See on üks paganama palju reisinud ukulele! Küll aga pole see üks paganama palju kasutust leidnud ukulele…


Ühesõnaga nüüd on nii, et tahaks hästi suurt voodit ja hästi pehmet kassi. Ja kedagi, kes kassikarvad enne kokku korjaks kui mina neid näen. Päikesepoolseid maast laeni aknaid (nagu praegu). Aknaga vannituba. Tagahoovi ja vaarikapõõsaid. Kustav ütles, et hakaku ma siis visualiseerima, eelmine kord tuli ju lausa ideaalselt välja!

1 kommentaar:

  1. Anonüümne28/11/14 02:09

    Vaevalt, et orhidee surema hakkab... ta lihtsalt puhkab... Viskab õied maha, kogub hoogu ja hakkab uuesti õisi punnitama. Lihtsalt see vahepealne aeg võib ünsa pikk olla :))

    VastaKustuta