05 november, 2014

Puhkus Mehhikos ehk vähemalt ei saja nuge

Halleluuja, ma olen tagasi! Kaks nädalat arvutivaba elu näitas, et täitsa kenasti saab hakkama. Küll aga oli esialgne ehmatus päris suur, sest appi-appi, mis head asjad end mu arvutis peidavad - terve elu ju! Õnneks oli back-up olemas ja lõppkokkuvõttes saime katkisest arvutist ka mitte-back-up'itud failid kätte, aga no siiski! Lõpp hea, kõik hea.

Nii. Kustav saabus Mehhikosse kolm päeva enne mind ja teatas, et seal on nii kuum, et riideid polevat vaja kaasa pakkida. Ma mõned hilbud siiski võtsin, aga nagu ikka, kujuneb lõpuks nii, et kannad mingeid ühtesid-samu lemmikuid, millega kõige vähem palav on ja muud ripuvad kurvalt puu peal kuni nad kojulennuks jälle kohvrisse lükatakse. Põhimõtteliselt oleksin käekotiga hakkama saanud, aga no hea küll siis.

Sihtkohaks olime valinud maalilise rannaga rahuliku Tulumi, mis asub Cancuni lennujaamast kahetunnise sõidu kaugusel. Kui lõpuks oma tuppa jõudsime, läksime otseteed rõdule. Tähistaevas, mis meid seal ees ootas, oli täiesti kirjeldamatu! Nii selge ja rahulik.

Pärast esimest vaimustusetuhinat astusime korraks tuppa, et kohver lahti pakkida ja hetk hiljem kostus õuest kummalist häält ning lahtisest rõduuksest hakkas ristloodis vett sisse lendama nagu oleks keegi ämbriga visanud! Seda nägin ma nüüd küll esmakordselt, et selgest taevast võib torm tulla!

Järgmisel päeval, pärast järjekordset sörki, et vihmavarju jõuda, tõdes Kustav: "Aga vähemalt ei saja nuge!" Ei läinudki kaua mööda kui saabus õhtu… ja öö… ning ühel hetkel ärkasime selle peale üles, et sadaski nuge ja rohkemgi veel! Äikesetorm, mis üle terve mere kõmises, maja kõrval kõrvulukustavalt plahvatas ja niimoodi valgust sähvis, et silmade sulgemine pimestamisest ei päästnud, oli ikka täiesti omaette elamus! Tuul oli nii tugev, et palmid maani lookas.

Hommikuks oli kõik möödas nagu poleks midagi juhtunudki. Akna taga kõrguval puul ei liikunud mitte ükski leht! Hotelli pererahvas ütles hiljem pilpaid kokku korjates, et midagi sellist pole isegi nemad juba aastaid näinud…

Viimasel kolmel päeval oli aga ilm ilus ja päike küttis sellise intensiivsusega, et esimese pooltunniga, mil see lõpuks läbi pilve natuke paistma hakkas, põlesin ma hoobilt ära. Tulum oli täpselt nii idülliline kui me lootnud olime. Pisikeste armsate hotellidega ääristatud lõputu rannariba ja siidpehme liiv. Suenos Tulum, mis meile nädalaks ulualust pakkus, osutus tõeliseks pärliks. Hoovil süüdati igal õhtul 120 küünalt, romantikat sadas uksest ja aknast (kui just nuge ei sadanud, hahaa) ning toit viis keele alla!


Mehhiko oli palju puhtam, sõbralikum ja turvalisem kui ma ootasin. Turismipiirkonna värk - tõelisest Mehhikost on see vist valgusaastate kaugusel. Eelkõige juba seetõttu, et tüüpiline päevapalk on seal 10 peesot tunnis, aga turistilt küsitakse ühe prae eest 200. Hinnad olid kohati isegi krõbedamad kui Vancouveri kesklinnas, kus sama raha eest juba valge lina ja koogutava sommeljee saaks.

Sõitsime iga päev ringi, kolasime maiade varemetel ja käisime kõik ümberkaudsed linnakesed läbi. Cancun oli täiesti mõttetu koht, hiiglaslikud hotellid üksteise küljes kinni, paar uhket topelthindadega kaubamaja nende vahel. Linn ise, mis hotellidest eemal asus, polnud samuti vaatamist väärt. Playa del Carmenis oli väga muhe jalakäijate tänav koos lõputu restoranivaliku ja mõnusa mussiga, aga randa oli nii suure koha kohta vähe ja merevaadet jagus vaid paarile õnnelikule toale (vastupidiselt Tulumile, kus igaühel oli merevaade).

Maiade varemed mulle erilist muljet ei jätnud, ma pole sellise asja jaoks vist piisavalt diip. Noh, on hunnik üksteise otsa laotud kive ja vsjoo. Tore. Tulumis asuvad varemed olid veel nii peened, et nööridki ümber veetud, isegi lähedale ei tohtinud minna - ainult kaugelt eemalt sai pilti teha. Aga näiteks Coba's oli üks selline ka, kuhu võis otsa ronida.


Edasi läks nii, et mina lendasin koju tagasi ja Kustav tuli kaks päeva hiljem järgi. Uus turistiviisa anti talle jälle kuueks kuuks, kuigi küsis seda ainult kaheks. Jaanuaris läheb siis korraks Eestisse põlvest juppe välja lõikama ja eks pärast seda millalgi tagasi.

Üle piiri käimine peaks peatselt selle võrra lihtsamaks muutuma, et eile oli lõpuks ometi meie elamisloa taotlemise tasu kaardilt maha võetud! Lõpliku otsuseni on veel pikk maa minna, aga ikkagi hea teada, et asjad liiguvad. Whoop-whoop!!!

8 kommentaari:

  1. Mmm... kui ilusad pildid ilusatest paikadest. eriti kui sombusest Eestimaa novembrist vaadata

    VastaKustuta
  2. Sa kirjutad nii hästi :)
    Ja kui ma ei eksi siis kunagi nägin History kanalilt saadet, kus sama Coba ehitise juures otsiti vaime ja seal pidi jubedalt kummitama.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Coba oli päris kummituslik koht küll, seal annaks hea õuduka vändata :)

      Kustuta
  3. Anonüümne5/11/14 21:29

    Kelle peni see oli ja miks ta basseini vahib?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Omaniku koer. Oli selline noor ja tegus, jalutas külalistega õue peal kaasas :)

      Kustuta
  4. Oi kuidas ma ootasin su postitust :)

    VastaKustuta
  5. Anonüümne25/5/15 12:29

    Kas te rentisite auto või sõitsite ringi ühistranspordiga?
    Kas ostsite ekskursioonid hotellist?

    Oleks tore kui kirjutaksid pikemalt mis vaatamisväärsusi vaatamas käisite ja mingeid soovitusi Mehhiko kohta :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Meil oli nädalaks auto renditud ja ekskursioone kuskilt ei ostnud. Kõik need kindlused ja värgid on vabalt juurdepääsetavad. Nonii, mis mul siis meeles on….

      Cancun - tõeline turistilõks. Randa muidugi jagub, aga hotellid on kõik üksteise küljes kinni, eriti midagi vaadata pole. Loomulikult on olemas ostukeskused, restoranid, kasiinod jne. Kui eriti midagi näha ei taha, siis niisama pidu panna annab seal korralikult. Cancun koosneb kahest osast, üks on puhtalt hotellide ala, teine on nn vana Cancun, kus kohalikud elavad - seal tasub kindlasti ära käia, sest hotellide osas ei ole nagunii mitte midagi vaadata, ainult üks hiigelsuur ehitis teises kinni.

      Playa Del Carmen - mulle näiteks täitsa meeldis. Randa on küll natuke vähem ja see on üsna ülerahvastatud, aga ajab asja ära. Linn iseenesest selline kompaktne, peatänaval käib suur melu, muusika mängib, palju poode, iga nurga peal saab ahviga pilti teha, toidukärudest puhastatud puuvilju osta jne. Hästi suur valik erinevaid söögikohti. Kindlasti soovitaksin seda Cancuni asemel (asub Cancunist kuskil tunniajase sõidu kaugusel, aga bussid-taksod sõidavad vahetpidamata, pole üldse probleem).

      Tulum - seal elasime meie (Suenos Tulum oli hotell). Hästi pikk rand, väga rahulik ja ilus. Ranna ääres on hästi palju väikseid hotelle ja nende tagant jookseb tänav, mis on täis söögikohti. Mõne kilomeetri kaugusel on küla, kus on suur toidupood ja veel mõned poekesed/söögikohad, aga see küla on nii mõttetu, et poole tunniga on kõik nähtud. Elada tasub kindlasti rannas, mitte külas. Tulumis on varemed ka (ranna ja küla vahel põhimõtteliselt). Tulum toimib päikeseenergia peal, nii et enamikes majutuskohtades ei ole konditsioneeri.

      Akumal - väike linnake, seal käidi merekilpkonnadega ujumas.

      Puerto Morelos - kah tore väike linn oma poekeste ja söögikohtadega. Rand polnud ujumiseks just parim, aga ära käia tasub seal küll.

      Valladolid - selline suurem linn. Mulle väga meeldis, hästi omapärane. Kõik hinnad olid hoobilt kaks-kolm korda odavamad kui eelmistes mainitud kohtades, aga no randa seal loomulikult pole. Valladolidis tasuks kindlasti üks päev veeta ja mööda neid tänavaid luusida.

      Kindlasti tuleks kasuks natuke hispaania keelt osata. Kasvõi hästi baastasemel, et oskaks omale süüa/juua küsida ja tunneks numbreid. Turistidega tegelevad töötajad muidugi räägivad inglise keelt ka, aga väiksemates kohtades ja tee äärest puuvilju ostes jne tuleb see väga kasuks, sest iga mõne aja tagant satud kellegi otsa, kes üldse midagi peale hispaania keele ei jaga.

      Maanteed on väga heas korras seal, suuremad maanteed ka valgustatud ja politsei poolt turvatud, iga mõne aja tagant kontrollpunktid (need rohkem kohalikele, turist lastakse ludinal läbi).

      Hinnad olid üllatavalt kõrged, aga eks arusaadav kah, see on ju puhas turistiala seal (üks keskmine todiuportsion 150-200 kohalikku raha). Sisemaale minnes läheb kõik hoobilt odavamaks. Kindlasti tasub väiksemaid kupüüre endaga kaasas kanda, nendes kindlustes ja värkides on üsna levinud, et öeldakse, et neil ei ole suuremast rahatähest tagasi anda. No ja oled siis seal kesk-ei-miskit ja raha väiksemaks vahetada kah kuskil pole.

      Kaasa ostmiseks mina sealt midagi ei leidnud, suveniiripoed olid täis kohutavate värvidega pudi-padi, millega ma mitte midagi ei oskaks peale hakata.

      Kaasa tasuks võtta taskulamp, sest õhtuti on ikka VÄGA pime :)

      Bussiühendus on kõikide rannaäärsete linnade vahel väga hea (Tulum, Playa del Carmen, Cancun jne), nii et põhimõtteliselt annab autot rentimata kõik kohad läbi käia, kuigi jah, autoga on selgelt mugavam.

      Kustuta