Täna hommikul tegin pannkooke ja imestasin esimest süües, et kuidas see küll nii tulisena püsib, kuni käis hele litakas ja taldrik tükkideks lendas! Võin vanduda, et mina ei keeranud sellele tuld alla, aga keegi seda ilmselgelt tegi. Hea, et ainult esimene kook äraviskamisele läks, maru kahju oleks olnud tervest hunnikust loobuda.
Tähistasime pärastlõunal teiste eestlastega jõule ja kuna Kairi elukaaslane oli töölt suure kalkuni võitnud, otsustasime sellegi kambakesi ära süüa. Kuna mina ei tea kalkuni hingeelust mitte vähimatki, keeldusin küpsetamist enda peale võtmast, aga Iain arvas, et tõenäoliselt pole see mingi raketiteadus ja lubas ise hakkama saada. Nii nad tulidki juba eile õhtul siia, et oleks hommikul mugavam ettevalmistustega alustada.
Kui meie ärkasime, oli Iain juba käsipidi linnu tagumikus, koukis ühtteist välja ja toppis sibulat-küüslauku asemele. Hiljem selgus, et nii süvitsi ta oma kaevetöödega ikkagi ei läinud, et oleks kaela üles leidnud, hahaa (teatavasti pakitakse see kalkunile kõhtu). Siinkohal peaks täpsustama, et kui varasemalt olen kuulutanud, et Iain teab ainult kahte eestikeelset sõna - "kuradi jobu" - siis nüüd selgus ka kolmas - "tibukana". Et eesti keeles sellist väljendit polegi ja et kalkun oma seitsme kiloga tibukanaks eriti ei kvalifitseeruks ka, ei morjendanud teda absoluutselt!
Pärast nelja tundi võiga kastmist ja hella poputamist oli linnuke igati mahlane, külalised tõid karamelliseeritud ahjukapsaid, marineeritud seeni ja muud jõulukraami ning lõppkokkuvõttes sai pühadele särav punkt pandud. Meile Kustiga oli see käesoleva nädala neljas jõululaud, seega ei saa kurta, et end siin väga üksikuna tunneksime. Nagu selgub, jõuab kahe aastaga täiesti arvestatava sõpruskonna hankida!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar