Nanaimos elab nõks vähem inimesi kui Tartus, aga pindalalt on hoopis üle kahe korra suurem.
Temperatuur on Vancouveriga võrreldes aastaringselt sama, aga vihma sajab statistiliselt 20% vähem. Mitte, et mind siinne soe vihm kunagi suurt häirinud oleks, aga ikka tore teada. Põhjus pidavat peituma selles, et Nanaimo ümber olevad mäed on natuke madalamad ja ei tõmba nii palju pilvi ligi. Eks me näe.
Positiivse poole pealt tooks veel välja valge elanikkonna (Nanaimo 86% Vancouveri 46% vastu). Seda on küll jumalast ebapoliitkorrektne öelda, aga kõik vancouverlased teavad, millele ma vihjan.
Matkamisvõimalused on piiramatud (nagu terves BC provintsis), liiklus rahulik, parkimine tasuta ja kinnisvara hinnad hetkeseisuga 4 korda odavamad kui 55 km eemal asuvas Vancouveris, mis figureerib juba kaheksandat aastat järjest maailma kõige kallima kinnisvaraga linnade TOP 3-s.
Emotsionaalse poole pealt on natuke põnev ja natuke hirmus. Mulle pole siiamaani päris kohale jõudnud, et me päriselt lähemegi. Et pean varsti nii korteriomaniku kui ka tööandjaga rääkima (tööandja saab kreepsu, ma arvan).
Nii töö kui kodu mulle väga meeldivad. Aga tööl hakkan vaikselt jõudma punkti, kust ei ole enam kuskile areneda ja niisama paigal tammuda pole jällegi erilist mõtet. Samas on mul endiselt huvitav ja hoolealused on nii palju südame külge kasvanud, et kui täitsa teise linna ei peaks kolima, tuleks töö vahetamise otsus ikka üsna raskelt.
Kodu on mul hästi mõnus. Aasta tagasi kui siia kolisin, tahtsingi väikest ja hubast pesa, millega tänaseni väga rahul olen. Kass on hakanud jupikaupa üha tihemini külas käima ja kanad on endiselt lihtsalt hindamatuks lisaväärtuseks! Kuaak. Suvist monsterämblikurallit ei tahaks muidugi uuesti läbi teha, kuigi olen võrreldes eelmise aastaga kindlasti oluliselt karastunum.
Matt lubas maja ostes silmas pidada, et saaksin oma kauaihaldatud walk-in-closet'i (mis on siin nagunii peaaegu igas majas). Ja isiklikud kanad. Kassi-koera ka. Vahepeal kui favoriidiks tõusis hiigelsuure aiaga maja, ütlesin, et võtan hoopis hobuse. Matt oli kohe nõus. Ta on hästi tore. Ma tegelt hobust ei taha.
Aga noh, me oleme ikkagi ainult nõks alla aasta koos olnud ja minul pole ju Nanaimosse kolimiseks absoluutselt mitte ühtegi teist põhjust kui ainult Matt. Mis omakorda tähendab, et pean maru kindel olema, et just tema ongi mu prints valgel hobusel. Enne teda olin 12 aastat kahes erinevas suhtes, millest esimene mu Tallinnasse ja teine Kanadasse kolis. Kaua võib!
Vastne abielunaine Marii ütles, et peab lihtsalt ära tundma, et see ongi sinu inimene. No ei tea. Mul on seda äratundmist ennegi juhtunud, aga näe, üle läks. Iga jumala kord on lõpuks üle läinud! Teine tähtis faktor pidavat olema lõhn (mitte pealepihustatav, onju). Sellega on palju selgem lugu, sest Matt lõhnab nii hästi. Mul lähevad iga kord põlved nõrgaks kui teda nuusutama juhtun. Ma nuusutan teda üldse natuke liiga tihti.
Ja kuna siiamaani on meil koos väga tore olnud, siis vot lähengi Nanaimosse ja vaatan, mis saab. Seigelge blogi teel kaasa, eks!
Nii põnev, nii põnev, nii põnev! Mitte et blogi enne väga huvitav poleks olnud, aga nüüd on oodata veeeeelgi enam ja põnevamaid postitusi! (kõlan nagu ma ise hakkaks sinna kolima)
VastaKustutasee, et sa üldse kaalud Vancouverist ärakolimist, näitab, et su alateadvus on Mattis ikka päris kindel :) ja see on ju ülimalt tore ja armas! :D
VastaKustutaps.kusjuures mehe lõhn on väga oluline ja määrava tähtsusega. Feromoonid, you know ;)
pps. mina kolisin oma mehega (teise linna) kokku ka siis, kui alla aasta koos olime. Nüüdseks tähistame sel aastal 12.aastapäeva :) ja ta lõhnab minu jaoks ikka meeletult hästi :D
Meie oleme abielus ca 30 aastat ja siiani lõhn meeldib��, aga olgem ausad, see ikka põhipõhjuseks pole, miks siiani koos oleme! Nalja, naeru peab olema ja ühised väärtused, siis on kõik ok! Julgust Sulle!
VastaKustutaKes ei riski, see..... :)
VastaKustutaKõik läheb nagunii nagu minema peab ja alati tasub proovida ning loota parimat. Teisiti ju teada ei saagi, kas asi toimib. Kui Sul oleks sisimas väikegi kõhklus, siis Sa seda plaani ju ei peaks.
Oehh kui äge! I feel like my baby is all grown up :D
Muahh
Nii põnev! Elan sinu uutele seiklustele ja juttudele täiega kaasa :)
VastaKustutaOoh kui äge ja armas ja põnev! Ja mina mõtlen alati, et ega saagi teada, millega üks või teine tundmatus kohas vette hüppamine lõpeb, aga tähtis polegi sihtpunkt, vaid pigem see teekond sinna, et oleks seiklust ja arengut ja üles-alla mägesid ja käänakuid, noh põnevust ühesõnaga :) Inimese üks toredamaid omadusi on, kui ta julgeb elada ja riskida;)
VastaKustutaheh, kaevasin nüüd vana postituse välja, aga pidin kaasa rääkima - mina olin nii kindel, et mees on õige, et kolisin enne tema juurde teise riiki elama, kui ta ise meie tulevasest suhtest teada sai :) siin me nüüd oleme, tagasi kodumaal ja peagi saab 5 aastat armastust täis :)
VastaKustutaMina abiellusin 3 kuud pärast tuttavaks saamist, nii et abieluettepanek tuli tegelt 2 kuud pärast tuttavaks saamist. Sel aastal pidasime.. seitsmendat pulma-aastapäev? Ja kaks last, üks viiene ja teine kahene :)
VastaKustutaJa ta lõhnab kah maruhästi.