30 aprill, 2016

Kultuurišokk

Kummalisel kombel tundub, et mul on Eestisse tulles vaat et suurem kultuurišokk kui aastaid tagasi Kanadasse kolides. Ei mäletanudki enam, et inimesed siin omavahel üldse ei suhtle!

Käisin ükspäev Tallinnas. Kuna asja oli ainult kesklinna, mõtlesin, et lähen bussiga, jääb parkimisprobleem ära. Need Lux-Express bussid on ikka tõesõna vägevad. Maru viisakas teenindus ka. Millegipärast sattusin kohanumbreid vaadates korraks segadusse ning küsisin minu arvatava koha kõrval istuvalt tüdrukult, et "vabandage, kas see on koht see-ja-see?" Neiu vaatas mulle mõnda aega otsa, kulm kortsus… ja pööras siis lihtsalt pea ära!

Tallinnas käisin alustuseks veidi shoppamas. Mul pole endiselt Matt'i lõpuballiks kleiti ja vaikselt hakkab tunduma, et lähen teksades. Eestis on väga rahulik poodelda, sain pool päeva täielikus vaikuses veeta. Keegi ei öelnud tere, ei küsinud, kuidas mul läheb, ei teinud komplimente ega küsinud, kas saab millegagi aidata. Ühes poes veetsin kohe palju aega, leidsin miskit, proovisin selga, panin osa asju tagasi… müüjad hoidsid ohutusse kaugusesse. Kanadas ei tuleks see kõne allagi! Aga mulle hullult meeldib niimoodi omaette toimetada. Lõpuks panin valitud hilbu letile ja teatasin: "Ma võtaksin selle". Arvasin, et nüüd öeldakse "tere" või midagi. Vaikus! Esimene asi, mis tuli, oli: "Maksate kaardiga või sulas?" No on ju naljakas!

Ahjaa, Kanadas joovad kõik kraanivett ja see on igal pool tasuta, isegi osades poodides on kraanid, topsirivi kõrval. Ja pissida saab alati tasuta. Kui Eestis kraanivett küsin, vaadatakse nii mõneski kohas veidike kahtlaselt. Ühes kohas öeldi, et neil on selline poliitika, et kraanivett ei anta (wtf?), teises kinnitati üle, kas ma ikka saan aru, et kraanivesi ei ole tasuta? Kusjuures ainus mullivaba vee variant on tavaliselt Evian, mis maksab olenevalt kohast 2.50-3.50 pudel, mis on rohkem kui pooled eestlased tunnis teenivad!

Pärast mõnetunnist shopingut tahtsin pissile minna. Ei saa! Värav on ees. Maksa! Kaubamajas! Ma jätan teile hunniku raha ja on selgelt teie huvides, et mul mugav oleks ja poest lahkuda ei tahaks, aga pissimise eest tuleb ikkagi 20 senti välja laduda. Võib-olla on tõesti nii suur probleem, et suvalised inimesed tänavalt tulevad ainult pissile ja poodi üldse ei lähegi, aga no andke siis ostuga kaasa "tasuta kehakergendamise kupong" või midagi. Mind ei tee 20 senti vaesemaks, aga see on lihtsalt jabur!

Ma ei saa päris hästi aru, kuidas see kõik end ära tasub? Väravate ees oli masin, kuhu oma 20-sendine sisse pista, teine masin, mis suuremaid münte kahekümnesteks vahetab ja kolmas, madalamale paigutatud masin ratastooli kasutajatele. Ja siis veel väravad ise. Kogu selle tehnika soetamine ja korrashoid tuleb siis neist masinasse pandud sentidest, pluss kasum veel ka? Minu meelest võiks veel turvamehe ka sinna seisma panna.


Vahepeal käisin vanade aegade mälestuseks oma kunagises lemmikkohas, Radissoni 24. korruse lounge's lõunat söömas. Vaade oli väga ilus, toit oli ka hea (kuigi hinnad - appi!). Eestis on tore, et leib-kuklid-krõbuskid tuuakse koos võiga lauda. Kanadas sellist kommet ei ole, nad ei söö toidu kõrvale leiba. Või noh, leiba ei söö nad üldse. Ahjaa, Kanadas on jällegi nii, et kui näiteks hommikusöögi tellid, on taldrikul muuhulgas ka ports röstsaia ja sellele on või juba peale määritud! Ma olen mitu korda palunud võid tuua ja siis sööma hakates avastanud, et ahah, siin juba on või!

Radissonis oli suht vaikne, ainult üks laud peale minu (hiljem tulid ühed inimesed veel). Aga laual oli nupp, et kui teenindajat vajate, siis vajutage. Ja teenindaja tuligi ainult siis kui nuppu kasutasin, polnud kanadalikku "kuidas teile maitses" või "kas saan veel midagi pakkuda" osa. Saatsin Matt'ile pildi, et näe, ma ei tee nalja kui ütlen, et eestlased suhtlevad nii vähe kui võimalik!


Hiljem juhtusin bussipeatusest mööda kõndima, õigemini alles lähenesin sellele kui buss peatus. Inimesed läksid riburada peale ja noor ema jäi lapsevankriga ukerdama. Bussi ja kõnnitee vahel oli tükk tühja maad, millest käru tuli üle tõsta, lisaks sellele oli buss üsna kõrge. Proovis nii üht- kui teistpidi, no ei saa! Inimesed seisavad bussis, hoiavad torust kinni ja ilmselt juba ohkavad kannatamatult, et kaua võib! Aga appi keegi ei tule. Jõudsin peatusesse, ütlesin tüdrukule, et "ma aitan sind, võta sealt teisest otsast" ja oligi vanker bussis. Kui te nüüd arvate, et ta mulle "aitäh" ütles või otsagi vaatas, siis eksite!

Kusjuures ma ei pane üldse pahaks! Ma olen ise ka ju eestlane, eksole. Aga hoopis teistsugusest kultuurist tulles torkab lihtsalt paremini silma.

Sõbranna, kes samuti aastaid eemal elas ja mõni aeg Eestisse tagasi kolis, ütles, et tema arvas esimese hooga, et kui tahad muutust, siis ole ise see muutus ning püüdis rohkem suhelda ja muidu sõbralik olla. Mõni aeg hiljem lõpetas ära, sest sai aru, et kui võõrale inimesele "tere" öelda, ei tule sellest midagi head. Pigem jääb tervitatut terveks päevaks vaevama, et kes see küll oli ja miks ta mulle tere ütles?!

Siin jookseb hetkel raadios mingi hommikuprogrammijupp, kus arutatakse, et kas trenni minnes peaks riietusruumi astudes "tere" ütlema, ja keegi seal kommenteerib, et no mida veel, äkki peaks ära minnes "head aega" ka veel ütlema?

Jumala eest, mis selles imelikku oleks? Ma tunnen ennast aegajalt nagu välismaalane, hahaa.


Eriti välismaalasena tunnen end siis kui pean autoga kuskile sõitma ja sinna ise kohale orienteeruma. Sõbrad elavad ju mööda Eestit laiali! Sildid on ainult kohalikele! Isegi mitte eestlastele, vaid paari lähima küla elanikele, kes teavad täpselt, mis asub mille kõrval. Kui sa ei tea, et see tee viib sinna külla ja see omakorda sellesse kolmandasse, on natuke pahasti. Isegi suurtel teedel pole mõeldud, kuidas aidata niimoodi kohale jõuda, et seejuures hulluks ei läheks.

Käisin näiteks sõbrannal Viljandis külas ja tahtsin sealt maale vanaema juurde sõita. Vanaema elab poolel teel Võrru ja nii ema kui google maps ütlesid, et hoia lihtsalt Võru peale. Mul gps siin ei tööta, onju.

Algus läks ludinal - esimene ristmik näitas "Võru", ka teises oli lahkelt öeldud, kuhupoole Võru jääb, kolmas: "Tartu" või "Tõrva". Mis Võruga juhtus? Välismaalaste ees on mul see eelis, et ettekujutus, kus asub Tartu ja kus Tõrva, mul ikkagi on. Probleem on selles, et Võru jääb täpselt nende vahele, nii et kumb siis? Kuidas ma pean teadma?! Pöörasin Tartu suunas ja järgmises ristmikus hakati jälle kenasti Võru poole juhatama.

Vanaema praadis mulle kotlette. Vanaema tehtud kotletid on ainsad, mida söön, muidu üldse ei maitse. Ma ei saa aru, mis see nipp on, sada korda olen kõrval seisnud ja algusest lõpuni jälginud, mismoodi ta neid kokku segab, aga mul endal ei tule pooltki nii head.

Hea lapselapsena käisin "poe kõrvalt posti toomas". Autoga. Ma ei julge külavahel kõndida, seal oli vanasti üks kuri koer. Pood oli täielik nostalgialaks, ma veetsin ju kõik lapsepõlvesuved maal ja see pood oli kõigi asjade keskpaik. Maja on muidugi ammu tühi, aga no vaadake neid akendele värvitud punaseid kardinaid!

Vanaemal oli muidugi see vana tool ka ikka veel alles, mis seal juba aastaid enne mu Kanadasse kolimist seisis: "Mitte istuda! Tool on katki!" Küsisin, et oled sa kunagi mõelnud, et selle võiks ära visata? Selgus, et maal ei visata asju ära, tuleb põlema panna. Näe, jälle targem.


Ja emme sünnipäeva pidasime ka. Selle jaoks ma ju siia tulingi! Emme tahtis Võrru Katariina kohvikusse ja nii me siis tegimegi. Väga hea söök oli! Täna õhtul tuleb siis veel suurem pidu ka. Mul jälle hea lihtne, ei pea kõiki peresõpru-sugulasi eraldi läbi sõitma, näen kogu kamba korraga ära!

27 kommentaari:

  1. Anonüümne30/4/16 16:55

    Kaubamaja tualett pole enam aastaid tasuta - kõik teadsid, et see oli rahata ja käisid seal, sh kodutud, narkomaanid jne. Kuid Stockmanni tualett vist on veel kõigile kasutada.
    Ja ma ei tea, sa ikka natukene oled juba pigem välismaalane kui kohalik ning abielludes kaugel see passivahetuski on, nii et ei tasu imestada kui inimesed sind kui võõrast võtavad ;)

    VastaKustuta
  2. Ma nii tihti loen, et eestlased ei tereta ja ei täna ja ei aita. Okei, juhtub ka seda, aga mul alles hiljuti oli juhtum, kui oli vaja titekäruga trammilt alla saada. Lõpuks vist oli 5 inimest ümberringi aitamas :D Väga armas ja vägaväga naljakas oli :D Ma oleks üksi ka saanud oma kahesega ja tühja käruga sealt trepist alla.
    Aga äkki mul veab ka, pigem on harva kui ei vastata või ollakse kurja olemisega või muud sellist.

    Ent mis puudutab neid silte - nõus, täiesti võimatu on mittekohalikul aru saada, kuhu sõita on vaja, et jõuda sihtpunkti.

    VastaKustuta
  3. Hm, mina jälle näen ja kuulen, et enamus ikka ütleb linnaliinibussiski tere ja aitäh ning juht vastab ka. Ise ka muidugi, isegi paar muidu üsna nii muhklikku sohvrit olen välja treeninud :) Samuti aitab juht vankrit tõsta. Tegelikult võiks inimesed ise ka rohkem abi küsida, kui ise ei saa - aitajaid kindlasti leidub.
    A muide - raudpoltkindel, et ma olen su ema kuskil näinud, nii paari viimase aasta sees. Ainult et kus? Või ega tal õde ei ole?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Õde on, aga nad pole minu meelest üldse sarnased :)

      Kustuta
    2. Anonüümne1/5/16 12:52

      Anu ema meenutab Anu, sellepärast ongi tuttava näoga :)

      Kustuta
    3. Mkm, ei ole sellepärast. Ja minu arust pole Anu üldse ema moodi.

      Kustuta
  4. Nu ma vanasti ikka tänasin, kui titekäruga aidati, see oli umbes 11 aastat tagasi. Ja poes ka müüjad enamuses ikka teretavad, see on vahel isegi veidi segadusseajav, et misasja, ma pean nüüd vastu teretama ja...
    :D

    Aga orienteerumine. Midagi pole teha, tuleb kasutada ikkagi telefoni kaardirakendust - sul ju on nutitelefon? Kui see siin ei tööta, kas see tähendab, et sul puudub siin mobiilne internet? Sellisel juhul oleks arukas võtta kasvõi mõni kõnekaart ja kasutada kohalikku mobiilset netti, Eestis on mobiilne andmeside omal kohal.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Äh, tahtsin kirjutada, et mobiilne andmeside on odav. Olen tähele pannud, et mõnel telefonil GPS ei tööta, kui mobiilset andmesidet ei ole.

      Kustuta
    2. Ma ei viitsinud hakata sellega tegelema, sest mul on endine eesti telefon ja endine eesti number alles ja kasutan siin nagunii neid. Sõite nii palju ei ole, et gps'i puudumine väga suureks probleemiks kujuneks, aga lihtsalt huvitav, et silte üles pannes sellele ei mõeldud, et kes neid kasutada võiks ja kui järjepidevad nad on. Kanadas on kõik väga hästi tähistatud, sadamate puhul näitab näiteks eelnevalt tee pealt nii sadama nime kui ka seda, kuhu sealt väljuvad praamid viivad. Turistile väga mugav.

      Kustuta
  5. Hea kommentaar see esimene! Ilmselgelt eestlased on üdini soojad ja sõbralikud ja viisakad, aga kuna sina oled juba võõras, siis tuleb sul eestlase külmema poolega leppida. :D

    Vahva lugemine! Mul tuli nüüd veidi suurem koduigatsus kui tavaliselt. Ma pole nii ammu käinud, kuid tunnen, et mulgi oleks uue kodumaaga võrreldes kontrasti tunda. :)

    VastaKustuta
  6. Su vanaemal on sama nipp, mis minu vanaemal - puupliit :) sellel tehtud toit lihtsalt maitseb alati paremini!

    VastaKustuta
  7. Ma Eestis elajana loend neid kirjeldusi ja imestan su kogemusi. Ma küll kulgen peamiselt Pärnu kandis aga täitsa vastupidised kommentaarid. Poodides tervitatakse ja kui vähe ringi vaatad tullakse muudkui küsima, et kas otsin midagi konkreetset. Komplimente küll ei tehta aga väga ei igatse ka. Ühistranspordis pakutakse istet kui lapsega koos olen ja enamasti aidatakse vankrit ka tõsta kui ise ei saa.
    Väljas süües hakkab veidi tüütama see "kuidasmaitses", "kassaabaidata" vms. Toidupoes kasspidavad teevad lapsele nägusid.
    Aga vanaema toidu teeb ilmselt puupliit paremaks tõesti.

    VastaKustuta
  8. Anonüümne1/5/16 00:24

    Mina olen kõikide sinu poolt välja toodud tähelepanekutega nõus. Elan ise ka juba pikemat aega välismaal ja kogen Eestis käies samu asju ning nii mõndagi muud veel sinna otsa. Pole nende asjade suhtes kriitiline, vaid lihtsalt tähelepanekud mida märkan, aga kui nendest kellegile mainin, siis tihti hakatakse kaitsma ja vastupidist juttu ajama :) Aga eks neid erinevusi näevadki vaid need inimesed kes pikalt Eestist eemal on elanud. Kohalikel on raske neid erinevusi näha.
    Ega asjad ei olegi ju nii, et Eestis keegi ei teretaks, või aitaks, või naerataks või räägiks. Loomulikult seda tehakse, aga kui välismaal on sellised asjad kõige elementaarsed viisakusreeglid mis igapäeva elu juurde kuuluvad ja mida kõik igapäevaselt kasutavad, siis Eestis see nii ei ole. Teretavad ja räägivad vaid need kes tahavad, või peavad ja ka siis valikuliselt :)

    VastaKustuta
  9. Hahaha, milline äratundmine..kui ma pärast kahte aastat Saksamaal olemist esimest korda Eestisse puhkama sõitsin, siis esimesel kahel päeval ma lihtsalt käisin ringi ja imestasin. Jätaks mainimata, et esimese päeva õhtul olin valmis KOHE uuesti tagasi sõitma..aga kolmandaks päevaks ma olin juba harjunud, et kui poest midagi ostad, siis ongi okei, kui müüja ainult nõutava summa ütleb ja et tegelikult ei ole hullu midagi, kui teenintajad ei käi 10 min intervalliga küsimas, et kas kõik on ikka korras.
    Pärast esialgset kultuuršokki läks aeg muidugi liiiiga kiiresti ja pärast oli raske tagasi lennata.
    Nüüd üritan regulaarselt Eestis käia-nii 2 korda aastas..ja kõik tundub jumala okei..vahel meeldiva üllatusena lausa tänatakse või naeratatakse, seega on arengut märgata :-D
    Aga see esimene kord üle pikema aja jääb küll vist igaveseks meelde..selline võõrkeha tunne oli :-D

    VastaKustuta
  10. Anonüümne1/5/16 17:08

    Mulle hullult meeldib Eestis käia! :)

    Kui mina Eestis käin, siis juhtub küll nii, et ajan kõikide inimestega juttu - bussijuhtidega, teenindajatega, kaaasreisijatega jne jne. Aga see tuleb enda iseloomust kah. Kuna ma olen juba 15 a Ameerikas olnud ja selline tüüpiline jutukas ja joviaalne meeriklane, siis isegi tagasihoidlikumad eestlased ajavad minuga pikad jutud maha. Sellega olen nõus, et kui ise juttu ei alusta ja vaikne oled, siis ei tulda sinuga rääkima ja siis arvataksegi, et eestlased on külmad ja ebaviisakad ja teeninduskultuur puudub.

    Oh well.. :)
    Parimate tervitustega,

    Haale Bostoni kandist, meeldib Kanada blogi lugeda.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma ei räägi eriti kellegagi, nii värskendav on vahelduseks vait olla :) Küll aga saan aru, et võõrastega suhtlemine on väga palju lihtsamaks läinud võrreldes Kanadasse kolimise eelse ajaga. Mingit probleemi pole võõra inimese poole pöörduda kui vaja. Mul on praegu see asi ka, et kuna pere ja sõpradega suhtlemine on nädal aega järjest nii tihe ja intensiivne olnud, siis võõrastega enam ei jaksagi.

      Aga head lugemist!!! :)

      Kustuta
  11. See neiu bussis võis lihtsalt eesti keelest mitte aru saada.
    Tegelikult on Eestis ka selliseid poode, kus müüja teretab ja küsib ja aitab. Või söögikohti, kus sinuga räägitakse.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, on muidugi, ma olen isegi sattunud sellistesse juba :) Aga need vaiksemad variandid torkavad lihtsalt rohkem silma. Aga hea rahulik on siin küll, mingit üleliigset juttu üldiselt ei ole.

      Kustuta
  12. Sul on nii armas vanaema ja nii tore nostalgiline köök tal, kõik need mummulised topsid ja puha:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma ise ka vaatasin seekord, et toredad topsid. Nostalgia :)

      Kustuta
  13. Anonüümne2/5/16 15:02

    Selle "sildid on kohalikele" peale tuli meelde meie külasauna uksel olnud "Avatud 16 - 20" silt. Eks kohalikud ise teavad, mis nädalapäevast jutt käib :)

    VastaKustuta
  14. Anonüümne2/5/16 21:42

    Mina olen Eestist ära juba 10 aastat ja alguses oli mullegi päris suur šokk just ebaviisakus, näiteks kui keegi sinust möödus ja sind (eeldatavasti) kogemata müksas, siis ikka naljalt vabandust ei öeldnud või poes peab ilmtingimata sinu ja riiuli vahelt läbi pressima, mööda saamiseks ei tehta suud lahti, vaid lihtsalt trügitakse, järjekorras elatakse seljas jne. Aga ma pean ütlema, et aastatega olen märganud suuri arenguid, eriti teeninduse vallas, väga palju on väga meeldivaid kogemusi nii poodides kui restoranides, riigiasutustes, pankades, jne. Minu jaoks on normaalne inimesi teretada trepikojas (mis siis et ma neid ei tunne), ruumides kuhu sisenen, kassapidajat - üldiselt on nii, et ole ise viisakas ja meeldiv ja vastatakse samaga.
    Samas bussides pakutakse istet, mõtlesin selle peale just Miamis kui olin oma pisikese tütrega puupüsti täis bussis ja minu ees istuv nooremas keskeas mees ei tulnud isegi selle peale, et võiks istet pakkuda. Mul polnudki vaja istuda, aga mõtlesin, et Eestis kindlasti pakutaks, kuigi ma ühistranspordiga ei liigu seal. Samas see võõrastega small talk väsitab mind vahel, no ei viitsi lihtsalt, aga ameeriklased kohe ei saa muudmoodi. Samas nad on sõbralikud ja viisakad, väga abivalmid - see jällegi meeldib.
    Sellised tähelepanekud. Aga jah, mida sagedamini Eestis viibid, seda vähem märkad ja ma võtan paljusid asju ka huumoriga.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jajaa, see mööda trügimise asi on hästi vahva, mõni lükkab kohe jõuga mööda, sest muidu ei mahuks, aga suust ei tule piuksugi. Ma tuleks hea meelega eest ära kui keegi märku annaks, et mööduda tahab :) Samas on see jällegi nii kodune tunne, ma tean, et sellise käitumisega üldiselt ei mõelda midagi halba, lihtsalt pole kombeks võõrastega rääkida!

      Kustuta
  15. Olen järjest 2 ja pool aastat austraalias elanud ja kuu aja pärast saabub siis see päev,kui ma lõpuks eestisse kaheks kuuks lähen. Kui ausalt öelda, siis olen hirmul... :D sest olen siin täielikuks kohalikuks muutunud ja alustan alati 'small talki' esimesena ja olen mega suhtleja ja teen palju sarkastilisi nalju, mis siin inimestele peale lähevad! Eestis ilmselt arvatakse et olen mingi imelik tähelepanuvajadusega inimene!
    Tore postitus, ps! Tooli lugu ajas naerma :D

    VastaKustuta
  16. Anonüümne7/5/16 10:58

    Olen 5 aastat Eestist eemal elanud, Lõuna Euroopas ja Eestit külastades on mul tavaliselt samad tähelepanekud. Lisaks ma ei suuda kuidagi harjuda sellega, et suvalised inimesed nähvavad mulle. Nt lähen poodi ja valest kohast kogemata sisse ja keegi tuleb ja käratab, et kas sa siis silti ei näe, et siin pole sissepääs. Ma ei ole üldse harjunud, et inimesed on nii järsud. Samas üks kõik kui palju mul neid kultuurišokke ka poleks on mul Eestist lahkudes alati pisarad silmas. Ma armastan Eestit kõikide ta kiiksudega ja täpselt sellisena nagu ta on :)

    VastaKustuta