10 jaanuar, 2017

Kiiksudest

Kas te teadsite, et ma vihkan riietele õmmeldud silte? Iga kord kui mingi uue asja ostan, veedan kõva kümme minutit, et absoluutselt kõik tootjanimed ja pesemisjuhised lahti harutada. Ma lähen täiesti hulluks kui kukla peal miski kriibib või kõditab! Ja need, mis külje peale õmmeldakse, on vahel nii pikad nagu oleks keegi üritanud terve eepose kampsuni sisse ära peita.

Ma ei talu teksapükse. Nii hullult ahistavad! Mul tegelikult isegi on kaks paari, aga need on mõlemad mingist ülipehmest õhemat sorti materjalist, mis mind tigedaks ei aja. Naisi, kes on omale tugevamast (ehtsast!) teksast skinny jeans'id jalga venitanud, vaatan kui kangelasi. Kuidas nad suudavad?

Ja kui ma siin juba pükstevaldkonnas olen, siis enamike sukkpükste lõige ei kannata ju üldse mingit kriitikat. Selle ülemise osa võib mõnel juhul lausa kaenla alla välja tõmmata! No kindlasti pikalt üle naba. Kuhu ma lähen niimoodi?

Ma ei talu paljajalu käimist. Suvel suure kuumaga ikka tuleb ette, aga muul ajal kindlasti mitte. Külm hakkab ja pudi jääb talla alla. Selle puditeema pärast pesen mitu korda nädalas põrandaid ka.

Kohvi joon ainult kuumalt. Kui see juba veidi maha jahtub, ei maitse.

Kahvli peal peab kõiki toidugruppe olema. Natuke liha, natuke kartulit, väike salatijupp. Matt sööb kõigepealt liha, siis kartuli ja lõpetuseks salati. Ühtegi asja teistega ei sega.

Ma ei talu õhupallikrudinat ja kardan šampusepauku. Mul on selline tunne, et kork hüppab mulle näkku.

Mulle meeldib kui põhilisi nõusid on palju ja nad peavad kindlasti võimalikult neutraalsed (valged) olema. Meil on 15 praetaldrikut, 15 koogitaldrikut, 15 suuremat klaasi, 15 väiksemat klaasi, 15 kahvlit, 15 nuga jne. Jube tüütu kui puhtad nõud otsa saavad ja peab käsitsi paar tükki ära pesema või kui paar asja katki lähevad ja peab kohe uue serviisi ostma. Kõik kohvitassid, salatikausid ja serveerimisalused on see-eest erinevad ja tingimata värvilised.

Lisaks on mul korralik valik erinevaid kuivaineid, seemneid, pähkleid ja makarone, et ei peaks iga väikse asja pärast poodi sõitma. Pooled on purkides ja pooled ootavad, kuniks välja mõtlen, millisesse kappi annaks veel purke mahutada.


Autos peab alati muusika mängima, aga kodus ei ole tavaliselt midagi "taustaks". Mulle meeldib vaikus.

Mulle meeldib punne pigistada. See on nii tore kui löga plörinal välja tuleb! Ainult et mul endal ei ole punne ja Matt'il kah mitte. Vanaks hakkame vist jääma. Nii et kui kellelgi on mõni ilus rammus pakkuda, võin teid hädast välja aidata, hahaa.

Rahatähed peavad alati reas olema. Suuremad tagapool, väiksemad eespool.

Mul ei ole loomulike lõhnade suhtes tõrget. Beebide kakased mähkmed ja erinevate toitude aroomid ei kõiguta mind üldse. Aga autosse pandavaid lõhnakuuski jälestan täiesti kirglikult! Ja õhuvärskendaja rikub minu meelest õhu täiesti ära. Pärast peab mitu päeva aknaid lahti hoidma, et "värske õhk" lõpuks välja läheks.

Mulle ei meeldi ehmuda ja minu meelest ei ole naljakas kui kedagi teist ehmatatakse. Teate neid videoid, kus magavale inimesele voodi kõrvale ämbritäis paugutajaid pannakse, et ta end sügavast unest rabeledes jooksma ehmataks. Mismoodi see naljakas on?

Hambaarstidel on mõnikord kombeks patsiente usutleda kui nad ise parajasti kümne orgiga suus millegi kallal nokitsevad: "Kas see hammas on alles viimasel ajal tundlikuks muutunud või on juba pikemat aega häda teinud". "Ääöööonnööä". Ja üldse, kesse õpib hambaarstiks? Ma läheks täiesti segi kui peaks päevast päeva mingite imepisikeste asjade veel pisemaid auke kinni mätsima, seejuures võõra inimese hingeõhku nuusutades.

Mis teie kiiksud on?

51 kommentaari:

  1. Anonüümne10/1/17 07:07

    Mul tulevad kõikide teiste pereliikmete kiiksud pähe, aga mitte enda omad. Mõned võin öelda: 1) ma söön ainult punast värvi moosi, mistõttu hakkas mu vanaema õunamoosi sisse värvi saamiseks pihutäie punaseid marju lisama; 2) kui kohvitassist kohv üle serva loksub, siis valn kogu kohvi minema ja võtan uue tassi ja teen uue kohvi; 3) söön ainult banaanijogurtit, sest selles pole "tükke sees" - see on mul titest saati

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aga mis kiikud pereliikmetel on? :)

      Kustuta
    2. Anonüümne10/1/17 07:48

      Ema mul näiteks peab kõik nullide ja o-de ringid kindlasti ühendama (et ringil mingit katkendit sees poleks); kui autosõit lõpetatud, ei tohi kojamehed püsti jääda; tal on kindel koht diivanil, kindel kohvitass millest joob... Mu abikaasa ei pane jalga kunagi põrandale. Otse kingast sussi sisse; autosõitu alustades klõpsutab alati kolm korda seda nuppu mis käsipiduri lahti laseb... neil kahel on mõlemil päris OCD, seega sellest tulenevaid asjade ritta ladumisi ja muid taolisi "kiikse" on palju. Mu isa kiiksud on, et tal on kõik taskud kruvisid ja saepuru täis ja ta võib ühte filmi 3 korda ühte jutti vaadata (no nii et lõpetab ja kohe paneb uuesti mängima). Nüüd on veits mäluauk, et mis nad veel imelikku teevad

      Kustuta
    3. Ahjaa, see kojameeste asi on mul ka!!!

      Kustuta
  2. väga hea teema, ka kirjutasin ka kiiksudest: http://cristalcat.blogspot.com.ee/2016/08/minu-kiiksudhirmud.html
    aga tead, mis veel jubedalt krudiseb? vatt!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Brr jaa. Aga vatiga ei puutu ma õnneks eriti kokku. Ja vatipadjad on täitsa okei, need ei krudise.

      Kustuta
    2. õnneks mitte, muidu oleks meiki suht õudne maha võtta...
      ma lihtsalt mäletan lapsepõlvest, kus olid sellised jõupaberisse pakitud vatirullid ja sealt tuli siis vajalik kogus välja kiskuda - uhh, kus krudises! :/

      Kustuta
  3. Häbi tunnistada, aga see punnipigistamise kiiks on mul ka.

    VastaKustuta
  4. Vatist rääkides - mäletan, et nõukaajal ajas mind täiega vihale selline kilplus, et mingil hetkel hakati tegema vatti pikakiulisest puuvillast ja õmblusniiti lühikesekiulisest puuvillast. Kujutage siis ette topilist niiti, mis masinanõelasilma taha kinni jääb ja kui ette ei vaata, siis nõela pooleks plaksatab; ja siidine, läikiv, krudisev vatt, mis mitte midagi ei ima. Lühikesekiuline, topiline matt vatt ei tohiks krudiseda.
    Mulle jälle hullult meeldib paljajalu käia, aga tingimus on, et mitte mingeid purusid ei tohi maas olla. Olen sihuke "printsess hernel," et tunnen isegi läbi paksu platvormtalla, kui jala alla jäeb kruusaterake (muidu siledal teel, mitte kruusateel), ja komistan. Nüüd, kus mul on rotid, kes vahetevahel ikka sodi puurist välja pilluvad, kahjuks ikka leidub vahel puru, seega enam ma paljajalu käia ei saa - sest kesse jõvvab sada korda päevas harja ja lapiga vehkida, onje.
    Samal põhjusel vihkan voodis söömist. Seda filmides nähtud kommet, et tuuakse sulle voodisse kohvitass ja röst- või sarvesai, olgun'd küll kandikul, aga esiteks on tassidel ikkagi kalduvus ümber minna ja teiseks jätkub neist kahest asjast purusid igale poole - ja külje all mingi imepeenike puruke on veelgi jäledam kui talla all. Pealegi on voodist esimene käik alati vannituppa, kus ma's seal veel kohvi joon ja mõnulen - pealegi kohe ärgates ei tahagi midagi. Aga vaat siis veidi hiljem on mõnus aeglaselt ja "londerdades" (Saretoki sõna, mitte minu oma) hommikust süüa, sinna juurde näiteks ristsõna lahendades ja nii.
    Kas just kiiks, aga eripära on see, et ükskõik, kuhu ma lähen, on mul anne või õnnetus tekitada 5 minutiga "kultuurikiht" või nö akadeemiline segadus. Oi, kus mulle meeldivad siledad, puhtad, lagedad pinnad, aga nagu ütlesin - see püsib vaid viis minutit peale koristamist, ja see häirib mind täiega :( Sellega seotult - tööriistad (ja neid on igasuguseid) peavad alati olema kättesaadaval. Võiks ju panna sahtlisse kõik pliiatsid, käärid, küüneviilid, kruvikeerajad, pintsetid, pintslid, sukavardad, jne, aga ei, need peavad olema laual topside sees. Enamkasutatavad ühes topsis, teised teises. Tops peab olema raske ja mahukas, et ümber ei lähe. Pliiatsid peavad olema nii teravad, et paljast vaatamisest auk järele jääb, "nürinaade" (sõna raamatust "Lood Kukeleegua linnast") ei salli totaalselt.
    Emal oli kiiks või rumal komme näiteks pesta nõusid ja siis samade tilkuvate kätega (ta isegi ei raputanud neid) tulla kas laua juurde midagi sättima (kus mina parajasti sõin) või lausa minu ihu kallale (näiteks kraenurka õigeks pöörama). Ma alati lausa röögatasin, see oli niivõrd ebameeldiv.
    Seoses rottidega on tekkinud veel üks kiiks - eriti öösel, kui töötan, siis pista käsi tagaskätt rotipuuri, kus poiskad siis sibelevad ja rabelevad ja kõik mu käe otsas ronivad ja trügivad ja sõrmi limpsivad ja tasakesi nakitsevad. Soosud pehmed loomakesed sellised, ja tüdrukud on samasugused :) Üks (leid)rott on küll praegu selline, kelle puuri (läbi võre) sõrme pista ei või, kohe naksab ja veriseks, aga teised on sellised leebed musirotid, kes ainult inimesel seljas elakski. Sellest nähtusest kirjutasin ma ka luuletuse raamatus "Merehõbe" ("Musirotid").
    Ahjaa, pakenditest - ei kannata poolikuid kortsus ja äranässerdatud pakinusaraid (eriti kui seal vaid lusikatäis kohvi või miskit sees), vaid tahan avatud paki valada ümber purki või karpi, et oleks korrektne. Samuti ei kannata, kui kaasapakitav toit, eriti vedelamapoolsem, pannakse kilekotti, mitte korralikult sulguvasse karpi. Need pudenevad poolikud pakendid ja pehmed, sageli läbilaskvad kilekotinusarad on vastikud.
    Noh, küllap kiikse on veelgi, aga rohkem ei tule meelde.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Voodis söömist vihkab meil Matt. Praeguses kodus ei ole enam teemaks, aga kui tal Vancouveris see pisike korter oli, kuhu peale voodi põhimõtteliselt midagi muud ei mahtunud ja söögilauda ei olnud, siis oli pidevalt teemaks, et ei söö voodis!!!

      See rottide asi on sul armas :)

      Kustuta
  5. Ma ei viitsi spetsiaalselt mõtlema hakata, sest uni on, aga sinu kiiksud tekitasid äratundmisrõõmu.

    Sildid mind häirivad ainult siis, kui neid reaalselt tunda on, aga aluspesu küljest ja igalt poolt mujalt, kus see võiks inetult välja paistma hakata, harutan alati KOHE ära. Hinnasildid küljest ja ühes nendega sildid ka :P

    Teksasid võin kanda väljas käies, kui pole liiga ümber, aga kodus on need mu meelest rõvedalt ebamugavad just sellepärast, et nii jäik riie. Mul on üldse see teema, et väljas võin kanda igasugu viisakaid riideid, aga koju tulles on vaja KÕIK seljast ära kiskuda, sest on nii ümber ja ebamugav. Ma ei saa kodus rinnahoidjat kanda ka näiteks :) Ülimugavad riided peavad kodus olema, mis pole ümber ega ei pigista. Samas ilusad! Suvalisi kolm numbrit suuremaid lohvakaid kulunud dresse jms ma ei kannata :P

    Sukkpükste lõige jah... Ei ole ilus. Ma kannan tööl ainult seelikuid ja seega sukkpüksid on aktuaalne teema. Olen leppinud. Aga mulle meeldivad hullult kummiga sukad... Mis pole jällegi eriti praktilised töö juures ja ka mitte talvel :D

    Ma joon kohvi ainult kuumalt! Leige kohv on mu meelest midagi rõvedat! Ja ma ei joo kohvi "niisama", ainult toidu kõrvale.

    Korraga kahvli peale ma just mahutama ei pea, aga suus peab küll olema kogu aeg või vähemalt järjest kõiki toidugruppe. No näiteks, riis kana ja värske salatiga - ainult riis oleks kuiv ja maitsetu, koos kanaga ka kuivavõitu, aga kui salat ka juures, siis kõik need maitse koos... Mmm. Eraldi süües poleks nauding pooltki nii suur.

    Rahatähed peavad muidugi olema ühtepidi ja väiksemad ees, aga mul pole noil päevil pea üldse sularaha. Kui on, siis kenasti järjekorras. Tegelikult mu viimasel rahakotil on nii kitsas sahtel sula jaoks, et sinna olen toppinud need paar rahatähte, mis vahel harva tekivad, suvaliselt :) Aga kui oleks selline sahtel, mida saab laiemalt avada, siis kindlalt oleks kõik ideaalselt järjestatud.

    Väga kunstlõhnatundlik olen ka. Rõvedad "värskendajad". Pesule ei tohi ka mingit lõhna jääda, nii et lõhnaga pesupehmendid on minu jaoks täiesti välistatud. Ma muidugi ei kasuta üldse... Ükskord proovisin lõhnatut, aga suurt vahet ei näinud, sinna see jäi. Pesen niisama :D

    Aga vot nõud peavad olema värvilised. KÕIK NÕUD. Valgete lihtsate nõude vastu on mul suisa allergia ja neid ei leia mu kodus ühtki. Palju võiks neid olla küll. Kahe viimase päeva jooksul on kaks tassi katki läinud... Mul pole vaja, et kõik oleks ühesugused või kõik erinevad, aga mulle meeldib, kui sarnasest sarjast on rohkem asju. Nii et mul on hunnik kollaseid värviliste triipudega nõusid, teine hunnik maasikatega, siis neli tassi lepatriinudega... Jne.

    Ah, rohkem ei viitsi :P

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Siiski-siiski, helide suhtes tahtsin ka veel sõna võtta. Laste sünnist alates olen suur vaikusearmastaja. Kõige õudsem asi minu jaoks on suvaline taustamüra. Meil pole õnneks kodus telekat. Telekas või raadio päev läbi taustaks mängimas - APPI. Kui lähen külla, kus on seltskond, ja telekas mängib, siis see häirib - no milleks? Tulin ma siia suhtlema või telekat vaatama?

      Nojah, seltskonnas nutide näppimine läheb muidugi ka samasse auku. Olen vahel isegi teinud, aga üritan vältida, pole isegi nutit hetkel :P

      Muusika, mis tõesti meeldib, seda võin kuulata. Ja seltskonnas taustamuusikaks mingi mahe mõnus instrumentaaljazz vms - ka super. Aga ma olen ikka väga valiv :)

      Kustuta
  6. Rahatähed peavad rahakotis olema suuruse järjekorras ja ühte pidi;
    Punne meeldib pigistada, oleks pidanud vist kosmeetikuks hakkama;
    Palja jalu käin kas murul või liival, toas ei taha kohe mitte, varbad hakkavad külmetama ja kuskilt ikka selle miski kübeme sinna talla alla saab;
    Vetsupaber peab pealt poolt "jooksma";
    Kuulmisega miski jama, igasugune nätsutamine, mätsutamine, luristamine, tati kurku tõbamise helid on eriti häirivad. Kõrva torib isegi kuidas mõni banaani sööb, see banaan sisaldab ilmselt kõvasti liimainet;
    Sokid ja aluspesu peavad sahtlis olema kokku volditud, kenasti omas reas/virnas;
    Paelad peavad jalanõudel võrdse tugevusega kinni olema. Kingapaelad peavad võrdsete pikkustega olema nii ühelt kui teiselt poolt.
    Piinlikum kiiks see, et kui tean, et olen kellegi kuuldeulatuses siis väldin lärmakas olemast, kui ajan vetsus omi asju ;)

    Need sis need mis hetkel meelde tulid a kindlasti on neid veel :)

    VastaKustuta
  7. Mul neid kiikse aastatega on leidunud aga kõige rohkem on siiani ka teistest hämmingut tekitanud see, et ma ei söö viilutatud tomatit. Söön AINULT terveid tomateid :D Ja näiteks noad ei tohi mitte kunagi tera ülevalpool kuskil olla, ainult all (lapsena pesin nõusi ja meil oli komme kraanikaussi vett lasta ja surasin käega seal sees ja tõmbasin noaga läbi käe)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Salati sisse ei saa sa siis tomatit panna ilmselt? Sööd nagu õuna, lihtsalt hammustad küljest?

      Kustuta
    2. Jep, salateid ei söö tomatiga. Teengi kurk, hapukoor, jääsalat stiilis. Porru, sibul ka sekka. Tomat, ei :D Söön nagu õuna, tervelt :D

      Kustuta
  8. Mul on oma kindel kohvitass - hullemal juhul kui keegi on mu tassi võtnud, lähen kallan ta kohvi teise tassi...

    Kingapaelad peab alati kinga sisse panema kui kingad jalast võtad.

    Kõik sahtlid olgu alati korralikult kinni mitte mm irvakil.

    Sukkpükse ei kanna kunagi enne vahetan seeliku pükstevastu kuu kummiga sukki käepärast ei ole.

    Kõiki pakendeid - hapukoor/krõpsupakid jne tuleb avada õigelt poolt ehk et kiri püsti oleks mitte tagurpidi.

    Jne :D

    VastaKustuta
  9. Kaela vastu jäävad sildid mind ei häiri aga need küljeõmbluse küljes olevad pikad-pikad ribad on küll jäledad. Ja igasugu lõhnakuused-õhuvärskendajad-kodulõhnastajad ajavad mind lihtsalt iiveldama. Lõhnastatud pesugeelid ja loputusvahendid samuti. Olen päris mitmed kodused peoõhtud veetnud avatud akna kõrval kuna mõne ruumisolija parfüüm ajab lihtsalt iiveldama. Rahad peavad rahakotis oleme väärtuse järgi sätitud, väiksemad ees ning ilusti ühtepidi. Toit peab taldrikus olema üksteise kõrval. Rõve on kui keegi tõstab mulle toitu ning näiteks paneb salati kartulite peale mitte kõrvale. Igal asjal on kodus oma koht. Kui keegi võtab asja ning ei pane seda oma kohale tagasi siis on kellelgi jama. (Ma päris saiko muidugi pole. Kui panna tass valele kohale siis pole probleemi aga kui võtta sahtlist avaja ning jätta see hoopis sauna eesruumi siis on probleem.).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Loputusvahendi lõhn riiete küljes ei meeldi mulle ka. Ja mõned inimesed kasutavad liiga palju pesuvahendeid, lähevad mööda ja Ariel hõljub järgi. Kusjuures kui nüüd mõtlema hakkan, siis Kanadas pole seda tundnud, aga Eestis tuli tihti ette. Kanadas on kõigil kuivati, sellega pole loputusvahendit vaja, nagunii muutuvad pehmeks.

      Ja siin on enamik kliinikuid ja mõned muud kohad "lõhnavabad", arvestades, et kõigile ei pruugi teiste parfüümivalikud meeldida. Siin üldse kasutatakse vähem parfüüme ja kui kellegi peal tunnedki, juhtub seda ainult siis kui üsna lähedale minna. Eestis oli väga tihti, et keegi kõnnib mööda ja tugev pilv hõljub kaasa.

      Kustuta
  10. Anonüümne10/1/17 13:43

    Nii paljudel on mingid kiiksud, tunnistan, et mul näiteks pole ühtegi imelikku kiiksu. Täitsa ükskõik mis värvi taldrikud on, kas teinekord puru põrandal, kas rahatähed järjekorras, mis kahvli otsas, jne. Peaks vist isegi kiiksu välja mõtlema et seltskpnda sobiks.

    VastaKustuta
  11. Anu, mis purk on üleval oranž ja mis purk on all keskel, kus alumine kiht on heledam ja ülemine tumedam? Suhkur on ka nagu eri värvi ja paremal olevad asjad samuti?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oranž on punased läätsed ja kollane on maisijahu (seda kasutan pitsapõhja tegemiseks). All keskel? See pruun? Kookossuhkur. Alt on heledam, sest valgus peegeldab karbi peal. Ja sellest paremal on makaronid, pruun riis ja kaerahelbed (aga mitte helvestena, vaid see steel cut oats variant).

      Kustuta
  12. Anonüümne10/1/17 15:01

    Mul on kolmeaastane tütar, kes samuti VIHKAB silte (tema isa on samasugune) ja vahel võib mu täitsa tigedaks ajada sellega, kui hakkab vahetult enne magamajäämist nõudma, et ma ta pidzaamast sildid ära lõikaksin!
    PS minu vennanaine on hambaarst, armastab oma tööd ja on kõigi mu tuttavate (eriti laste) lemmikarst. Selline hea ja rahulik, nagu arst olema peabki. Aa ja patsiendi hingeõhku nad ei tunne, maskid on ju ees. Kuigi jah, ma ise ei kujuta ka ette, et peaks seda tööd tegema.

    VastaKustuta
  13. Ma ei kannata küüntega vastu tahvli tõmbamist ja muid ebameeldivaid kriuksuvaid-kriipivaid helisid. Osadel Volvo liinibussidel teevad nt uksed suruõhuga mingit kohutavat susisev-vilisevat häält, uhh!

    Jalanõud peavad mul ka ühtmoodi tugevalt kinni olema ja võin neid 5x ka esikus sättida. Ja siis veel trepil. Ja õues... niikaua kuni ühtemoodi on :D

    Mulle ei meeldi segadus, aga koristada ka ei meeldi. Tuju läheb ära kui hommikul pean tõusma sassis tuppa, a la taldrikud kraanikausis, kellegi riided kuskil diivaniäärel jne. Tekitasin mehele lausa magamistuppa ja elutuppa korvikese kuhu ta saab oma riideid kukutada (talle jällegi meeldib väike "kodune segadus", nagu ta seda nimetab - kompromissid!). Ei meeldi liiga palju vidinaid ja iluasju pindadel - jätab sassis mulje ja olgem ausad, kes viitsib neid kergitada kui tolmu on vaja võtta? Mina vähemalt ei viitsi. Seepärast on meil palju korve, kaste ja topse kuhu asjad jalust ära sorteerida ja panna. Samas koristada ehk tolmu võtta-pesta ei meeldi mulle üldse, kõige ebameeldiam on tolmuimejaga tegutsemine, ei teagi miks. Meil on lausa robottolmuimeja :D Suurema laga saab sellega korda :P Aga igasugu nukatagused tuleb ikka siis aegajalt endal teha.



    Lauanõud võiksid ideaalis kokku sobida, aga ei pea komplektis olema. Ja sobivus käib mingi mu oma kiiksu järgi muidugi!

    Kuna töötan lastega siis kodus taustamüra üldse ei taha, telekas nt taustaks ei käi ja kui üldse vaatan siis konkreetseid saateid. Samas kui pean koristama ja tegutsema siis mulle meeldivat muusikat kuulan, raadiot jällegi mitte.

    No ja riided - kõik asjad peavad omavahel sodima, kõik asjad!

    Rohkem kohe ei meenugi :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Anonüümne13/1/17 13:38

      lugesin esimese hooga, et "jalanõud võiks ideaalis kokku sobida, aga ei pea komplektis olema" :D ja mõtlesin, et vot see on küll huvitav kiiks ...

      Kustuta
    2. Hahaa, väga hea! :)

      Kustuta
  14. Anonüümne10/1/17 15:21

    See oranz purgis on kndlasti läätsed. Teised on arvatavasti täidetud purgid, all jäänus millestki heledamast, aga pole Anu ja ise poleks selle peale tulnudki et purke nii passida.

    VastaKustuta
  15. Anonüümne10/1/17 21:18

    Mul on arvudega mingi tobe kiiks. Eriti just siis lööb välja, kui toidupoest on vaja midagi hulgi osta. Kui võimalik, võtan kaks ühesugust asja, kuigi on vaja ainult ühte. Kui on vaja kolme asja (nt hapukoort), siis ma natuke kalkuleerin, et äkki ajab ikkagi kahega läbi. Kui ei aja - võtan neli! Edasi läheb keerulisemaks... Kui on vaja veelgi rohkem, siis võtan seitse või üheksa, paarisarvuarmastus läheb ootamatult kaotsi seega.

    Teine suur kiiks on tähtede värviliselt tajumine. ANU: A on punane, N on hall, U on must. Kui näiteks keegi Liisi-nimeline oma juuksed mustaks värvib, siis minu meelest ta nimi ja välimus on vastukäivad, kangesti tahaks, et ta vahetaks kas oma juuksetooni või siis nime.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul on ka A punane, N on aga sinine, E on roheline... osadel tähtedel on veel värv, aga mitte kõikidel

      Kustuta
    2. Äge on lugeda. Mul endal sellist asja ei ole, aga olen kokku puutunud inimestega, kellel on numbrite kohta selline "värvide" tunnetamine ja kuuldavasti olevat see neil matemaatikat aidanud teha :)

      Kustuta
    3. See värvide asi on lahe. Mul pole tähtedel ja numbritel värve, aga see-eest on numbritel paigutus. 1-10 lähevad alt üles, 11-13 vasakult paremale, 13-200 alt üles. Edasi tuleb 3D paigutus, seda on juba keerulisem seletada.

      Kustuta
  16. Mul on ka (just suured) tähed ja numbrid värvilised, aga matemaatikas see pole küll kuidagi aidanud. A ja 5 on punased, N on roheline, selline sinakam roheline või hele kevadine noorte lehtede roheline, R on vahel roheline (tumedam, sirelilehtede värvi), vahel punane (pigem ruske), H on helehall, M on must või vahel tumepruun, Š on kas šokolaadpruun või sätendav karamell või sillerdav šampanja, I on valge või hõbevalge või pärlmutter, J on ka kas hõbevalge või siis kahvatu nartsissikollane. B on roosa või lavendlililla, C on sidrunkollane või -roheline, D on lõheroosa või külm vanaroosa või plass helesinine ja enamasti pärlmutterläikega, E on meelespeasinine, F on käre sinililla kuni tume baklažaanililla, G - selline ebamäärane beežikasroosa või helebeež, K - kas sügavmust nagu rongatiib, käre kroomkollane või tume mutihall, ka mustjasroheline, L - lillakashallikas või sinirohelillapunaroosavalge lillehernetoon, O - oranž, ruuge, ookerkollane, pistaatsiarohekaskollane, P - vahel punane (tumedam veripunane), vahel keskmine pruun (pähkel, piimašokolaad), vahel aga kanapasakollane (sinep), S - kuningasinine, ultramariin, mereroheline, laevastikusinine, aga ka hästi hele nurmenukuroheline, noorte kaselehtede karva ja veelgi heledam, T - tellis, terrakota, rootsipunane, U - tumepruun või veidi heledam, hallikaspruun, metsseakarva - sellist värvi nimetatakse aguutiks, mul on praegu mõned rotid ka seda värvi, V - heleoranž, oranžikaskollane, Õ - ülevalt sirelililla, alt herneroheline, Ä - külm heleroheline või tume metsaroheline, Ö - keskelt kuldne, servadest must, Ü - loojangutaeva krell kollakas ja roosakas, X - ülevalt must, alt valge nagu harakas, Y - ülevalt kuldkollane või vanaroosa, alt beebisinine, Z - alumiinium, harjatud teras, kroomteras, W - ülevalt särav tumelilla või must, alt säravoranž. Numbrid nii selged ei ole. Prantslaste sabaga C ja sakslaste pikk s on heledad pistaatsiarohelised, norralaste kriipsuga o ja rootslaste nullikesega a on tuhmilt oranzikaskollakad, kusjuures a kisub sinna punaka kanti, nagu veriapelsin ja o pigem roheka poole nagu greip.
    XD

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ossa raks, sul on see ikka nagu teadus kohe!

      Kustuta
    2. Tegelikult esimese, st suurtähe värvus sõltub natuke ka sellest, mis sõna või millised teised tähed sinna järgi tulevad.
      Tegelikult ma näen aurade värve ka, juba lapsena olid kõik inimesed mu jaoks värvilised, kuigi tollal rääkind sul keegi miskit selle kohta. Ja kui ma käin iga päev mööda suurtest puudest ja näiteks pool aastat pole käinud ja puu on vahepeal maha võetud, siis näen ma endiselt tema helendavat aurat selle koha peal seismas. St aura ei kaogi nii ruttu, vähemalt puude puhul, mis on ju staatilised olendid. Ka kividel on aura, eriti suurtel rändrahnudel.

      Kustuta
  17. See numbrite tajumine värvilisena jms on üks sünesteesia ehk mitmiktaju vorme. Valdur Mikita on sellest toredasti kirjutanud oma "Lingvistilises metsas".
    Värvilised numbrid on grafeem-sünesteesia ja ruumilised numbrid, millest Anu rääkis, ruumilise jada sünesteesia. Siis on veel näiteks olemas kroomesteesia, kus helisid tajutakse värviliselt.
    https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCnesteesia

    VastaKustuta
  18. Anonüümne11/1/17 09:59

    Pesumasinast võtan asju välja alati pestud kätega ja ei kuivata käsi ära, sest muidu saab puhas pesu kohe mustaks. Lapse asju ei pese kunagi teise pesuga koos. Nõudepesumasinaga sama ja noad kahvlid panen alati terad alla poole sinna korvi, sest kuidas muidu neid pesumasinast puhtalt välja saab.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mina panen ka terad allapoole samal põhjusel.

      Kustuta
  19. Minu üks suurim ja kõige tüütum kiiks on see, et lapse pusled peavad koos olema. Ta on alles väike ja mängib väga lihtsate pusledega veel. Kui sealt on 1 pilt või jupp puudu, siis ma võin terve korteri läbi otsida, et see ûles leida. Enne rahu ei saa. Sama muude mänguasjadega, mis peavad "kokku pandud" olema. Nt puidust rong, mis juppidest koosneb.

    Lihtsamad kiiksud: raamatud kõrguse järjekorras riiulis. Vasakult paremale siis kõrgemast madalaks.
    Tassidel kapis sangad paremal pool.
    Pesu pesen värvide järgi- must, sinine, roheline, roosa jne.

    VastaKustuta
  20. Anonüümne11/1/17 20:32

    Need kõik on ju lihtsalt harjumused, mitte kiiksud..kuigi ennast huvitavks teha..kuigi need värvilised numbrid..jaaa..

    VastaKustuta
  21. Pusled, doomino- ja malenupud, legod, 6ne komplekt lusikaid, 6ne komplekt aluspesu või sokke - kui nendest on mingi osa puudu, siis hullult häirib. Varem võisin elamise tagurpidi pöörata, et puuduv osa leida. Laste legodega aga läks asi ikka lõpuks nii käest ära, et lõpuks pidin paksu naha kasvatama.

    Tassidel peavad kõikidel sangad olema sama ilmakaare suunas, klaase ei tohi panna nõudekuivatusrestil alumisele riiulile, sest muidu tulevad neile ülemiselt riiulilt tilkunud veest jäljed peale. Taldrikud peavad nõuderestil olema suuruse järjekorras.
    Mullast kartulikotti ei tohi mitte ühelgi juhul panna toidulaua peale. Ega üldse midagi muud sellist mis pole söömiseks valmis või toidunõ.

    Voodile ei tohi istuda nende riietega millega kodust väljas käid.

    Ihupesu ei pese kunagi koos muude riietega. Ja no muidugi siis see, et kohe koju jõudes on vaja kõik riided ära vahetada...

    Tegelikult veel on igasuguseid selliseid asju, mille pärast on kirralikke sõdu nii mõnegi kodusega maha peetud :) Aga aja jooksul ikka enamus neist muutub aina vähem tähtsaks.

    Aga Anu - see teksade asi - kas see on võib olla seotud mingil moel klaustrofoobiaga või väikesed/kinnised ruumid ei ole probleem?
    Minul on on viimaste aastatega tekkinud ja aina süveneb - alguses tekitas ebamugavust kui keegi selle teki peale istus, mille all mina olin, hiljem ei talunud ma mütse ega tihedalt seotud salle. Ja nüüd pärast kompuutertomograafia kogemust hakkab mul juba kasvõi telekast mingit kappi kinni pandud inimest vaadates paha.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Klaustrofoobiat mul pole, mida väiksem ruum, seda mõnusam. Aga riided on mul kõik ülipehmed ja sellised, mis kuskilt ei sooni. Enamik aega kannangi retuuse ja mingeid mõnusaid suuri kampsuneid (sest mul on kogu aeg külm!). Mulle ei meeldi kui ma tunnen riideid enda ümber ja no teksasid ju ikka tunned, onju! Sellised lohvakama-avarama lõikega teksad mulle kahjuks ei istu, tavaliselt on ülevalt liiga suured, ma olen ju selline pulga tüüpi. Ja need, mis igatepidi rohkem ümber on, hakkavad kohe ahistama.

      Kustuta
  22. Mul näiteks on küll klaustrofoobia, samuti armastan avaraid riideid, aga tihedate teksade suhtes tõrget pole muud, kui et liiga skinny'd on lihtsalt ebamugavad ja ebapraktilised. Aga mütsid ja tihedad sallid on out jah :) Lifte talun, sest see on hädavajalik, aga paljas kompuutertomograafia peale mõtleminegi tekitab paanikahoo.

    VastaKustuta
  23. Anonüümne12/1/17 09:06

    Minul on sellised imelikud kiiksud. Kuna sõidan ühistranspordiga harva(viimati 6.kuud tagasi),siis ma ei istu bussis kunagi. Kunagi ei tea, kes seal istus, mul lihtsalt hakkab väga ebamugav.Siis ma pesen kõik nõud alati, ei taha musti nõusid hommikuks jätta. Hiljaks jäämine on minu suurim hirm. Alati alustan sõitu varem ja siis ootan autos, kui olen sihtpuntki jõudnud. Riidesildid mulle ka ei meeldi. Kõrgeid kontsi kannan väga harva.Ei jaksaks kogu päev neid kanda.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nõud jäävad mul mõnikord hommikuti kraanikaussi kui kiire on, aga kui mõneks päevaks kodust ära lähen, teen alati kõik piinlikult korda, et oleks hea tagasi tulla.

      Kustuta
  24. Vetsupaber peab minu enda kodus jooksma pealt, kui keegi on teistpidi pannud, pean kohe ümber keerama. Külas olles paberit võttes see natuke häirib, aga ümber ei keera kunagi - igal omad harjumused.
    Mis aga külas käies mind täiega häirib, on see, kui mõni mees juhtub prilllaua üles jätma. Minu jaoks on see lihtsalt niiiii uskumatult rõve ja natuke solvav, kui keegi julgeb minu kodus selle üles jätta :D
    Pesu kuivama pannes tuleb kõik riided ilusti läbi "soputada" ja sokid panna kohe paarilistega koos. Mu eelmine elukaaslane pani kuidas jumal juhatas ja mind nii räigelt häiris see, et pidin alati üle laduma :D Praegune õnneks tegi kohe õigesti :D

    VastaKustuta
  25. Laon ka oma kiiksud letti. Meeldib kui elukaaslane mu selga kratsib ja seda ikka kõvasti mitte lihtsalt silitades. Mulle meeldib tema seljalt koorikuid otsida :D:D issand nagu kaks ahvi :D

    Ei meeldi kui kohv on poolkülm, alati olgu pigem kuum. Teine kiiks kohviga seoses on see et kui ma olen närviline millegipärast siis teen endale mitu tassi kohvi. Nagu suitsetaja vajab suitsu, mina vajan kohvi kui juhtun närvitsema :D.

    Nagu sinagi, kardan ma šampapauku. Iga kord olen kindel et lendab mulle silma ja selle ennetamiseks peidan alati oma näo ära nii igaks juhuks.

    Kuna mu käed-jalad on aastaläbi külmad, siis õhtul magama minnes ma rullin end elukaaslase külge nagu boamadu :D. Tal võib vist küll kohati väga ebameeldiv olla aga ma ei saa midagi parata :D.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hahaa, see koorikute asi on naljakas. Kuidas tavaliselt saak on? :)

      Kustuta
  26. Parematel päevadel ikka leiab midagi, noh kui hästi otsida :D

    VastaKustuta
  27. 1)Hommikuti ei saa kohvi kiirustades juua, ja esimese tassi kohviga ei saa kõrvale süüa.
    Seoses sellega mõistsin praegu et ei joo kunagi toidu kõrval. Enne ja pärast vett. Ja kui keegi kohvikus/restoranis tellib söögi kõrvale mahla siis krimpsutan nägu ja võdistan õlgu.

    2)Ei meeldi kui meesterahvad mul kodus nt püsti pissivad:d! Ja ei meeldi väliüritustel need põõsas seisvad põietühjendajad. Ja kui näen, et see sama põõsasseisja läheb kellegile terekätt andma või sööb edasi, siis läheb pikalt aega enne kui suudan selle meelest pühkida.

    3)kui keegi kuivatab minu rätikusse korraks käsi, siis panen rätiku pessu.

    4)kapiuksed peavad olema kinni. Abikaasa ärkab hommikuti enne mind, ja ma siis käin ja sulen uksi kus lahti :d

    5)ma ei jaga teistega enda söögiriistasi, alati vôtan uue. Ei tõmba lapse lusikat enda suust läbi, ei poolita lapsele suuga viinamarju,mureleid,kirsse. Ei meeldi vaadata kui keegi teine nii teeb. Eemaldun kohe.

    6) ei kannata määrdunud/kantud riideid, voodipesusi,juukseid ja üleüldist kasimata hoiakut. Kui terve päev riietus seljas olnud, siis on endal imelik vaadata kui keegi teine järgmisel päeval jälle samades asjades on. St tean kindlalt, et ta ei pesnud neid vahepeal. Ja pead on vaja suvel tihedamini pesta, ja peale trenni ka. Ning jubeeee kui keegi tuleb koju ja läheb voodisse riideid vahetamata😳. Kes teeb nii?!

    7)pesuvahendeid kasutan lõhnatuid. Tunnen kaugelt juba kui sõbrad/tuttavad on nt lõhnavate ainetega enda riideid pesnud või duššigeel/seep vängelt lõhnastatud on. Tunnen ära kui parfüümi või deodoranti on pandud pesemata kehale. Iuuu...

    8)käin iga õhtu pesemas, ja samas hommikul ka. Mõni ei mõista seda, aga ma ei saa lihtsalt enne riidesse ega deodoranti ning parfüümi kasutada. Pesuvahendiks on kusjuures tavaline eesti lasteseep. Juukseid pesen suvel igapäev.


    Ühesõnaga mul kõik kiiksud puhtusega seotud😄😄

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kapiuksed käivad kinni, jaa!!! Ja sahtlid käivad samuti kinni, mitte paar cm lahti, et ei viitsinud lõpuni lükata.

      Pesuvahendeid doseerivad paljud inimesed kõvasti üle. Mõnele vist meeldibki Arieli järgi lõhnata :)

      Kustuta