See nädalavahetus möödus suhteliselt vähenilbelt, aga see-eest kokkamisrohkelt. Reede õhtul tekkis kodu poole sõites mõte, et võiks lihapirukaid küpsetada. Nii ammu polnud teinud! Panin kamina küdema ja taigna selle ette kerkima. Väga idülliline. Mõne aja pärast selgus, et maru hästi töötab see nipp, osa tainast oli juba põrandal ka - üritas põgeneda. Pärmitainas on müstiline!
Kui lihasegu valmis sai, tuli meelde, et sibulat pidi kah sisse panema. Ei viitsinud enam koorima-hakkima hakata, läksin lihtsama vastupanu teed ja lõikasin hoopis sibulapealseid sisse, mõtlesin, et äkki ajab asja ära. Appi kui hea! Ma ei tee enam kunagi tavalise sibulaga.
Ja lihapirukad lõhnavad imehästi, juba ainult lõhna pärast tasub teha!
Meil oli pikk nädalavahetus, esmaspäev kah vaba, aga Matt oli eile ja üleeile tööl. Täna oli ilus päikesepaisteline ilm, sõitsime natuke ringi, käisime mere ääres jalutamas ja farmist juustu ostmas. See on hästi tore farm, igale poole võib sisse minna, kõigile loomadele saab pai teha, iga kord on mõned uued beebid, enamasti vasikad, aga vahel ka talled või põrsad. Matt armus kohe kitsedesse ära ja arvas, et me võiks ju kah kaks tükki omale tagaaeda ringi kalpsama panna. Ja lubas mul jänesed võtta kui tahan! Jänestega ei ole vist eriti palju tööd, onju? Kitsede osas olen ma veits skeptiline.
No ja hea meelega oleks kohvikusse ka läinud, aga riigipüha puhul olid kõik kohad kinni. Mis siis ikka, pakkusin välja, et teen kaneelirulle ja kuna vastuväiteid ei tulnud, läks jälle kokkamine lahti. Matt nõudis, et glasuur peab ka olema. Kanadalased ei mõista, kuidas saab kaneelirulli ilma glasuurita süüa? Nende jaoks on see kuidagi täiesti vale. Ma olen eelnevatel kordadel ikka ilma teinud, sest kaneelirull juba iseenesest ei ole just teab mis dieettoit ja kui suhkruvaap peale määrida, maitseb see nagu tere-tulemast-diabeet. Aga niiii hea!
küülikutega ei ole tõesti väga suurt toimetamist - hommikul ja õhtul hein, graanulid ninaesiseks koos veega ja asi tahe. kui on lemmikloomana, nagu meil (vt.siin: http://cristalcat.blogspot.com.ee/search?q=küülik ) , siis lisaks saavad kuivatatud sepikut, lehtsalatit, värsket kurki, arbuusi, rosinaid vms. kui puuri põhi teha tugevast võrgust, siis kukub kõik üleliigne ka välja, s.t. puhastamist harvem.
VastaKustutameie omad käivad vahel ikka kalpsamas ka - praegusel ajal kasvuhoones, teil sobib selleks vast kanaaed. kui on head kaevajad, siis võivad muidugi putku panna, aga oma silma all vast nii kiirelt ei põgene :)
hea tervise juures õueküülik elab kuni 10 aastat!
hästi mõnusad tüübid on nad küll!! soovitan ;)
Oi kui armas küülik! Ja paistab, et sööb enam-vähem sama kraami, mis kanadki! Tundub, et võib nüüd küülikupidajaks kah hakata.
KustutaAitäh! :) see on tõug Viini Sinine
KustutaGlasuur on jah see sõna. Vanasti olid Moskva saiad glasuuriga, ma alati mõtlesin, et jeerum küll, niigit magus asi, milleks seda suhkrulödi sinna veel otsa aada?!
VastaKustutaKüllikutega on nii, et oleneb, kui palju sul neid on. Meil oli vanasti suvilas oma kolm tosinat ja mina olin see loll, kes lapsena pidi bussiga ja 20-kraadise pakasega ülepäeviti sinna sõitma, et neile heina ja vett anda ja puure puhastada (laudas olid). Aeg-ajalt mõni pani leelet ja vahel sündisid väärakad pojad, kui ema noorukeid õigel ajal ei eraldanud ja õed-vennad paaritusid. Nahaparkimisest ei tulnud ka lõpuks midagi välja, samas on küüliku lihakeha siiski suht väike, et sealt oluliselt rohkem liha saaks kui priskelt kanalt. Seega suht-koht mõttetu - kui just nunnususe pärast paari-kolme pidada. Ehk siis peakski olema suur küülikufarm, lihastamine ja nahastamine korralikult organiseeritud, puurid ja söötmine-situtamine samuti, muidu pole asjal mõtet. Kuna sa nagunii väike lihasööja oled ja kus sa nende nahkadegagi nii kangesti lähed, siis munatootjad on igal juhul paremad.
Ma sain aru küll pigem niimoodi, et Anu tahaks võtta jänesed lemmikloomadeks, nii et kedagi tapma ei hakata. :)
KustutaAhah, no siis küll jah. Kuigi õues puuris peetava loomaga ei teki muidugi sellist sidet kui toas peetavaga, kes vabalt ringi kalpsab ja sulle nahaalselt sülle ronib :) Küülik muidugi intelligentsuselt rotiga näiteks võrdne ei ole, aga mõni neist võib siiski üpris nii "kirkaks" osutuda, kui on kenasti sotsialiseeritud ja temaga tegeldakse.
KustutaMuide küülikusõnnik (nagu kanagi oma) on suurepärane väetis - pabulaid võib niisama peenrasse panna, kui ka võib sellest leotist teha ja siis väga tugevalt lahjendatuna sellega taimi kasta (mulda, mitte taime ennast).
Ma neid sööma ei hakkaks, jah, niisama oleks tore vaadata ja silitada. Need farmi-omad on hästi sõbralikud, istuvad kahekesi külg-külje kõrval ja on väga rahul kui keegi pai teeb. Neil ainult kaks ongi seal, need on ilmselt rohkem lastele mängimiseks kui söögiks.
KustutaKodus ma tooks neid ilmselt tuppa ka, et tore oleks silitada, aga peamiselt elaks ikka õues.
Kui jänes pidevalt toas elab, siis seda on lõhnast tunda, ole kui hoolas tahes. Jänesepidajad vaidlevad mulle kindlasti vastu, aga kuna nad on ise harjunud, siis nad lihtsalt ei tunne seda spetsiifilist hõngu. Jänesed kipuvad juhtmeid ka sööma. Ja igale poole valimatult pabuldama.
KustutaIse olen neid pidanud mõned head aastad laudas ja õues. Nunnutasin hirmsasti, aga sülelooma sain ainult ühest. Sedagi mööndustega. Jänesel on närv jube lühike, võib suvalisel hetkel küüned-hambad käiku lasta. Ja need ei ole tal üldse sellised süütud värgid, nagu nii armsalt loomalt võik eeldada. Õues pidades tuleks tähele panna, et nad kaevavad end välja, kust tahes, kui seal pole üleni võrk ees. Me panime alguses võrgu meetrijagu maasse, aga jänes suudab end sealt alt läbi kaevata kiiremini, kui sina ütled "ahjupraad". Ja ega ta sealt maa alt väga hea meelega välja ka tulla taha. Ainult puuris hoida on hale, kuidas sa paned nii liikuva looma puuri kinni... Ma valiks nende asemel iga kell merisead, lemmikloomadeks just. Merisead naudivad kudistamist oluliselt rohkem, ka ei kipu nad närviliseks muutuma. Jäneste rahulikum versioon, lihtsalt ilma saba ja kõrvadeta.
Meil on suvel tegelikult alatihti aias jänesed, sest Nanaimos lihtsalt ongi palju jäneseid. Enda omade mõte olekski ainult selles, et saaks sülle võtta ja nunnutada, aga kui see hästi ei tööta, siis kaob tõesti jänesepidamise mõte ära.
KustutaKüll sa viitsid ikka küpsetada�� Nii virk ja tubli kohe.
VastaKustutaMulle vahel meeldib nikerdada, jah. Ja küpsetamise lõhn meeldib väga!
KustutaMa ka tahaks kitse, sest elan Kitse tänavas, aga mulle meeldib ka aias lilli ja porgandeid kasvatada ning need asjad ei sobi kokku :).
VastaKustutaAhh õige jah, kits sööks ju kõik asjad ära, selle peale ma ei mõelnudki! Ma mõtlesin ainult, et jube tüütu oleks kui nad muru täis situks. Okei, kitsed jäävad ära!
KustutaKui aega leiad, siis palun lihapirukate retsepti koos töökäiguga. Need näevad nii isuäratavad välja aga ma pole julgenud ise siiani veel pärmitaignaga tutvust teha.
VastaKustutaMina olen selle retsepti enda jaoks kohandanud: http://www.kokkama.ee/2009/07/pisikesed-lihapirukad.html
KustutaMina ei lisa taignale lõpus õli. Esimesed korrad lisasin ja iga kord lõi pirukad küpsedes lahti. Ükskord unustasin lisada, maitse jäi täpselt samaks, ainus erinevus oli, et nüüd püsivad pirukad ilusti kinni. Ja vormin natuke teisiti kui Ragne õpetuses, rohkem nö vanakooli stiilis klaasi ja kahvliga.
Täidiseks olen võtnud umbes 400g hakkliha, riisi ei pane üldse. Muna ka alati ei pane, minu meelest ei muuda see midagi. Sool, pipar, roheline sibul. Hakkliha keedan, valan vee ära, enne blenderdamist (saumiksrit kasutan tegelikult, mitte blenderit) lisan maitseained ja kui valmis, siis lõpus hakitud rohelise sibula. Kui tavalist sibulat kasutad, blenderda koos lihaga. Väga lödiks ei lase sisu, ainult paar sutsakat töristan.
Pärmitainast ei ole üldse keeruline teha. Peab ainult meeles pidama, et pärm soojas vees lahustada enne kui muud asjad lisad. Kui vesi on külm, ei hakka pärmseened tööle ja kui väga kuum, tapab see pärmi ära ja kah ei kerki. Selline mõnus käesoe on paras. Kui tainas valmis, jäta sooja kohta kerkima, see peaks umbes kahekordseks muutuma, nii et võta kohe heaga suur kauss. Natuke jahu pudista taignale enne kerkimist peale, see pidavat aitama mingitel gaasidel või asjadel taigna sees püsida, et paremini kerkiks. Ma olen pooltel kordadel ära unustanud, pole kah midagi juhtunud.
Jahu pane taignasse alati pigem törts vähem kui törts rohkem, mida rohkem jahu, seda kõvemad tulevad. See retseptikogus on enam-vähem hea küll! Ja kindlasti pintselda enne ahjupanekut munaga, siis jäävad ilusad läikivad. Ilma munata tulevad tuhmid.
Suur tänu! Vabariigi aastapäevaks püüan ise teha ja annan teada kui vussi ma nad siis keerasin :)
KustutaAnu, aitäh kommentaari eest, sest ühtlasi tuletasid mulle meelde, et lubasin teada anda kuidas läks. No nagu Sa ise nägid, siis mitte kõige paremini, parajad plönnid tulid. Iseenesest ehk on asi seegi, et esimene laar päris prügikasti ei lennanud. Minu pirukad on sinu ilusate pirukate kõrval nagu vaesed sugulased, keda on 2 nädalat näljutatud :)
KustutaMinu esimesed olid samuti plönnid! :)
KustutaMina pole küülikutest kunagi midagi arvanud, sest olen alati hammustada saamist kartnud. Käisin eelmisel aastal sõbrannal ja ühel tuttaval loomakasvatajal külas, mõlemad kasvatavad küülikuid. Ja viimasel olid emastel just pojad sündinud. Ja valisin endale lihtsalt kaks tükki välja. Natukene kasvasid ja olidki mul kodus. Ehitasin ise puuri ja mul on nad aastaringselt õues. Talvel suurte tuiskudega katan puuri tekiga ja vooderdan põhuga. Mul on kaks emast, Rex ja Prantsuse päss ning elavad kahekesi koos suures puuris. Paaritada ma ei kavatse. Suveks teeme neile nüüd suveaediku ja saavad seal kenasti ringi siblida :) Lihtne pidada. Sääskede eest peab vaktsineerima kord aastas ja küüsi lõikama. Jälgima et hambad pikaks ei kasva. Seega mida rohkem neid näpid ja harjutad, seda lihtsam ka kõike teha, sest küüned on neil räiged ja oma veenid on juba korra ohus olnud :D
VastaKustutaOiii, ma kujutan ette kui nunnud võivad küülikupojad olla! Aga kõlab tõesti nagu suht lihtne pidamine. Ma saaks nad ilmselt kanaaeda panna ja sinna väikse kuudi neile ehitada. Kanad oleks vist päris üllatunud kui ma neile sellised sõbrad tooks.
Kustuta