Hea küll, midagi keerulist muidugi iseenesest pole, aga harukordselt lihtsaks ma seda kah tituleerida ei julgeks. Juba ainult mikserdada tuleb kolm korda. Miksrilabade pesemine on minu meelest nii tüütu! Palju lihtsam on masinasse visata ja hiljem kuiva/läikivana välja korjata. Aga ei, tuli käsitsi pesta, polnud aega poolt päeva oodata. Mispärast mikser ainult ühe paari labadega tuleb? Laiskade inimeste peale pole ikka üldse mõeldud!
Retseptis pole poole sõnagagi mainitud kui suur see ahjuplaat peaks olema, millel küpsetada tuleb. Mul on neid kolmes erinevas suuruses ja terve ahju suurust plaati ei kata retseptis toodud kogus küll kuidagi ära. No ja valmis kook tuleb veel pooleks lõigata ja lõpetuseks maasikaid ja vahukoort vahele/peale möllida... Lihtne, my ass! Vahukoort tegelikult peale ei pidanud panema, aga ma kogemata panin.
Ahjaa, lihapirukaid küpsetasin ka! Pirukate osas olen ma suure harjutamise tulemusel juba täitsa proff, enam-vähem muuseas viskan valmis. Mäletan, et kunagi lugesin Olga Kaju blogist midagi sellist, et "...ja supi kõrvale käivad meie peres ikka pirukad" ning mõtlesin, et jeesus - kuidas sa viitsid?!! Pirukategu võtab ju pool päeva! Nüüd teen juba ise kah sups ja sups valmis, pole mingit pingutust! Olga on muidugi eriti peen kokk, ükspäev just uurisin ta croissant'ide retsepti ja ei saanud isegi taigna kokkuvoltimise skeemist aru, muust rääkimata. Mul arenguruumi veel on...
Teate, ma olen viimasel ajal enda jaoks külmutatud marjad avastanud! Sellega seoses on mul uus lemmikpuder ka - panen kausi põhja marju ja lasen mikroahjus kuumaks, hiljem läheb neile peale puder, veidi pruuni suhkrut ja palju kaneeli ning kõige lõpuks röstitud mandlilaastud. Segan kokku ja appi kui hea!
Külalistele ei hakanud putru tegema, küpsetasin hoopis pannkooke. Sulatasin suurema portsu marju ja lasin nad kuumaks, vahustasin eelmisel õhtul üle jäänud vahukoore ära ning panin muuhulgas lauale vahtrasiirupi. Tüüpiline kanadalane sätiks muidugi pannuka kõrvale peekoniviilud ja vorstikesed ning kallaks kogu kupatuse siirupiga üle, aga kuna mul hakkab sellist kombot vaadates siiamaani silmadel valus, siis meie majas seda ei pakuta.
Pannkoogid koos kõigi lisanditega läksid kui tulisele kerisele, kõik nõud said viimse puru ja tilgani puhtaks.
Õpetan veel ühe lihtsa asja, mis alati läheb vuhinal. Kanapeed, lugesin selle retsepti kunagi Kodukirjast. Ei, mitte sohva ega veel mingi asi, vaid lehetaignaküpsised. Rullid lahti, määrid soovi korral natukese pehme võiga ja riputad peale kaneeli ja suhkrut. Võib panna ka natuke karamellsuhkrut, annab huvitava maitse. Siis lapid keskele kokku, ja veelkord, ja veelkord, ning lõpuks keerad ühe poole teisele peale. Laius võib jääda erinev, aga mida rohkem neid kokkulapatud kordi on, seda laiem ja õhulisem ta jääb. Siis lõikad umbes sõrmelaiused ribad ja paned nad kas külili või püsti (olenevalt kui laiad nad on) suurele ahjupannile. Natuke ruumi kerkimise jaoks ka. Kuumust ma ei tea, arvan, et 175 kraadi piisab, kuni nad kergelt pruunikaks tõmbavad ja kihid kergelt eralduvad.
VastaKustutaVäga hõrgud on, külalistel aina käib käsi kausi vahet ja ma teen tavaliselt mitme plaadiga ja mitu raksu (küpsemine läheb väga ruttu).
Ükskord proovisin ka soolase täidisega - riivjuust ja tšilli - need läksid veelgi ludinamalt kui suhkruga. Eks neid täidiseid võib varieerida - nt šokolaadiga, makrapuruga, vahtrasiirupiga, hallitusjuustuga, kasvõi sama peekoniga või singiga (peaks olema siis riivitud).
Hea lihtne, suur kogus ja saab ruttu valmis XD
Palun retsepti ka!
KustutaMõte on selles, et ühest nurgast nad on kinni ja teisest otsast lehvikuna laiad.
VastaKustutaNo aga see oligi retsept. Taigna ostan poest lahtirullituna ja lõikan umbes kolmeks kämblalaiuseks ribaks ja rullin õhemaks. Kui on pisemad küpsised, neid saab rohkem ja väiksemat tükki on lihtsam rullida ka. Kaneeli ja suhkrut või mida iganes täidist paned visuaalselt tunde järgi, kogust siin ma küll määrata ei oska. No väga paksult ka ei pane, piisab täiesti, kui kergelt puistad üle, mitte ei kata tihedalt. Juust pealegi sulab välja, seda ei saagi liiga paksult panna. Poejuust on ka vist liiga jämeda riiviga riivitud, ise riivides võiks võtta kõvema juustu ja peenemalt riivida.
VastaKustutaSiin ei müüda tainast! :)
KustutaSiin on ise tainas tehtud aga rullimine on tõenäoliselt sarnane Caxi kirjeldatule: http://maitseelamused.blogspot.com.ee/2011/02/kanapeed.html
VastaKustutaMa olen korra midagi sarnast teinud, kadusid kausist enne kui maha jahtusid! :D
No nüüd läheb küll küpsetamiseks! Aitäh!
KustutaTal teine hea retsept veel :) http://maitseelamused.blogspot.com.ee/2011/02/lehttaigna-juustukupsised.html
VastaKustutaJah, seda ma vaatasin ka, aga ta on teistpidi rullinud, et on nagu M-kujulised, need, millest mina räägin, on lehviku- või südamekujulised, aga ega vahet tegelikult ei ole.
VastaKustutaÜhes kohas oli viitega saksa allikale salaamiküpsised, need olid suti paksemad ja rohkem saiakeste moodi juba. Aga mina rullisingi selle olemasoleva taigna veel hulga õhemaks - esiteks annab rohkem välja ja on õhulisemad ja hõrgumad. No tainas päris läbi ei paistnud ja külmkappi ma teda vahepeal ka ei susanud.
Palju õnne!
VastaKustutaAiäh ;)
Kustuta