Mu sõbranna elab aga näiteks sellises piirkonnas, kus vahel jalutavad maja ümber karud. Võib ju mõelda küll, et ääh, mis see tõenäosus on, et karu vankris magavale lapsele midagi teeb, aga omaenda titega nagu hästi riskida ka ei tahaks.
Teine kultuuriline eripära - Eestis toitub enamik beebisid rinnapiimast, samas kui paljud USA imikud pudelitoidul üles kasvavad (puhtalt beebigruppidest jäänud info põhjal väidan). Jällegi, mina arvasin, et eestlased lihtsalt hoolivad tervisest rohkem (mis on ehk samuti tõsi), aga tegelikult peab veel üht olulist tegurit arvestama - nimelt kestab Ameerikas vanemapuhkus 1-4 kuud (olenevalt töökohast), Eestis makstakse aga poolteist aastat täispalka ning töökohta hoitakse lausa kolm aastat alles!
Vastsündinu kõrvalt täiskohaga tööl käies on üsna keeruline teda edukalt rinnapiimal hoida...
Vastsündinu kõrvalt täiskohaga tööl käies on üsna keeruline teda edukalt rinnapiimal hoida...
Muideks, rinnaga toitmisest - kohaliku beebigrupi eestvedaja ütles, et enamasti ei loksu asjad esimese nädalaga paika nagu paljud arvavad, vaid alles kuskil kahe kuuga. No mul on kaks kuud peaaegu täis ja tahaks teada, kas see aeg üldse kunagi tuleb, mil kõik mõnusaks ja loomulikuks muutub?!
Esiteks pole ma oma rindade olemasolust elu sees nii teadlik olnud kui praegu. Vähe sellest, et nad pärast Oscari tulekut astronoomilised mõõtmed võtsid, on tihtipeale lisaks mingi ebamugavus, mis iga päev uut nägu näitab. Vahel on niisama hellad, mõnikord torgivad nagu oleks nõelu täis; rinnapõletik oli korra ja pärast seda on iga paari päeva tagant mõni piimanääre umbes ning neid tükke välja masseerida ei ole absoluutselt mõnus. See ummistumine toimub lambist, ei pea söötmistele pikka vahet jätma ega midagi. Ahjaa, oleks siis lihtsalt, et masseerid ja tükk läheb ära - ei! Laps peab samal ajal imema (sest kuhu tal muidu nii väga minna on) ja see tunne kui titt ummistunud juhast vaakumiga piima välja tõmbab, on... noh jah. Mitte väga tore. Ütleme nii.
Aga alla anda ka ei taha, minu meelest nii mugav, et beebile on toit alati kaasas, kuhu iganes lähed. Ei pea mõtlema kui palju on vaja või mis temperatuurile soojendada. Pudelite pesemist kah pole. Ja nii mõnus on seda kinniste silmadega nohisevat beebit vaadata kui ta sööb. Aga kahtlemata oleks veel toredam kui see asi lõpuks ometi rööpasse loksuks ja ebamugavus ära kaoks.
Muideks, ma tegin täna piparkooke!
Jah, aprillis. See on täiesti okei!
Jõulude ajal tuli kogemata liiga palju tainast, seega panin osa sügavkülma. Selgub, et piparkoogid maitsevad kevadel täpselt sama hästi kui detsembris!
Sellega seoses meenus, kuidas Matt esimest korda vastlakukleid sõi ja imestunult küsis, et miks me neid ainult veebruaris teeme - see on ju lihtsalt sai vahukoorega?! Ongi, noh.
Minu rinnad olid minu vastu väga armulised, kohe mitte ühtegi probleemi polnud nelja lapse jooksul, ei lekkinud ka ega midagi. Saan aru, et mul on pööraselt vedanud. Hetkel on muidugi tunne, et rindu polegi enam - paar kuud tagasi lõpetasin imetamise ära.
VastaKustutaAga hoian sulle pöialt, et ikka varsti probleemid mööduvad, sest hullumoodi mugav on see küll (just neil Sinu poolt üles loetud põhjustel).
No Pipi tegi piparkooke suvel, kas augustis vist, kui pirnid ka juba valmis olid, kui ma nüüd õigesti mäletan (ei viitsi kontrollida, aga kindlalt suvel). Ja istusidki siis õues ja krõbistasid kohvi kõrvale piparkooke.
VastaKustutaNo ja mis siis - ma kuulan ka jõululaule suvel (jõuluajal ajavad need mind oksele, kuna ma jõule nagunii ei salli). Seega - ära põe :) Kui meeldib, siis teedki ja "es pae tiidvakski" XD
Võibolla oled proovinud juba - ummistuse puhul pane laps imema nii, et tema lõug on lahedal probleemsele kohale. Tõenäoliselt ei ole tegu just kõige mugavama asendiga, aga aitab!
VastaKustutaMinul oli samamoodi ja mõistus tuli pähe kui venna naine ütles, et peamine on et naudid oma lapsega koosolemist mitte "kohustuslikku" osa, et "pead" rinnaga toitma, et "pead" seda ja teist tegema.
VastaKustutaSee et annad pudeliga piima ei tee sinust halvemat ema aga "halvemat" beebit.
See on natuke vale arusaam, et Eestis makstakse 1,5 aastat täispalka. Ühes lauses on kaks faktiviga. Esiteks 1,5 aastat ja teiseks täispalka. Vanemahüvitisel on mitmeid nüansse, millega peab arvestama. Esiteks, õigus vanemahüvitisele tekib siis, kui lõpeb rasedus- ja sünnituspuhkus ehk dekreet. Dekreeti saab minna 30-70 päeva enne sünnituse tähtaega ja dekreet kestab 140 päeva. Vanemahüvitist hakatakse maksma siis, kui see 140 päeva on täis saanud.
VastaKustutaJa nüüd kõige olulisem. Vanemahüvitist makstakse eelmise kalendriaasta tulude ehk makstud sots. maksu alusel. Oletame, et dekreet lõppes jaanuaris 2018. Sellisel juhul võetakse aluseks 2017 aasta tulud. Kui dekreet aga lõppes näiteks detsembris 2017, siis aluseks on aasta 2016 tulud. Kui 2016 aastal tulusid ei olnud, hakkab lapsevanem vanemahüvitist saama miinimumpalga järgi. Olenemata sellest, et tal võib-olla käis 2017. aastal enne rasedaks jäämist tööl ja sai võib-olla mitu tuhat eur palka. Ei ole nii, et automaatselt säilib see palk, mida vahetult enne koju jäämist said.
Seda muidugi, aga vähemalt on Eesti emadel võimalus niimoodi last planeerida, et lisaks töökohale ka piisav sissetulek säiliks. USA's peab igal juhul kiiresti tööle naasma kui pere just nii heal järjel pole, et saaks koju jääda. Rinnapiima ja piimaasendaja vahel valimisel on see oluliseks teguriks.
KustutaNo sa pole ju usas? Kas tõesti piimaasendaja on nii kohutav et mitu kuud piinled rinnaga imetades? No edu igaljuhul!
KustutaMul ei ole piimaasendajaga mingit probleemi, aga ma lihtsalt tahan rinnaga toita.
KustutaKlaus-Peter Wolffil on selline tore raamat nagu "Rock'n'roll ja ridamaja". Seal juhtus nii, et nad pidid minema vist naise vanematele külla, igatahes kuskile sõitma, ja jäid vist lumetuisku kinni tee peale. Ja pisike laps nuttis, sest haiglas olid meedikud lapse pudelitoidule surunud ja rääkinud naisele õudusi rinnaga toitmisest, no et ei saa alkoholi juua või arstirohtu võtta ja veel mingeid selliseid asju. Kuigi naine üritas ikka ise last toita, siis mingil ajal meedikud tema tahtest hoolimata harjutasid tite pudeli peale ümber ja kuna sealt saab kergemalt kätte, siis laps enam pärast rinda ei võtnud ja piim kadus ära ka. Ja nüüd oli naine pisarateni vihane, sest pudelipiim oli külm ja laps röökis ja nad istusid seal autos tont teab kui kaua. Ja ta ütles - olgun'd mis on, MINU piim pole vähemasti külm.
KustutaPeale selle ei asenda mingi pudel ema ja lapse lähedust imetamise ajal, pluss kõik antikehad, mida laps rinnapiimast saab. Seda ei anna ükski piimaasendaja. Niiet kes saavad ja tahavad, peaksid küll ise imetama last, mitte minema väga lihtsalt kergema vastupanu teed. Pealegi ei usu ma mitte iialgi, et need pudelipiimad ja rinnapiimaasendajad ilma säilitusaineteta on.
Ma võrdleks veel Kanada ja Eesti vanemahüvitist. Leian, et Eestis pakutav on palju parem kui Kanadas, kus "lapsevanema palk" ei saa kunagi minna üle selle, mida makstakse ka töötututele. Ainult 55% sinu palgast kuni teatud summani (umbes 350Euri nädalas). Ja selle pealt läheb muidugi tulumaks maha ka. Ma tean päris mitmeid, kus naine on tööle tagasi läinud ja isa on koju jäänud, sest naise palk on palju kõrgem, et see lihtsalt ei tasu tal ära, kui isa oma madalama palgaga edasi töötab. Või õieti ei tuleks nad kuidagi välja, et oma eluasemekulusid maksta. Keskmine üürihind Torontos on praegu kuus ligi 1600euri, enne kui keegi jõuab mõelda, kui hea see vanemapalk siiski on ;-) - Detsembris läks Toronto selle poolest Vancouverist ette. Eluaseme hindadest ma ei hakka isegi rääkima. Sest ma ei tea, kes õieti enam maja või korterit jõuab osta.
KustutaUSA-s ei pruugi see 4 kuudki nii enesestmõistetav olla. Mu sõbranna pidi tööle tagasi minema, kui laps oli kõigest 3 kuud vana. Halvimatel juhtudel peab tööle minema juba 7 nädalat peale sünnitust ja sealjuures pole tööandja kohustatud töökohta säilitama.
VastaKustutaMina ei saa üldse aru mis siia puutub kui kaua keegi oma lapsega kodus on? Kuidas keegi oma last toidab? Rinnaga või pudelist? Kui keegi valib mitme kuuse piina imetamise kujul asendada pudrliga, go for it. Ma ei sa üldse aru mis siin nii põdeda.
VastaKustutaNo kui ta tahab piinelda omast tahtest, mis siis ikka. Kuigi mõtlen et mingi nõustamine oleks hea teinud, see pole muidugi normaalne et nii kaua piinelda.
VastaKustutaNõustamist olen saanud nii arstilt kui imetamisnõustajalt. Iga inimene on erinev ja esimese kahe kuu põhjal ei saa veel põhjapanevaid otsuseid teha, et kui siiani on probleeme olnud, siis nii jääbki. Selgitasin ju juba, et see päris katkematu piin ka ei ole, ma ei käi valust oiates mööda tuba ringi, lihtsalt tüütu kui mingi kerge ebamugavus peaaegu pidevalt on. Rinnapiim on lapsele ikkagi nii palju kasulikum kui piimaasendaja, et päris ära lõpetama pole ma küll nõus, nii halb mul nüüd ka olla ei ole. Samas ei ole ma mingi tulihingeline rpa vastane, Oscar sai juba esimestel päevadel pudelist süüa, et kaal kasvama hakkaks ja saab veel, millal iganes vaja on.
KustutaMa vaatan, et sul siin kõik viimasel ajal kole targad, aga ei saa jätta ka targutamata 😁
VastaKustutaKarudega peab Eestis suht igal pool arvestama, nad ikkagi periooditi suht liikuva iseloomuga. Õnneks inimeste ligi nad ei tiku, püsivad ilusti metsas. Kärudesse ronivad aga hoopis nt kassid,ka selle pärast enamus inimesi oma lapsi õue ei jäta panemata. Pigem võrk kärule ümber, monitor sisse ja beebi akna alla. Ei pea kõrval seisma :D
Võrk ei hoia pesukaru mingi nipiga kinni, aga suurem probleem on pigem see, et Oscar seisvas kärus nagunii ei maga. Muidu oleksin võibolla juba midagi isegi välja mõelnud.
KustutaSõbranna rääkis õõvastava loo, kuidas ta leidis kana lapse kärust - nokkis neid ägedaid sädelevaid asju seal vankris. Kuna laps röökis täiest kõrist, siis ilmselt olid silmad piisavalt palju kinni, et jäid ikka pähe.
KustutaAppi kui õudne :(
KustutaJah, pesukaru on nagut ahv, harutab oma kätega võrgu lahti ja on võimeline tegema igast muid lollusi, millega kassid ealeski hakkama ei saa, ja ronib ta veel palju paremini kui kass. Ning ilmselt kus on üks, seal on juba mitu. No ma hästi ei usu, et nad last hammustama hakkaksid, aga ega ma emana ka hästi ei tahaks, et nad seal üksi või kambakesi mu tite otsas vankris trambeldaksid ning kirpe ja mustust levitaksid, seda enam, et neil on ka loll komme prügi sorteerida - ikka nendesamade väikeste käekestega.
VastaKustutaGuugelda "baby attacked by raccoon images". Ikka juhtub, et ründavad.
KustutaAhsoo. No seda enam. Kunagi ei saa liiga ettevaatlik olla, onju.
KustutaAhjaa, mitte, et mul pesukarude vastu midagi oleks, nad on ühed kõige nunnumad loomad ja ma hea meelega peaks endal ka sellist "naksterjerit", muudkui beebid ja metsikud pesukarud ma hoiaks jah üksteisest lahus kui vähegi saab :)
VastaKustutaLugesin ja tuli meelde oma imetamiskogemus.
VastaKustutamul oli megapalju piima, rinnad kivikõvad ja kohutavalt ebamugav ja ilmselt piisavalt pikka aega, et abikaasa soovitas juba pudeli peale üle minna. Mäletan, et kui rinda andsin, võtsin alati midagi kätte, et oleks, kuhu valust küüned sisse lüüa... :)
mingi aeg masseerisin rindu duši all käies, nii sain veidi leevendust. lisaks kasutasin esimesed paar kuud nibukaitsmeid, mis tegid olukorra vist ka veidi paremaks.
loodan, et laabub, sest see mugavus, et pudelitega mässama ei pea, on mu meelest ülim :)
Mina olen Kansases, Usas, kuulnud, et 3-4 kuud saavad kodus olla ainult õpetajad ja ehk veel mõned riigitöölised. Usa keskmine on 10 nädalat ja tavanorm nii 3-4 nädalat. Lapsehoid on tihti kallim kui tööl käiva vanema palk, mis teeb minu jaoks kogu selle süsteemi täiesti arusaamatuks. Miks saada lapsi selleks, et keegi teine nendega suht sÜnnist saati enamus aega veedaks ise sealjuures talle palka teenides?! Aegajalt mõtlen, et oleks vaid osanud kõige selle peale enne siia kolimist mõelda, aga samas pole kindel, kas see midagi muutnud oleks.
VastaKustutaKanadas on samuti lastehoid kallis, aga riigi poolt on selline toetuste süsteem, et mida madalam perekonna sissetulek, seda rohkem panustab riik - see natuke aitab.
KustutaUSA's vist paljud emad ei lähegi tööle tagasi, ei ole lihtsalt mõtet, eriti kui lapsi on rohkem kui üks.